Tiri bolsam, qazaqqa qyzmet etpeı qoımaımyn!

Álıhan Bókeıhan

Elordanyń eń jas qalamgeri

08 qazan 2022 61
Balanyń janyn, qalaýyn, oı qıalyn baladan artyq eshkim túsinbesi anyq. Osy oraıda balalarǵa arnap jazylǵan áńgimeler men óleńderdi, ertegiler men jańyltpashtardy sol balanyń tiline, sanasyna laıyq etip ózi sekildi balanyń jazýynyń mańyzy zor! Sondyqtan Bas qalamyz – Astananyń turǵyny jáne eń jas qalamgeri Razıa Akpar Ómirserikqyzynyń shyǵarmashylyǵymen oqyrmandarymyzdy tanystyrýdy jón kórdik.

Ol 2008-jyly Astana qalasynda ómirge kelgen. Búginde 9-synyp oqýshysy Razıa balalarǵa arnap ertegiler jazýdy erekshe jaqsy kóredi. Óz shyǵarmashylyǵy arqyly balalardyń tap-taza álemine ózinshe saıahat jasap, olardyń tanym túsinigine barynsha qyzmet etkisi keledi.

«Ertegi álemindegi hanshaıym» dep atalatyn alǵashqy jınaǵy 12 jasynda jaryq kórgen. QR Ulttyq Ǵylymı Akademıalyq Kitaphanasynda kitaptyń prezentasıasy ótip, oqyrmandaryna jol tartyp, kishkentaılardyń kóńilinen de shyǵa bilgen.

«Er Tóstik» Respýblıkalyq ádebı baıqaýynyń júldegeri. Baýyrjan Momyshuly atyndaǵy «Shapaǵat» medaliniń ıegeri. «Aýyl hıkaıalary» dep atalatyn Oralhan Bókeı atyndaǵy Respýblıkalyq tuńǵysh ádebı baıqaýynyń yntalandyrý syılyǵynyń jeńimpazy da atanǵan.

Búgin oqyrmandarymyzdyń nazaryna úsh birdeı ertegisin usynyp otyrmyz. Olardyń árqaısysy ózinshe erekshe. Máselen «Suńqar men Qarlyǵash» ertegisi balalardy maqsat qoıýǵa, sol arqyly ýaqytty únemdeýge, erinbeı jalyqpaı bilim alýǵa shaqyrsa, «Dostyqta shekara joq» ertegisi adamzatty beıbit ómirge shaqyrady. Al «Sóz taptarynyń hıkaıasy» tipti qyzyq, ádebı shıelinisiniń de ózindik úlken maqsaty bar. Eń durysy ózińiz oqyp alyńyz...

 

SUŃQAR MEN QARLYǴASH

Ertede suńqar atty armanshyl qus ómir súripti. Ol  basqa qustardan batyldyǵymen, kúshimen, ádemiligimen erekshelenetin. Ony barlyq  janýarlar óte tárbıeli, ónegeli qus sanapty.

Sol  suńqardyń eń jaqyn dosy qarlyǵash edi. Ol da óte sulý, meırimdi jáne beıbit súıgish qus. Ekeýi de bir synypta oqıdy. Suńqar kitap oqýdy jaqsy kóredi, óleń jazady, maqsattary nyq. Basqa qustarmen bos qydyrýdy unatpaıdy. Onyń eń basty armany - alys Afrıka eline barý, jýnglıdy kórý, bilim alý, tabıǵatty zertteý, oqýǵa túsý. Sol sebepti túrli maǵlumattar jınap, kitaptarmen daıyndalyp, ustazdardyń ilimin úzbeı alyp júredi.

Qarlyǵash bolsa kerisinshe bolashaǵyn oılamaıdy. Bı bolatyn, paıdasyz áńgime aıtylatyn orynnyń bárine bara beripti. Dosynyń keńesterin tyńdamapty.

Bir kúni suńqarǵa kelip:

⁃ Kúnde kitap oqı berýden jalyqpadyń ba? Ol qyzyq emes qoı.

⁃ Sen meniń maqsattarymdy bilesiń ǵoı. Oǵan jetý úshin oqýym kerek.

⁃ Oqýdyń esh paıdasy joq. Áne, kitap kóp oqyǵan  qyran qusqa qarashy! Bizden artyq emes. Otbasymen, balalarymen úıde otyr. Sen de erteń sondaı bolasyń. Odan da kitaptaryńdy, jazýlaryńdy tastap, jas kúnińde bizben qydyrýǵa júr!

