Tiri bolsam, qazaqqa qyzmet etpeı qoımaımyn!

Álıhan Bókeıhan

Áńgimeleri birneshe tilge aýdarylǵan jas jazýshy

08 qazan 2022 70
Elimizde balalarǵa arnalǵan shyǵarmashylyǵy shetelde birneshe tilge aýdarylyp, jaryq kórgen qalamgerler de bar. Óz elimiz túgili ózge eldiń joǵary baǵasyna ıe bolyp jatqan jas jazýshymyzdyń esimi Meıirjan  JYLQYBAI.

Ol 1994 jyldyń 17 mamyrynda Jambyl oblysy Jańatas qalasynda dúnıege kelgen. 2011 jyly Halyqaralyq «Daraboz» ádebı baıqaýynda «Qyryq birinshi ótiriktiń sońy» týyndysy úshin yntalandyrý syılyǵyn alǵan. Al 2015 jyly «Saıaq» áńgimesi úshin júldeli 2-oryndy aldy. 2017 jyly «Batyr qoıan» ertegisi Ońtústik Koreıada 4 tilge aýdarylyp, jaryq kórdi.  2019 jyly «Taýǵa saıahat» kitaby shyqty. 2020 jyly avtordyń úsh áńgimesi jınaqtalǵan «Saıaq» kitaby basylyp shyqqan. Byltyr «Qyryq birinshi ótiriktiń sońy» atty kitaby oqyrmanǵa jol tartty. 2021 jyly «Uly dala», «Er Tóstik» baıqaýlarynyń ekinshi ornyn, 2022 jyly Ybyraı Altynsarın atyndaǵy baıqaýdyń birinshi oryn júldegeri atandy. Jas jazýshynyń shyǵarmalaryn buǵan deıin jazýshy Dýlat Isabekov, ádebıet synshysy Tursynjan Shapaı aǵalarymyz oqyp, joǵary baǵalaǵan. Sondyqtan «Shýaq» týyndysy da balalardyń kóńilinen shyǵar degen úmitimiz zor!

 

SHÝAQ

Baıaǵyda emes, osy zamanda kempir men shal bolady. Olardyń balalary bolady. Biraq olar alysta, qalada turady eken. Olarmen birge tek qana nemeresi Berikbol turypty. Berikbol óte erke bala eken. Atasy men apasy oǵan barlyq qalaǵan nársesin áperip,  eń táttini sonyń aýzyna tosady eken.  Berikbol ne istese de erinip áreń qımyldaıdy eken. Kóretini –teledıdar, oınaıtyny – kompúter. Ol tamaq soǵyp alyp kompúterde oıyn oınap otyrǵanda, ata-ájesi onyń esebin shyǵaryp, bastary qatyp otyrady. Biri:

  • Almaty men Astananyń arasynda kólik jıyrma saǵatta júredi, – dese, ekinshisi:

  • Durys esepteseı, jıyrma bir saǵatta jetedi, – dep talasyp esep shyǵaryp jatady eken.

  • Ata, áje, shýlamaı shyǵaryńdarshy. Men  munda jeńilip jatyrmyn, – deıdi eken nemereleri. Atasy men ájesi qaýqyldasyp bastaryn ızep qala beretin edi.


Birde nemereleri Berikbol sabaqtan tunjyrap keldi. Atasy men ájesi «ne boldylap» asty-ústine túsip júr.

  • Bizge basqa muǵalim keldi, – dedi Berikbol aýyzy burtıyp. Sosyn atasyna qarady:

  • Nege sabaqty meniń jazý úlgimmen jazbadyńyz? «Mynaý úlken adamnyń jazýy» dep meniń kúndeligime eki qoıyp berdi. Áje, siz kúndelikti bala qusap toltyrmaısyz ba? Pysyq qyzdar qusap ádemilep jazypsyz. Men sizge úıretip edim ǵoı!

  • Oıbýýýı, – dedi ájesi uıalyp. – Qaıdan bileıin. Jastyq shaǵym esime túsip, kirisip ketip edim...  umytyp ketippin. Káne?– dep marjandaı tizilgen áripterge, onyń sońyndaǵy ekilikke  qarap qyzaryp ketti.

  • Oı, qý kempir-aı, baıqamaısyń ba? Endi ekilikti qalaı túzeımiz? Qane, tez otyryp balasha jazýdy úıren! – Atasy ashýlanyp ketti. Nemeresi de oqyraıyp tur.


