Tiri bolsam, qazaqqa qyzmet etpeı qoımaımyn!

Álıhan Bókeıhan

Shyrshaǵa shashylǵan shyǵyn. Qaı qala kósh bastap tur?

15 qańtar 2024 69


Astana

Bas qala bolǵan soń ba, álde búdjet qarjysy bólinetin ákimshilik ortalyq ornalasqandyqtan ba, áıteýir Astanany bezendirýge eń kóp qarajat jumsalǵan eken. Qalany bezendirýge byltyrǵy gırlándalar men qondyrǵylardyń birazy qoldanylǵanyna qaramastan, 836 mln teńge jumsaǵan.

Qala ákimdiginiń málimetinshe, bul qarajatqa muz aıdyndary, syrǵanaqtar men shaǵyn arhıtektýralyq fıgýralar, fotoaımaqtar jáne basqa elementter salynǵan.

Abyroı bolǵanda, jel qatty soǵatyn Astanada eldiń soltústik pen shyǵys aımaqtaryndaǵydaı shyrsha ushyp, oıynshyqtar qırap jatqan joq.

Almaty

Al jyl saıyn jańa jyldyq árleýge rekordtyq qarjy bóletin Almatyda osy joly jańa jyldyq bezendirý jumystaryna «ár aýdanǵa jeke-jeke 60 mln teńge shamasynda aqsha bólinip, jalpy 512 mln teńge jumsalady» degen aqparatty ákimdik taratqan. Alaıda factcheck.kz málimeti boıynsha, ár aýdanǵa 60 mln emese, 65 mln teńgeden artyq aqsha bólingen jáne basqa da qosymda bezendirý jumystaryn qosqanda jalpy shyǵyn 735 269 699 teńge dep eseptepti.

Almatylyqtar mıllıondaǵan búdjet qarajaty jumsalǵan qalanyń jańa jyldyq bezendirýine súısindi dep seneıik. Sebebi Almatynyń aýa raıy kóshede uzaq serýendeýge qolaıly, ári boran soǵyp, shyrshany qulatady dep alańdamaıdy.
Pavlodar

Jyl saıyn eldegi jańa jyldyq sharalarǵa qatysty bir shý shyǵyp jatady. Bıyl da rásim tynysh ótken joq. Osy joly jurttyń nazaryn Pavlodar burdy. Qala ákimdigi bıyl 53 mln teńgege (beıresmı málimet boıynsha 60 mln teńge) muz qalashyǵyn salǵyzǵanyn málimdegen, biraq ol erip ketip, búdjettiń aqshasy sý bop aqty. Byltyr da dál osyndaı jaǵdaı bolǵan. 2023 jyldy qarsy alamyz dep júrgende 53 mln teńgege salynǵan muz qalashyqtyń jartysy erip ketken bolatyn.

Al shyrsha qurýǵa Pavlodar taǵy 52 mln teńge shyǵyndaǵan, sebebi burynǵy shyrsha 12 jyl turypty. Eske salsaq, byltyr Pavlodardyń jańa jyldyq bezendirýine 33 mln teńge jumsalǵan.

Bıylǵy sý jańa shyrsha jurttyń kóz qýanyshy bolyp kóp turmady. Ortalyq shyrsha soltústiktiń boranyna shydamady. Oıynshyqtar men gırlándalarmen bezendirilgen alyp shyrsha jalp etip, qulap qaldy.

Semeı

Jańa jyl merekesinen soń Semeı qalasynda da shyrsha qatty jelden qulap qaldy. 2023 jyly oblys ortalyǵy statýsyn alǵan Semeı bıyl jańa shyrsha alyp shyǵyndalmapty. Biraq gırlándalar men jaryq ınstallásıasyna 10 mln teńge jumsaǵan. Bıiktigi 19 metr bolatyn bas shyrshany bezendirýge 2000 metr jaryq dıodty gırlánda men júzden astam oıynshyq qoldanylǵan.

Taraz

Jambyl oblysy da bıyl shyrshasyn jańartpapty. Tarazda shyrsha da, gırlánda men basqa da árleý zattary byltyrdan qalǵan eken. Esesine, Taraz aqsha únemdepti. Eski shaharda shyrsha mańyn bezendirý men fotoaımaq jasaýǵa 7 mln 200 myń teńge jumsalǵan eken. Al byltyr Tarazdy bezendirýge 19 mln teńgeden asa aqsha ketken.

Qostanaı

Soltústiktiń taǵy bir qalasy – Qostanaıǵa shyrsha quryp, qalany bezendirýge Pavlodardan 3,5 ese az aqsha jumsalǵan. Iaǵnı, jyl merekesine Qostanaı ákimdigi 27 mln teńge jumsapty. Bul ótken jylmen salystyrǵanda 10 mln teńgege az. Desede, 27 mln teńge de az aqsha emes.

Qyzylorda

Qyzylordada ákimdik aldyna shyrsha ornatyp, qalany jaryq shamdarmen bezendirýge búdjet esebinen 13 mln teńge bólingen. Sondaı-aq, demeýshilerdiń de kómegine júgingen kórinedi.

Oral

Tek shyrshanyń ózine 7 mln teńge jumsaǵan Oral ákimdigi qalany jaryqpen árleý úshin búdjetten 15 mln teńge alǵan. Sonda, jalpy sommasy 22 mln teńge shyqqan.

Shyǵynsyz jańa jyl

Elimizde búdjetten bir tıyn almaı, jańa jyldyq bezendirýdi basqalardan qalyspaı jasaǵan oblystar da bar. Olar: Túrkistan, Aqtóbe jáne Petropavl. Bul oblystarda shyrsha qurý, qalany gırlándamen bezendirý jáne basqa da sándeý jumystaryna memleket qarajaty jumsalmaǵan.

Bul maqala týraly ne oılaısyz?