Tiri bolsam, qazaqqa qyzmet etpeı qoımaımyn!

Álıhan Bókeıhan

Jappaı tártipsizdik shyǵyny Ulttyq qordan ótelýi múmkin be – sarapshy pikiri

19 qańtar 2022 107


«Qaýipsizdik máselesine Úkimet jaýap beretindikten, bul shyǵyndy memlekettiń ótep bergeni durys...»




Kúni keshe ǵana Úkimette maquldanǵan «Áleýmettik-ekonomıkalyq jaǵdaıdy turaqtandyrý jónindegi jedel is-qımyldar josparynyń» birinshi mindeti – eldegi jappaı tártipsizdik saldarynan kelgen shyǵyndy ótep, kásipkerlerge kómek kórsetý, dep habarlaıdy Azattyq Rýhy.

Biraq ázirge bul baǵytta búdjetten qansha qarajat qarastyrylatyny aıtylmady.

Osy oraıda sarapshylar óz boljamdaryn jasaýda. GSB UIB dırektorynyń orynbasary ekonomıs Maqsat Halyqtyń pikirinshe, bul baǵytta birneshe senarıdi qarastyrýǵa bolady. Sonyń biri Ulttyq qor bolýy múkin.
«Biraq bul eń tıimdi senarı emes, óıtkeni ondaǵy aqshanyń onsyz da azaıyp jatqan jaǵdaıy bar. Sońǵy jyldary Ulttyq qor óte kóp paıdalandy. 2020 jyly 47 trln teńge, 2021 jyly 3 trln teńgeden astam qarajat alyndy. Sondaı-aq aldaǵy 3 jylda 6,6 trln teńge osy Ulttyq qordan aýdarylady dep otyr. Jalpy Ulttyq qordan da ala bergen durys emes. Óıtkeni onyń «Keleshek urpaq úshin» degen fýnksıasy óz maǵynasyn joıyp ketý qaýpi bar. Biraq bul máseleni tezirek sheshý kerek, óıtkeni bıznestiń bári bankrotqa ushyraýy múmkin. Bul jerde eń durys senarı búdjet esebinen, rezerv esebinen júzege asyrylýy qajet. Búdjettiń ózge de shyǵyndary bar, máselen kvazımemlekettik satyp alýlar, kóptegen paıdasy joq jobalar. Sondaǵy shyǵyndardyń bárin qysqartyp, qalǵan aqshany qazirgi shyǵynǵa jumsaý qajet dep oılaımyn», - deıdi ekonomıs.

Budan bólek, jaqynda ǵana Memleket basshysynyń tapsyrmasymen «Qazaqstan halqyna» qory quryldy. Qordaǵy qarajat birneshe maqsatta jumsalmaq. Sonyń biri – jappaı tártipsizdik saldarynan zardap shekken kásipkerlerge jáne mekemelerge kómektesý. Búginde qorǵa elimizdiń biraqatar bıznesmenderi óz esepterinen aqsha aýdarýda.

Qorǵa aqsha aýdarylý bastalǵan sátte birqatar mınıstrlik birden birkúndik jalaqylaryn aýdara bastady. Tipti jasaǵan qaıyrymdylyqtaryn jarysa jaza bastady. Alaıda, qoǵam belsendileri arasynda bul «májbúrleý» degen de pikirler aıtyldy.
«Birkúndik jalaqy máselesi qatty talqylanýda. Menińshe bul eskirgen ádis. Sebebi bir ujymda óz erkimen aýdarǵysy kelmeıtin adamdar da bolýy múmkin. Bul erikti sıpatta bolýy kerek. Al eger de basshysy ózi bastap aqsha aýdaryp jatsa, onda búkil qyzmetkerler soǵan kónýge tıis bolady. Sol sebepti kóp jaǵdaıda bul ádis durys emes. Áribir azamat óz qalaýy boıynsha aqsha aýdarýy tıis», - deıdi Maqsat Halyq.

«Qazaqstan halqyna» qory Qamqorshylyq keńesiniń múshesi, ekonomıs Oljas Qudaıbergenov Facebook-tegi jazbasynda qorǵa TJM qyzmetkerleri, memlekettik qyzmetshiler nemese áskerıler emes, Forbes tizimindegi baı-baǵlandar aqsha aýdarýy kerektigin jazdy.
«Kóptegen memlekettik qyzmetkerlerdiń jalaqysy tómen, ókinishke qaraı, keıbir basshylar qyzmetkerlerdi erikti túrde aqsha aýdarýǵa mindetteıdi. Árıne, syrttaı bári óz erkimen oryndalǵandaı kórinedi. Ońdaı istiń berekesi joq! Bir kúndik jalaqy degenińiz jalaqynyń shamamen 5%-y aýdarylatynyn bildiredi, óıtkeni ádette bir aıda 21-22 jumys kúni bolady. Bul árbir tıyndy únemdeıtinder úshin aıtarlyqtaı soma. Odan da olar sol aqshany otbasyna, balalaryna  jumsasyn. Sheneýnikter mundaı ujymdyq aýdarymdardy uıymdastyrý olardyń mansaptyq jaǵdaıyn jaqsartady dep oılamaýy kerek», - dep jazdy Oljas Qudaıbergenov.