Sol muǵalim ońbady. Berikboldyń birese kúndeliginen, birese dápterinen, birese sabaq aıtysynan min taba berdi. Berikboldyń mektepke aıaǵy tartpady. Sabaq oqýdyń ornyna basqalardy mazaqtap, gújireıgen denesimen ózi qatarly balalardy yqtyryp otyrýshy edi. Endi kúnnen kúnge ózi ájýaǵa aınalyp bara jatqan sıaqty.  Myna jańa muǵalim aǵaı osyny ǵana ańdýǵa kelgen sıaqty.  Ár isinen qate taýyp otyrǵany.

Kúnde sabaqtan qabaǵynan qar jaýyp keledi. Aldynan aınalyp-tolǵanyp shyqqan ata-ájesine tipti jyny keledi osy kúni. Bárine qamqor qolyn sozatyndary qaıda? Myna Qanat degen jańadan kelgen aǵaıynyń qaharynan qorǵaı da almaıdy eken-aý.

Ájesi kelip betinen súıe bergende yzasy keldi. Baıaǵy qolynan bári keletin, kez kelgen sát qýandyryp, kez kelgen sát  oıynan shyǵatyn, meıirimine qandyryp, kóńilin tabatyn ájesin áp-sátte umytyp, basqa – álsiz, onsyz da qatyp turǵan mıyn ashyta túsetin kempirdi kórdi.

  • Qoıyńyzshy... – dep emirenip kep qalǵan ájesin keýdesinen ıterip qaldy.


Ájesi beıqam turdy ma, «kishkentaı qulynynyń» myna qylyǵynan shoshydy ma, tizerlep otyra qaldy.

Atasy esikten kirip qalǵan eken. Qatty ashýlandy.

  • Kórgensiz! – dedi, – sen,  «anadan artyq dos bar ma,  ashýdan jaman qas bar ma?» degen maqaldy bilesiń be? Eger ashýmen dos bolsań, ana meıirimin aıaqqa taptasań, bul dúnıede ońbaısyń! – dedi atasy jaýatyn kúndeı kúrkirep.


Atasynyń bulaı urysqanyn ómiri kórmegen edi. Anaý jańadan kelgen Sapar aǵaıdan qorǵap qamqor bolýdyń ornyna odan saıyn urysqanyna yzasy keldi.

  • Kerek emes eshqandaı meıirim! Baryńdarshy! – dedi doldanyp.

  • Meıirimnen qalǵyr! Ájesin tyńdamaı, ıterip jibergen muny kórdim qazaqtan! – dedi atasy ashýlanyp ketip. – O, nesi-eı!  Mynaý buzylyp barady eken ǵoı. Qap, erkeletip jibergen ekenbiz ǵoı!– Atasy birazǵa deıin burqyldap júrdi.


Berikbol jaýrap oıandy. Mamyr aıy osylaı salqyn bolmaıtyn edi. Ájesi kep mańdaıynan súıip oıatar dep biraz jatty. Qazir kelip qushaqtaǵanda baýyryna tyǵylyp jylynyp alady. Kún ájepteýir kóterilip qalǵan sıaqty. Ájesi nege kelmeı jatyr. Tańǵy asqa daıyndaǵan tamaqtyń ıisi de shyqpaıdy.

Ornynan turyp as úıge kelse eshkim joq. Kún jeksenbi bolatyn. Uıyqtap qaldy ma eken dep, atasy men ájesiniń bólmesine kelip edi onda da adam joq. As bólmede ne sháı qaınamaǵan, ne as pisirilmegen.  Aýyzyna baýyrsaq tyǵyp dalaǵa shyqty. Kún shaqshıyp shyqqanmen, esh jylýy joq. Jaýrap bara jatqan soń qalyń kıinip shyqty. Basqa adamdar jaýrar emes, juqa kıimderimen-aq júr. Esiktiń aldyndaǵy Aqtósti ysqyryp shaqyrdy. Aqtós baıaǵydaı quıryǵyn bulǵańdatpaıdy. Kózin alaıta qarap janyna keldi. Júnin uıpalaqtap oınamaqshy bolyp qolyn apara berip edi, ars etip tistep ala jazdady. Yzasy kelip bir tepti. It qanq etti de, yryldaı umtylyp sanyna jarmasty. Shyńǵyryp jiberip, aıaǵyn silikilep júr. It aırylar emes, yryldap tisin batyryp barady. Qashyp júrip, qolyna ilingen taıaqty alyp sabalap qýyp jiberdi. Endi bolmaǵanda julyp alatyndaı eken.  San eti jyltyldap qanap tur. Qutyraıyn degen bul pále. Muny kórse arsalańdap qýanyp, artynan qalmaıtyn dosy endi bolmaǵanda jep qoıa jazdady.