Biraq suńqar dosyn kúle  tyńdap,  kitap oqýyn toqtatpaıdy. Qarlyǵash bolsa munyń qylyǵyna renjip, basqa saýyqshyl qustarmen  qydyrǵandy jón kórdi.

Kún artynan kún ótip, qońyr kúz de keledi. Jazdyń uzaq ta  alańsyz kúnderi aıaqtaldy. Qarlyǵash bolsa oıyn-saýyqqa áli toımady.

Birde suńqar esine túsip ketip, uıasyn qaǵyp:

-  Búgin menimen birge bı alańyna  barshy, ótinish. Kóńiliń  de kóteriledi, dem alyp ta alasyń. Júrshi!

Dosy maza bermegen soń suńqar bir jolǵa baryp kelýge kelisedi.

Ekeýi de kúzgi tabıǵatqa tamsanyp, qalaı kelip qalǵandaryn da sezbeı qaldy.   Bı alańyna jetken boıda qarlyǵash dosyn basqa qustarmen tanystyrady.  Osylaısha úlken ústel basyna dóńgelene otyryp alyp áńgime aıtady. Basqa janýarlardy talqylap, ósek aıtyp, kúledi. Suńqar bolsa bárin qulaǵymen tyńdap, kózimen kórip tań qalady. Bos sóıleıtin maqsattary joq qustardy alǵash kórýi.

Úıge kelgesin ózin ádetten tys, basqasha sezindi. Ýaqytyn bosqa ótkizip alǵanyn kúni boıy ýaıymdap júrdi. Ózine endi bos sandalmaýǵa ýáde berdi.

Suńqar jyldar boıy basyn almaı sabaq oqyp, emtıhandarǵa daıyndaldy. Birte-birte jalyǵa  bastasa da,  bolashaǵy úshin oqýyn tastamady. Qarlyǵash bolsa eshteńe oılamaı, ári qaraı bos serýenin toqtatpady.

Kelesi kúzde suńqar armandaǵandaı Afrıka  elindegi jýnglıge oqýǵa túsedi. Tilderin úırenip, sol jerdiń tabıǵatymen qosa salt-dástúrin, kıimin, oıyndaryn zertteıdi. Qarlyǵash bolsa sol orman ishinde, eski úıinde qala beredi.

Birneshe jyldardan soń, suńqar týǵan jerine demalýǵa ushyp keledi. Eski uıasyn izdep qalqyp júrip dosy qarlyǵashty kózi shalady. Qarlyǵash:

- Birneshe  jyl buryn sen maǵan paıdaly keńester bergen ediń. Men bolsam seni tyńdamadym. Osy dúnıege kelgen árbirimiz óz qabiletimizdi shyńdaý kerektigin, jer betin kórip, saıahattaý kerektigin túsinbeppin. Men jasaǵan qateligimdi, balalarym qaıtalamaıdy dep armandaımyn.

Alaıda suńqar oqýǵa áli de kesh emestigin túsindirip, bilim alý jas talǵamaıtyndyǵyn dáleldep kórsetedi. Qarlyǵash bul joly keńesti mindetti túrde tyńdap, árekettene bastapty.

Al árekettiń túbi bereket ekendigin búkil ǵalam biledi emes pe?

 

DOSTYQTA SHEKARA JOQ

Kóktem mezgili de kelip qaldy. Bul mezgil barsha tirshilik ıelerine qýanysh sezimi men erekshe kóńil-kúı syılaıdy.  Kóktemniń aıyryqsha belgileri óte kóp. Tabıǵat anamyz oıanady, qystyń qary erip, qustar jyly jaqtan oralady. Jerden báısheshek búrshik atyp, janýarlar jáne jándikter qysqy uıqydan turady.

Janýarlar uıqydan kózin ashqan kezde, ózderin jigerli sezinedi. Kóńil-kúıleri óte kóterińki bolyp, bir-birimen tez dostasyp alyp, oınaı bastaıdy. Qoıan men tıin ekeýi dop oınasa, aıýlar men qasqyrlar tyǵylmaq qylyp jasyrynyp júr. Kóktemniń jylýymen baqytqa bólengen álem aldaǵy jazdyń  shattyǵyna asyǵady.

Eshteńeden habary joq janýarlar ortaq jerde alańsyz otyrǵanda, bir sátte adamdar kelip shekara qoıyp qoıady. Janýarlar buny túsinbeı, bir-birine tańdanǵan suraqtar qoıa bastaıdy. Túsinispestik kóbeıgesin, adamdar janýarlardy jıyp arnaıy jınalys jasaıdy.