Al óz kezeginde Májilis depýtaty Azat Perýashev elimizdiń aýqatty azamattaryn qaıyrymdylyq jasaýǵa shaqyrdy.
«Birinshiden, Prezıdent aıtyp ótkendeı kezinde baıyp ketken olıgarh azamattar qazirgi osyndaı qıyn-qystaý kezde óz baılyqtarymen bólisýi kerek. Ekinshiden kez kelgen qatardaǵy azamattar da shette qalmaı kishigirim bolsa da óz úlesterin qossa bolady. Eger de májbúrlep talap etse, árıne ol durys emes, ol tipti zańǵa qaıshy. Qaıyrymdylyq degen ár adamnyń óz nıetimen, óz tańdaýymen jasalatyn dúnıe. Bizdiń de partıa óz úlesin qosatyn bolady. Biraq bul qaıyrymdylyq árkimniń óz qalaýymen jasalady», - dedi Azat Perýashev.

Sarapshylar qordyń ǵumyry uzaq bolatynyna senim bildirýde.

Qorǵa túsken qarajattyń qaıyrymdylyq baǵytynda qalaı úlestiriletini ázirge belgisiz. Alaıda Oljas Qudaıbergenov 2-3  aptanyń ishinde barlyǵy retteledi dep sendirdi.
«Aqsha qaıda jáne qalaı jumsalady – bul áli de talqylanady, ózgertiledi, qazirgi kezeńde aqshanyń jetkilikti jáne turaqty aǵynyn qalaı qurý mańyzdyraq. Jeke kelgen suraqtarǵa qaraǵanda, adamdar aqshany kim tóleı alatyny/tóleý kerek/qalaıtyny boıynsha sáıkessizdikterge ıe. Jeke tulǵalarǵa kelsek, eshqandaı májbúrleýdiń, úgit-nasıhattyń joqtyǵy belgili boldy dep oılaımyn. Joǵarydan kelgen sheneýnikterge eshqandaı buıryq berilgen joq», - dep jazylǵan postta.

Memleket tarapynan kásipkerlerge qansha paıyzdyq kómek kórsetiletini de ázirge beımálim. Maqsat Halyq shaǵyn jáne orta bıznes ıeleriniń shyǵyndary 100 paıyz ótelýi tıis degendi aıtyp otyr.
«Shaǵyn jáne orta bızneske kómek júz paıyz kórsetilýi tıis. Al iri bıznes máselesi qaralýy kerek. Eger de qatty zardap shekken bolsa, onda qoldaý kórsetilgeni jón. Óıtkeni óz esebinen búkil bıznes ózin ózi qalypqa keltire almaıdy. Odan keıin ekinshi másele bar – bul tártipsizdikten oryn alǵan shyǵyn bolǵandyqtan, ıaǵnı qaýipsizdik máselesine Úkimet jaýap beretindikten, bul shyǵyndy memlekettiń ótep bergeni durys dep esepteımin. Al tabysy mol kompanıalar ózderi-aq bas tartýy múmkin. Olar iri kompanıa ári tabysy jaqsy bolǵandyqtan, kerisinshe qorǵa olar da aqsha aýdarýy tıis dep esepteımin», - deıdi ekonomıs.

Maqsat Halyqtyń aıtýynsha, memleketke máseleni sheshýdi tezdetý kerek. Óıtkeni mıllıardtaǵan shyǵyn daǵdarystyń bastaýyna ákep soǵýy múmkin.
«Ekonomıkalyq ósim quldyraǵan kezde daǵdarys bastalady. Al endi ekonomıkanyń birden bir qozǵaýshy kúshi osy iskerlik orta. Qazir zardap shekken kásipkererdiń birazy jumysyn júrgize almaı jatqanyn kórip otyrmyz. Sondyqtan da bul máseleni daǵdarys retinde de qarastyrýǵa negiz bar. Prezıdent aıtyp ótkendeı, shyǵynnyń kólemi 2,5 mlrd dollarǵa deıin jetýi múmkin. Al bul óte úlken qarajat. Demek daǵdarystyń sıpaty bar. Sol sebepti eger de memleket tıisti deńgeıde kómek kórsetpese, kásipkerler óz shyǵyndaryn  shyǵarý úshin taýarlarynyń baǵasyn kóterýi múmkin. Bul qymbatshylyqqa ákeletini sózsiz», - deıdi Maqsat Halyq.

Sarapshynyń alańdaýshylyǵyna sebep te joq emes. Óıtkeni ádette áleýmettik kómektiń qaǵazbastylyǵy bastan asyp, uzaqqa sozylatyn daǵdysy bar.
«Bul memleket tarapynan uıymdastyrylatyn kómekke baılanysty. Bul taktıkalyq túrde tez arada jasalýy kerek. Bizde kóbine operator retinde bankterdi bekitip, qarajat solar arqyly beriledi. Al bul proses ádette jyldyń aıaǵyna deıin sozylyp ketetini bar. Eger de osyndaı senarı bolsa, onda kóptegen kompanıaar bankrot bolyp ketýi múmkin. Eger de Úkimet jyldam áreket etse, onda jyl sońyna deıin kásipkerlik sýbetileri qalyptaryna keledi dep oılaımyn», - deıdi ekonomıs.
Bul maqala týraly ne oılaısyz?