  • Ájeeee! – dedi shyńǵyryp. – Ájeee, ıt tistep aldy! Kelińizshi! Dári jaǵyp berińizshi! Aýyryp barady. Ataaaaa!


Atasynan da, ájesinen de dybys joq. Aqsańdap basyp solyǵyn basa almaı úıge keldi.

Dári salatyn qorapty ashyp dárilerge qarap biraz turdy. Qandaı dári jaǵatynyn bilmeıdi. Ájesi bárin biletin edi. Qaıda júr ózderi. Munsyz eshqaıda ketpeýshi edi...

Kórshi Márıam apaı dáriger. Tamaq baspasy ustaǵanda talaı emdegen. Qolyna dári qorabyn alyp, bir qolymen aıaǵynyń jarasyn aýyrsyna ustap, syltyp basyp kórshi úıge keldi. Márıam apaı esik aldynda jaraqattanǵan torǵaıdyń aıaǵyn dákemen baılap otyr eken.

  • Márıam apaı, salamatsyz ba! Meniń aıaǵymdy Aqtós tistep aldy. Ne dári jaǵatynymdy bilmeımin, – dedi Berikbol yńyrsyp. Márıam apaıdyń meıirimin biletin. Bul qalaı boldy? Qap, qudaı-aý! – dep júgirip kelip aıaǵyn sıpap, emdep beredi dep oılaǵan. Sony kútip aýyrsyna kózin jumyp oryndyqqa otyra ketti. Jyrtylǵan shalbardyń arasynan áli qan tamyp tur. Ashyp, qatty aýyryp barady.


Márıam apaı kele qoımaǵan soń kózin ashyp qarasa, dym bolmaǵandaı torǵaıdy sıpalap otyr.

  • Márıam apaaaı, aı! – dedi bul yshqynyp.

  • Aaa? Joq, qaraǵym, qolym bos emes. Kórmeısiń be, qý mysyqtyń ne istegenin. Baıǵus torǵaı-aı. Berikbol, sen bylaı iste: «jedel járdem» shaqyr. Solar dári jaǵyp, emdep beredi. Ekpe salady. Mynadaı ınesi bar. – Márıam apaı qolymen ıneniń uzyndyǵyn kórsetkende, Berikbol shoshyp ketip, aqsańdap qasha jóneldi. Ine salý degen eń jek kóretin nársesi. Bunyń aqsańdap qashyp bara jatqanyna Márıam apaı artynan shegi qata kúlip qala berdi.


Ne bolǵan bul kisige? Qolyndaǵy torǵaı qurly bolmadym ba?  Ne istese eken? Tezirek ata-ájesin tabý kerek. Aqsańdap kórshilerdiń bárin aralap shyqty. Atasy men ájesin eshkim bilmeıdi. Bireýi jarasyn tańyp bereıin demedi.

Ájesiniń meıirimin saǵynyp jylaǵysy keldi. Qazir janynda bolsa ǵoı, endigi jarasy jýylyp, tańylyp, teledıdar qarap, ystyq sorpa iship otyrar edi ǵoı. Qarny da ashqanyn endi bildi. Kózi jasqa toldy. Kir, qan qolymen kózin súrtip edi, ol jaǵal-jaǵal bolyp betine jaǵyldy. Ótip bara jatqan adamdar bunyń túrin kórip shekteri qata kúlip bara jatyr.

Aýla sypyratyn Dana apaı muny otyrǵan jerinen sypyrǵysymen túrtkilep turǵyzyp jiberdi.

– Ket bar! Túriń ne degen jaman edi, – dep sháńkildedi, ylǵı jymıyp, jáı sóıleıtin apaı. Ne bolǵan bulardyń bárine?  Bári muny han kórýshi edi ǵoı. Asqar ata men Kúmis apaıdyń erketotaıy dep mańdaıynan súıetin. Ańyrap jylap keledi. Buryn osylaı jylaǵan kishkentaı balalardy mazaqtap talaı kúlip edi-aý. Aqsańdaǵan boıy úıine qaıta keldi. Esik ashyq-shashyq. Atasy men ájesi áli kelmepti. Úı qystaǵydaı sýyp ketipti. Denesi qaltyrap barady. Ústine neshe kórpeni japsa da jylynar emes. Kórpeniń bári tastaı temirden istelingendeı.