Adam:

⁃        Bizdiń oıymyzsha, sanaly adam, aqyldy janýarlar retinde ár eldiń jeke shekarasy bolý kerek. Týǵan jer tutas bolyp, ony qorǵaý árkimniń mindeti.

Sondyqtan bizdiń jerimizge, basqa eldiń adamy da, janýary da ruqsatsyz kelmeýi kerek. Bul zań!

Barlyǵy kóp nárseni áli de jiti uǵynbaǵanmen kelisedi.

Kelesi kúni shekaranyń betine eki jaqtan da  qarýly  kúzetshiler qoıylady.

Bir kúni kumyrsqanyń otbasynda tamaq bitip qalady. Sondyqtan, otbasyna taǵam izdep júrip, baıqamaı shekaradan asa ótip ketedi. Osyny kórgen kelesi bettegi tyshqan, bar kúshin salyp ony uryp jiberedi. Sony kórgen basqa jaqtaǵy ańdar ashýlanyp, tóbeles bastalady. Qasqyr myltyq atyp, qarýly qaqtyǵystarǵa ulasady.

Orman ishindegi janýarlardan bólek, barlyq ósimdikter, aǵashtar zardap shekti. Ý-shýdy estigen adamdar da jetip keledi.

Adamdar:

⁃ “Sender bizdi durys túsinbegen sıaqtysyzdar, qurmetti janýar dostar! Biz senderge bir-birińdi joıyńdar, qorshaǵan ortalaryńdy búldir degen joqpyz  ǵoı. Endi ne boldy aınalaǵa qarańdarshy, jyldar boıy turǵyzǵan shańyraqtaryńdy qırattyńdar ǵoı! Týǵan jer men eldi qorǵaǵandaryń durys. Biraq birden soǵysyp ketkenderiń múlde bolmaıdy.

Eger bir kelispeýshilikter bolyp qalsa, ústel basyna otyryp, kelisýge bolady. Endi bulaı eshqashan jaýlaspańdar!”

Janýarlar  oılanyp qalypty.

 

SÓZ TAPTARYNYŃ HIKAIASY

Erte, erte, ertede Zat esim degen jigit Qazaq tili atty mekende ómir súripti. Onyń ereksheligi kishkentaı kezinen bastap «Kim? Ne?» degen suraqtar qoıady eken. Osy suraqtardy qoıa bergeni sonshalyqty jurt yǵyr bolypty.

Óse kele Zat esim óte aqyldy, erjúrek, batyl erge aınalady. Ol aýylda turǵandyqtan, ata-anasyna kómektesip, qamqor bolyp, qoı baǵýǵa járdemdesedi.

Osyndaı beıbit kúnniń birinde jaǵymsyz habar jetedi. Qazaq tiliniń hany búkil el   halqyna jar salady:

⁃Bizge jaý kele jatyr! Bizdiń jerimizdi, atamekenimizdi jaýlap alýy múmkin! Bizge batyrlar qajet. Kim sol jaýdy jeńse, asqan batyrlyq kórsetse, soǵan ózimniń qyzymdy turmysqa beremin - depti.

Sonda Zat esim oılanyp qalady. Sebebi «hannyń qyzy» degende halyq «Qandaı? Qaı?» deıdi eken eriksiz.

Han qyzynyń aty Syn esim sulý. Qap-qara qoıý shashy, appaq júzi, botadaı kózderi, uzyn boıy bári-bári jarasymdy. Onyń sulýlyǵy týraly jyrlar da jazylǵan. Ol tek sulý emes, óte aqyldy da bolǵan eken.

Ony bir kórý úshin Zat esim saraıǵa barady.

Saraı esigine jaqyndaǵan sátte ony kúzetshiler kirgizbeıdi. Sonda da ketpeı,  qasqıyp kútip otyrady. Birazdan soń  han ótip bara jatyp, muny baıqap qalady.

Han:

⁃Sen munda ne istep tursyń?

Zat esim :

-Han, men sizdiń qyzyńyzdy kórgim kelip tur.

Han jigittiń batyldyǵyna tánti bolyp, kórýine kelisim beredi.

Aıtpaqshy, Hannyń aty Etistik bolatyn,  ol bárine «ne istedi? ne qyldy?»  dep kóp aıtady-mys.

Hanshaıymnyń bólmesine kirgende, Syn esim shashyn tarap otyrady. Zat esim oǵan ǵashyq bolyp, sulý úshin erlik jasaýǵa daıyn bolady.

Kelesi kúni-aq ol jaýdy jeńý úshin shabýylǵa shyǵady. Ol 4 kún jáne 4 tún shabýylda júrip, jaýdy asqan erlikpen jeńedi. Kelesi  kúni saraıǵa kelgende, han ony qýanyshpen syrnaılatyp, saltanatpen qarsy alady. Oǵan óz qyzyn berýge ýáde beredi.

