Tiri bolsam, qazaqqa qyzmet etpeı qoımaımyn!

Álıhan Bókeıhan

"Sheıh bul kisiniń múbárák qolyn 4 ret súıdi". Osman Tohá kim?

27 mamyr 2024 1027

Ótken aptada álemge tanymal saýdıalyq kallıgraf Osman Tohá Qazaqstanǵa keldi. Jelide qarıamen kezdesken jurt onyń qolyn súıip jatqan vıdeosy tarady. Bul kisi kim jáne onyń qazaqqa qandaı qatysy bar?   

Qurandy qolmen 3 jyl boıy jazǵan Osman Tohá qazaq ekeni ras pa? Bul týraly Alash.kz saıty Massaget.kz anyqtamasyna silteme jasap habarlaıdy.

"Qurandaǵy Aıattardyń sanyn ol óz qolymen jazǵan. Bári - osy kisiniń eńbegi. Bul kisiniń dárejesine jetken adam joq. Ótkende Mekkede Aıt kúni al-Haram meshitiń dırektory bul kisini úıge shaqyrdy. Sonda barlyq ımam bul kisiniń qolyn súıýge kezekke turdy. Sol kezde sheıh bul kisiniń múbárák qolyn 4 ret súıip, "Osman Tohá - Quranǵa qoly qalǵan adam, Quran qansha ret oqylsa, sonyń saýaby osy kisige barady, sondyqtan onyń qolyn súıip qalý kerek" degen. Sondyqtan qazaq atamyzdyń qolyn ustap, súıip jatyrmyz. Saýd Arabıanyń týyndaǵy jazýdy da jazǵan", - deıdi fılosofıa ǵylymdarynyń doktory Amangeldi Ábdihalyq. 

Islam áleminde Osman Tohá Quran Kárimniń áıgili kallıgraf retinde tanymal. Ol óziniń alǵashqy mýshafyn (Qurannyń jazbasha nusqasyn - esk.) 1970 jyly Sırıadaǵy Vakf mınıstrligi kezinde jazǵan.

1934 jyly Ál-Bab provınsıasynda (Aleppo, Sırıa - esk.) dúnıege kelgen. Onyń ákesi sheıh Abdo ıbn Hýseın Tohá meshittiń ımamy ári ýaǵyzshysy bolǵan. Kallıgrafqa bul sheberlik ákesine daryǵan. 

Osman Tohá - etnıkalyq qazaq, onyń ata-tegi Túrkistannan. Osmannyń ata-babalary osydan 150 jyl buryn Sırıaǵa qonys aýdarǵan. Keıinnen Saýd Arabıasy bıliginiń shaqyrýymen Osmannyń otbasy Saýd Arabıasyna kóship ketken, qazir ol Mádına qalasynda turady. 

Ashyq derekkózdegi málimet boıynsha, ol Aleppo qalasyndaǵy bastaýysh, orta jáne orta mektepte ál-Hosravıanyń sharıǵat fakúltetinde oqyǵan. Osy kezeńde ol Aleppo qalasyndaǵy kallıgrafıa sheıhtarynan, sonyń ishinde: Muhammed Álı ál-Máýlaýı, Muhammed ál-Hatıb, Hýseın Hýsnı at-Túrkı, Abdýlla Djavad ál-Hattat jáne eń sońynda kallıgraf Ibrahım ál-Rıfaıden dáris aldy.

1964 jyly Damask ýnıversıtetinde ıslam quqyǵy bakalavry dárejesin alyp, 1965 jyly Damask ýnıversıtetiniń bilim fakúltetiniń jalpy dıplomyn aldy. 

Mýshaf jazý óneri 

Qazir asa qurmetti Osman Tohá Saýd Arabıasynyń koroli Fahd keshenine Quran Kárimniń 14 danasyn jeke ózi kóshirip jazǵan, ony jazýǵa 18 jyldan asa ýaqyt ketken.

Osy kezeńde dúnıe júzinde 500 mıllıonnan asa Quran danasy basylyp shyqty.

Bir mýshaf jazýǵa 3 jyl, al qatelerdi tekserip, túzetýge 1 jyl ýaqyt beriledi. Sheıh Osman Tohá Medınadaǵy Koról Fahd kesheninde 30 jyl jumys istegen ýaqytynda 10-nan asa mýshaf jazǵan. Onyń ádemi, túsinikti, oqýǵa ońaı stıli kóshirme jasaý úshin qoldanylady jáne "Mýshaf át-Tájýıd" degen atpen belgili

Bul maqala týraly ne oılaısyz?