Qaıtadan esiktiń aldyna shyqty. Kún shańqaıyp tur. Adamdar ystyqtap, juqa kóılek kıip alypty. Bul ǵana ústine kúrte, basyna tymaq kıip alǵan. Aıaǵyndaǵy shalbary saýys-saýys, qannan qatyp qalǵan. Sonda da, qaltyrap barady. Darbazadan shyǵyp tars etip qulady da, esinen tanyp qaldy.

Bir kezde esin jısa, aınala appaq.  Aıaǵyn appaq dákemen tańyp tastapty. Appaq kıingen  ájeı buǵan qadalyp qarap otyr eken.

  • Men qaıdamyn?.. Men jaýrap bara jatyrmyn. Meniń atam men ájemdi bilesiz be?– dedi bastyrmalatyp ájeıdiń júzinen kúnuzaq kórmegen meıirimdi baıqap.

  • Sen úshin júgirip tynym tappaı tamaq istep, úı jınap, sıyr saýyp, qurt qaınatyp, mal baqqan, seniń sabaǵyńdy sen úshin oqyp, sen úshin ómir súrip júrgen eki ardaqty adamyńdy renjittiń. Esińdi me, keshe seniń ájeńdi sen dep soqqan júreginen ıtergeniń. Anaǵa kim qol kóteredi?! Ol úlken kúná. Atań sony kórip qatty ókindi. Qatty renjidi. Baıqamaı «meıirimnen qal»  dep qarǵap jiberdi. Qatty ashýdan shyǵyp ketti. «Áke qarǵysy – oq, ana qarǵysy boq» degen sóz bar qazaqta. Sol qarǵys saǵan tıip ketti, baıqadyń ba? Bir kúnde aınalańnyń saǵan degen meıirimi joǵaldy. Kún ekesh kún de jylýyn saǵan quıa almady. It ekesh ıttiń de saǵan meıirimi joǵaldy. Bala kórse meıirimin tógetin analar saǵan jaý boldy. Kórdiń be, balam, álem tek meıirimnen turady. Meıirimsiz bir kúnde ómir súre almaısyń, – dedi ájeı.

  • Siz onyń bárin qaıdan bilesiz? – dedi bul ıegi ıegine tımeı qalshyldap.

  • Sebebi, sen joǵaltqan meıirim – ol menmin. Meniń, ıaǵnı meıirimniń arqasynda ǵana sen aman qaldyń. Analardyń bári meıirimnen turady. Meıirimi joq ana – qur bos keýde ǵana. Keshegi qarǵystan keıin ájeńniń boıyndaǵy meıirim ushyp ketken. Sodan beri keýdesi bos qalyp, álsirep, ájeń emhanada jatyr. Men saǵan meıirim sebem, sen sony ájeńe alyp bar. Sonda ǵana ájeń jazylady, – dedi appaq áje.


Ózi ornynan turyp qolyn sermegen kezde, qolynan, ústinen, kózinen buǵan sary altyndaı sáýleler quıyldy. Bul kózi baqyraıyp qarap tur. Sáýleler lezde boıyn jylytty. Boıyna qan júgirdi. Jylaǵannan, jaýraǵannan qatyp, búrisip turǵan keýdesine qýanysh tolyp, kózi shyraqtaı jandy. Aıaǵyn baılaǵan dáke syrǵyp túskende, ornynda jaranyń izi de qalǵan joq. Qatty qýanyp, boıyna appaq ájege degen meıirim oıandy. Júgirip baryp appaq ájeni qushaqtaı aldy.

  • Bar, bar! – dedi appaq áje betinen súıip. Tez ájeńe bar!


– Áje! Altyn ájem! Ataaa! – Berikbol quıyndaı ushyp emhanaǵa keldi.

Ájesiniń júzinde  qan-sól joq, appaq tósekte qýaryp jatyr eken. Adam tanymastaı ózgergen. Kózderinde ot joq. Atasy basy salbyrap tósektiń eteginde otyr.

Berikbol yshqynyp baryp, ájesin qushaqtaı aldy.

  • Áje, áje, keshirshi meni!


Berikboldyń boıyndaǵy meıirim ájesiniń boıyn jylytty. Kózine sáýle bolyp, keýdesine qýat bolyp quıylyp jatty. Eshteńe bolmaǵandaı, ájesi baıaǵysha meıirim shýaǵyn shashyp ornynan turyp Berikboldy qushaqtap aldy.
Bul maqala týraly ne oılaısyz?