Hannyń jeti ýáziri bolatyn. Olar: Jikteý, Silteý, Suraý, Ózdik, Jalpylaý, Belgisizdik jáne Bolymsyzdyq. Olardyń basshysy Esimdik edi. Ol hannyń qoıshyǵa qatty qurmet kórsetkenin qyzǵanyp, hanshaıymdy qoıshyǵa turmysqa bergisi kelmepti. Alaıda qoldarynan eshteńe kelmedi.

Han qyzyn turmysqa berip jatqanyn estip, eldegi baı jigit San esim hannyń saraıyna jetip barady. Sebebi ol jastaıynan Syn esimdi jaqsy kórgen.

Ol Hanǵa kelip :

- Han Iem, bul Zat esim qoıshy ǵoı! Hanshaıym ondaı adamǵa laıyq emes! Siz oǵan ekinshi tapsyrma berińiz! Oryndasa qyzyńyzdy berersiz!

Han:

- Jaraıdy, biraq qandaı tapsyrma bereıin?

-Men de sizdiń qyzyńyzdy  jaqsy kóremin!            Biz altynnan jasalǵan sandyqqa bar baılyqtarymyzdy salaıyq, kim sol sandyqty kóterip alyp ákelse jáne kimniń baılyǵy kóbirek bolsa sol qyzyńyzdy alady!

Han oılana kele kelisedi.

Muny estigen Zat esim qatty qınalady. Sol kezde qasyna adal dosy Ústeý keledi.

Zat esim tapsyrma týraly bárin aıtyp beredi.

Ústeý:

- Ýaıymdama dosym, men saǵan San esimnen de kóp baılyq beremin! Sen sol baılyqty kóterip, hanǵa aparyp , Syn esimdi alasyń!

Zat esim Ústeýge rahmetin aıtyp, baılyǵyn alady.  Kelesi kúni Zat esim San esimdi jeńedi. Han qýanyp "Syn esimdi beremin!" dep sheshti.

Al San esim  bolsa ashýlanyp Matematıka eline ketedi.

Kelesi kúni han Syn esimdi turmysqa berýge daıyndalady. Ústeýge dos dep Zat esim qatty senetin. Biraq sol Ústeýdiń aǵasy Shylaý da  Syn esimge ǵashyq eken.  Shylaý Hannyń Qyzyn Zat esimge, ıaǵnı qoıshyǵa beretinine tań qalady.

Ol da qatty ashýlanyp saraıǵa keledi. Hanǵa kelip bar oıyn aıtady. Han aıtylǵanǵa kelisse de, óz ýádesinde turýdy sheshti.

Biraq Shylaý bylaı depti:

- Han, hanshaıymǵa óte ónerli adam kerek, biz Zat esimmen  aıtysyp kóreıik . Kim jeńse sol alsyn. Bir múmkindik berińiz!

Han, árıne, kelisedi. Zat esim dombyradaǵy kúılerdi óte jaqsy oınaıdy, biraq ózi eshqashan aıtysyp kórmegen-tin. Al Shylaý bolsa aýyldyń bar aıtystaryna qatysyp, 2 nemese 1-oryndar alatyn. Sonda Zat esim qaıta qınalýdy bastady.  Sol kezde aldynan Elikteýish ótip bara jatady. Elikteýish kúılerdi Shylaýdan da jaqsy oınaıdy. Ol janýardyń da, zattardyń da dybysyn shyǵarady.  Sonda Zat esim ony toqtatyp , bárin aıtyp beredi. Elikteýish ony tyńdap , bylaı depti:

⁃Zat esim, sen kúılerdi jaqsy oınaısyń. Biraq ony jeńý úshin bunyń az. Sen kúılerdi, jyr óleńderdi tyńdaı ber, sonda oıyń damyp, uıqasty óleńder shyǵarýǵa daǵdylanyp, jeńesiń dep oılaımyn!

Zat esim qýanyp, kúni boıy qazaq jyrlaryn  tyńdapty.

Kelesi kúni Zat esim Shylaýdy basymdyqpen jeńedi. Sonda han óz qyzyna batyl, baı, ónerli adam tapqanyn habarlap, toı uıymdastyrady.

Zat esim Syn esimdi alyp, keıin danalyǵymen "han" atanady.

Olar óte kóńildi, baqytty ómir súredi .

Sol «Qazaq tili» eli áli kúnge deıin bar kórinedi.
Bul maqala týraly ne oılaısyz?