Shaǵyn jáne orta bıznesti damytý Almaty qalasynyń da qaryshty qadamdarynyń biri ári biregeıi. Qala basshysy Erbolat Dosaev kásipkerlermen kezdesýinde bylaı degen bolatyn.
«Shaǵyn jáne orta bıznesti óristetýshi kásipkerler qala ekonomıkasynyń negizgi tiregi ǵana emes, basty jumys berýshiler bolyp sanalady. Almatyny damytý jolyndaǵy mańyzdy mindetterdiń biri – megapolıs ekonomıkasyn kóterip, áleýetin arttyrý. Almaty qalasynyń ábrir úshinshi turǵyny eńbekke aralasady, bul orasan jetistik. Sondyqtan da shaǵyn jáne orta bıznesti damytý únemi nazarymyzda, memleket qamqorlyǵynda bolady».
Shahar basshysy kásipkerlerge degen memlekettiń kórsetip kele jatqan qoldaýy men qamqorlyǵy týrasynda jýyrda bıznes ókilderimen arnaıy ótkizgen kezdesýde de osy máselege aıyryqsha toqtaldy. Qalanyń bıznes ahýalynyń jaqsaryp kóterilýi megamolısti damytý baǵdarlamasynyń altyn arqaýy bolyp qala bermek qashanda. Túrli salada kásibin dóńgeletip júrgen jandarmen kezdesýde bıznes ókilderi de ózderiniń kókeıkesti saýldaryn da joldap, kásibiniń násibin arttyrý jolyndaǵy túıtkilderdi de qozǵaǵan bolatyn. Almaty qalasyn damytý jónindegi qabyldanǵan qujattyń jetinshi baǵytynda shaǵyn jáne orta bıznesti, jalpy kásipkerlikti damytý jaıy qamtylyp, qoldaý jaıy jazlǵan. Erbolat Dosaev ulttyq ekonomıkanyń besten birin, memlekettik búdjet kirisiniń tórtten birin, sonymen qatar Qazaqstandaǵy saýda operasıalarynyń 35 paıyzdan astamy Almaty qalasyna tıesili. Sondyqtan da Almaty qalasyn bıznes pen kapıtaldyń ortalyǵy dep tegin aıtpasa kerek. Onyń ústine qala ákimi E.Dosaev aıtqandaı Almaty qalasynyń shaǵyn jáne orta bıznes ókilderi shahar ekonomıkasynyń 47,5 paıyzyn qamtyp otyr, oǵan qosa almatylyqtardy turaqty jumys kózimen qamtý isiniń 65 paıyzy da osy shaǵyn jáne orta bıznes ókilderiniń eńbegi. Jumys berýshi orynnyń 65 paıyzy kásipkerler degen sóz bul.
Almaty qalasynyń jas kásipkerleriniń biri – Baýyrjan Báıimbet: «shaǵyn jáne orta bıznesti qoldaý týrasynda memlekettiń jasap otyrǵan qoldaýy da aqparattyq demeýi de kóp. Tek árkim izdenip, kásip ashamyn, bıznesimdi dóńgeletemin degen jandar izdenip qaraýy kerek dep sanaımyn. Men ózim de «Atameken» kásipkerlikti qoldaý uıymynyń «Bıznes bastaý» baǵyty boıynsha arnaıy kýrs oqyp bilim aldym, baǵyt-baǵdarymdy túzip, bıznes josparymyzdy júıelep, salamyzdy aıqyndadyq. Jańa kásip bastaımyn degen jas kásipkerlerge belgili bir somada qaıtarymsyz granttar taǵaıyndaıdy. Qazirgi tańda Almaty qalalyq jumyspen qamtý jáne áleýmettik baǵdarlamalar basqarmasynyń bas bolýymen shaǵyn jáne orta bızneste eńbekaqy alatyn jumyskerlerdiń jalaqysynyń 20-40 paıyzdaıyn memleket qarjylandyryp, qoldaý kórsetýde, bul degen de jas kásipkerler úshin úlken qoldaý. Memleketimizdiń osy baǵyttaǵy ustanǵan saıasatynyń tıimdiligi sol, eń áýeli eldegi jumyssyzdyq sany qysqarsa, ekinshiden kásipkerdi jumysshyǵa tóleıtin eńbekaqysynyń belgili bir mólsherin sýbsıdıalaý arqyly ótep otyrady.
Bizdiń tańdaǵan salamyz aýylsharýashylyǵy ónimderin satý bolǵandyqtan, osy salaǵa qatysty suranys ta joǵary. Ózińiz bilesiz, búgingi kúnde aýyldan qalaǵa údere kóshý qarqyn alyp otyr. Aýylsharýashylyǵy ónimderin óndirý kólemi azaıǵan saıyn suranys ta artatyny belgili. Eń bastysy aýylsharýashylyǵy ónimderi quramy jaǵynan taza tabıǵı qunary joǵary bolǵandyqtan sapasy da joǵary. Osy salada bes-alty jyldan beri kásibimizdi óristetip kele jatqandyqtan, sıyr etine degen qala halqynyń suranysy joǵary. Pandemıadan beri qaraı qoı etine de suranys kúrt artty, buryn anaý aıtarlyqtaı asa qyzyǵa qoımaıtyn. Jylqy etine de suranys táp-táýir. Táýbe deımiz, memlekettik qyzmette júrip, táýekelmen kásipkerlikke bet burdyq, isimiz ónimdi bolyp, tókken terimizdiń óteýine nesibemizdi alyp júrmiz» deıdi jas kásipker. Rasynda da bizdiń elimizde kásipkerlikti qoldaýǵa, demeýge kelgende qamqorlyq orasan, tek istiń kózin, sharýanyń tetigin taba bilý kerek.
