Tiri bolsam, qazaqqa qyzmet etpeı qoımaımyn!

Álıhan Bókeıhan

Shaǵyn jáne orta kásipkerlik – Almaty ekonomıkasynyń kúre tamyry

08 qazan 2022 65
Shaǵyn kásipkerlik – el ekonomıkasynyń negizgi ózegi. Muny prezıdent Qasym-Jomart Toqaev ta únemi el aldynda aıtyp, basa naýzar aýdaryp keledi.  Memleket basshysy «Atameken» ulttyq kásipkerler palatasy  úkimettiń senimdi  súıenerine aınalǵanyn, el damýyna aıyryqsha úles qosyp kele jatqan ornyqty uıym ekenin basa aıtyp júr. El ishindegi bıznesti dóńgeletýshi kásipkerlerdiń múddesin qorǵaýda atalǵan uıymnyń atqarar sharýasy da, arqalar júgi de salmaqty. Osydan bes-alty jyl buryn elimizde shaǵyn jáne orta bıznes ókilderiniń jalpy ishki ónimdegi úlesi  kóńil qýantarlyqtaı emes edi, bar bolǵany 24 paıyzǵa ázer jetetin.  Búgingi tańda bul kórsetkish qarqyndy damyp 32 paıyzdan asyp, elimizdegi úsh jarym mıllıon adamdy shaǵyn jáne orta bıznes ókilderi turaqty jumyspen qamtyp otyr.



Shaǵyn jáne orta bıznesti damytý Almaty qalasynyń da qaryshty qadamdarynyń biri ári biregeıi. Qala basshysy Erbolat Dosaev  kásipkerlermen kezdesýinde bylaı degen bolatyn.

«Shaǵyn jáne orta bıznesti óristetýshi kásipkerler qala ekonomıkasynyń negizgi tiregi ǵana emes, basty jumys berýshiler bolyp sanalady. Almatyny damytý jolyndaǵy mańyzdy mindetterdiń biri – megapolıs ekonomıkasyn kóterip, áleýetin arttyrý. Almaty qalasynyń ábrir úshinshi turǵyny  eńbekke aralasady, bul orasan jetistik.  Sondyqtan da shaǵyn jáne orta bıznesti  damytý únemi nazarymyzda, memleket qamqorlyǵynda bolady».

Shahar basshysy kásipkerlerge degen memlekettiń kórsetip kele jatqan qoldaýy men qamqorlyǵy týrasynda jýyrda bıznes ókilderimen arnaıy ótkizgen kezdesýde de osy máselege aıyryqsha toqtaldy. Qalanyń bıznes ahýalynyń jaqsaryp kóterilýi megamolısti damytý baǵdarlamasynyń altyn arqaýy bolyp qala bermek qashanda. Túrli salada kásibin dóńgeletip júrgen jandarmen kezdesýde bıznes ókilderi de ózderiniń kókeıkesti saýldaryn da joldap, kásibiniń násibin arttyrý jolyndaǵy túıtkilderdi de qozǵaǵan bolatyn.  Almaty qalasyn damytý jónindegi qabyldanǵan qujattyń jetinshi baǵytynda shaǵyn jáne orta bıznesti, jalpy kásipkerlikti damytý jaıy qamtylyp, qoldaý  jaıy jazlǵan.  Erbolat Dosaev  ulttyq ekonomıkanyń besten birin, memlekettik búdjet kirisiniń tórtten birin, sonymen qatar Qazaqstandaǵy  saýda operasıalarynyń 35 paıyzdan astamy Almaty qalasyna tıesili.  Sondyqtan da Almaty qalasyn bıznes pen kapıtaldyń ortalyǵy dep tegin aıtpasa kerek. Onyń ústine qala ákimi E.Dosaev aıtqandaı  Almaty qalasynyń shaǵyn jáne orta bıznes ókilderi  shahar ekonomıkasynyń 47,5 paıyzyn qamtyp otyr, oǵan qosa almatylyqtardy turaqty jumys kózimen qamtý isiniń 65 paıyzy da osy shaǵyn jáne orta bıznes ókilderiniń eńbegi. Jumys berýshi orynnyń  65 paıyzy kásipkerler degen sóz bul.

Almaty qalasynyń jas kásipkerleriniń biri – Baýyrjan Báıimbet:   «shaǵyn jáne orta bıznesti qoldaý týrasynda memlekettiń jasap otyrǵan qoldaýy da aqparattyq  demeýi de kóp. Tek árkim izdenip, kásip ashamyn, bıznesimdi dóńgeletemin degen jandar  izdenip qaraýy kerek dep sanaımyn. Men ózim de «Atameken» kásipkerlikti qoldaý uıymynyń «Bıznes bastaý» baǵyty boıynsha arnaıy kýrs oqyp bilim aldym, baǵyt-baǵdarymdy túzip, bıznes josparymyzdy júıelep, salamyzdy aıqyndadyq. Jańa kásip bastaımyn degen jas kásipkerlerge belgili bir somada qaıtarymsyz granttar taǵaıyndaıdy.  Qazirgi tańda Almaty qalalyq jumyspen qamtý jáne áleýmettik  baǵdarlamalar basqarmasynyń bas bolýymen  shaǵyn jáne orta bızneste eńbekaqy alatyn  jumyskerlerdiń jalaqysynyń 20-40 paıyzdaıyn memleket qarjylandyryp, qoldaý kórsetýde, bul degen de jas kásipkerler úshin úlken qoldaý. Memleketimizdiń osy baǵyttaǵy ustanǵan saıasatynyń tıimdiligi sol,  eń áýeli eldegi jumyssyzdyq sany qysqarsa, ekinshiden kásipkerdi jumysshyǵa tóleıtin eńbekaqysynyń belgili bir mólsherin sýbsıdıalaý arqyly  ótep otyrady.

Bizdiń tańdaǵan salamyz  aýylsharýashylyǵy ónimderin satý bolǵandyqtan, osy salaǵa qatysty suranys ta joǵary. Ózińiz bilesiz, búgingi kúnde aýyldan qalaǵa údere kóshý qarqyn alyp otyr. Aýylsharýashylyǵy ónimderin óndirý kólemi azaıǵan saıyn suranys ta artatyny belgili.  Eń bastysy aýylsharýashylyǵy ónimderi quramy jaǵynan taza tabıǵı qunary  joǵary bolǵandyqtan sapasy da joǵary.  Osy salada bes-alty jyldan beri  kásibimizdi óristetip kele jatqandyqtan, sıyr etine degen qala halqynyń suranysy joǵary. Pandemıadan beri qaraı qoı etine de suranys kúrt artty, buryn anaý aıtarlyqtaı asa qyzyǵa qoımaıtyn.  Jylqy etine de suranys táp-táýir. Táýbe deımiz, memlekettik qyzmette júrip, táýekelmen kásipkerlikke bet burdyq, isimiz ónimdi bolyp, tókken terimizdiń óteýine  nesibemizdi alyp júrmiz» deıdi jas kásipker.  Rasynda da bizdiń elimizde kásipkerlikti qoldaýǵa, demeýge kelgende qamqorlyq orasan, tek istiń kózin, sharýanyń tetigin taba bilý kerek.

 

 

 
Bul maqala týraly ne oılaısyz?