Tiri bolsam, qazaqqa qyzmet etpeı qoımaımyn!

Álıhan Bókeıhan

Qysqa áńgimeler kitaby

20 jeltoqsan 2023 83
“Dilmardan” tálim alyp, qanat qaqqan shákirtter izdenýden sharshamaıdy. Kún saıyn bilimin tolyqtyryp, ózderin shyńdaıdy desem artyq etpes. Mine, taıaýda ǵana úıirme úshin aıtýly kún boldy. Aq túıeniń qarny jarylyp, mektebimizdiń bıylǵy túlegi, “Dilmar” Respýblıkalyq sheshendik ónerdi damytý klýbynyń beldi múshesi, “Jyl shesheni”, Respýblıkalyq aıtystardyń júldegeri, “Has” óleńder jınaǵynyń avtory jáne S.Demırel ýnıversıtetiniń 1-kýrs stýdenti Qazybek Jalǵas Serikbolulynyń “Aqquıyn” atty kitabynyń tanystyrylymy boldy.



Sáýleli sáttiń qonaǵy bolýǵa shaqyrtý alǵan kezden bastap-aq barýǵa asyq boldyq. Buǵan deıin úıirmemen birge biraz jerge sheıin shaýyp, alǵa ozǵan aǵa býyn ókiline qoldaý kórsetip barýdy paryzymyz dep bildik. Baýyrmaldyq pen qamqorlyǵymyz qatar kórinis taýyp, úıirmeniń bir top múshesi muǵalimniń baǵdarymen quttyqtaý baǵdarlamasyn daıyndaýdy jón kórdik. Biri jyrdan shashý shashamyn dese, biri áńgimegiń maıyn tamyzbaq bolyp kelisti. Osylaısha kópten kútken sát te jetti. Ne kerek mektep ujymymen qatar úıirme músheleri de Jalǵasty quttyqtaýǵa asyqtyq. Qyzdarynyń shashbaýyn kótere kelgen tórkindeı at salystyq. Ortasyna syıly bolǵan jas aqynnyń dostary men baýyrlary da jarysa qyzmet atqaryp júr eken. Oılandyrar keskinder, avtordyń tolǵanysy, qonaqtardyń taǵatsyzdana kútýi jáne oqyrmanǵa tezirek jetkisi kelgen kitaptardyń beınesi netken ǵajap deseńshi!… Qolyna qara dombyrasyn arqalap Danıar da ortaǵa shyqty. Aǵasyna degen quttyqtaý arnaýy men áýezdi ánin shyrqap, ortany erekshe yqylasqa bóledi. Aqyn, ustaz, Qazaqstannyń mádenıet qaıratkeri Serik Qalıev aǵamyz sóz sóılep, qulyn bop topqa qosylǵan shákirtiniń jetistigine shyn qýanyp, aq tilegin jaýdyra saltanatty keshtiń shymyldyǵyn ashyp berdi. “Adamnyń adamgershiligi jaqsy ustazdan bolady” demeı me hakim Abaı?! Ustazdaryn syılap, Serik aǵamyzdan bastap Jarqyn muǵalim men Altynbek aǵaılarǵa Jalǵastyń syı-qurmet kórsetýi erek boldy. Borandy aýa-raıynan jolda qalyp qoıǵan anasynyń amanatyn jerge tastamaı, ekinshi anasyndaı bolǵan Talshyn apaıdyń ustazdarǵa shapan japqan sáti qandaı keremet deseńshi!…

Sonymen qatar, “Jalǵyz aspan” kitabynyń avtory, Halyqaralyq “Alash” ádebı syılyǵynyń ıegeri , aqyn Erjan Alashtýǵan sóz sóılep, taǵylymdy oı aıtty. Kitaptyń birshama betin oqyp, tolǵanysymen bólisti. Buǵan deıin oqyǵan tyń derekterimen bólisip, kórermendi bir sát jigerlendirip aldy. Jalǵastyń balalyǵy men danalyǵyn sózge tıek etken Qızat, Dınara jáne Altynbek muǵalimderdiń sózi de ortany jylý men nurǵa bóleı tústi. Talaby mol shákirttiń belsendiligin sózge tıek etken Pedagogıka ǵylymdarynyń kandıdaty , S.Demırel ýnıversıtetiniń profesory Jumaqaeva Bereke apaıymyz da arnaıy SDÝ oqý ornynan ystyq lebiz ben quttyqtaý marapatyn ala kelgen eken. Jalǵas túlep ushqan mektep-ınternattyń basshysy Erjan Nurlanuly da quttyqtaý tilegin aıtyp, alǵys hat tapsyrdy.

Kezek bizge de kelip jetti… Jarqyn aǵaı sóz bastap, jyrdan shashý shashty. Tól óleńi men mazmuny jarasqan áńgimesin sheber baıandap, shákirt jetistigine mereılene tústi. Biz de qalys qalmaı aqynnyń óleńderin jatqa ári mánerli oqydyq. Sondaı-aq, Eldos pen Balnur, Shámil men Aqerke qysqa áńgimelerden quralǵan shaǵyn kórinis usyndy. Keshegi bı-sheshenderdeı ádil, Abaılardaı danyshpan, Alashtyqtar syndy ultjandy bolsyn degen maqsatta qolyna qamshy men Qazybek bıdiń keskinin tapsyrdyq. Jarqyn aǵaı bastaǵan top Jalǵastyń mereıin odan saıyn arttyryp, marqaıtqandaı. “Dilmarlardyń” kóp ónerdi boıǵa jıǵanynyń dáleli Aıaýlym Jaısańbekqyzy boldy. Aǵasynyń oıly kelbetin sýretke aınaldyryp syıǵa tartty. Danagúl men Aqerkeniń qobyz ben jetigendi serik qyla shertken áýeni kórermendi eliktirip jiberdi. SDÝ-diń stýdentteri de kesh ıesiniń óleńin oqydy. Bári kútken sáýleli kez de kelip jetti…Qyzyl taspamen oralǵan kitaptaptar da ortaǵa ákelindi. Keshke kelgen qurmetti qonaqtar ortaǵa shyǵyp, Erjan Alashtýǵan aǵamyz kitaptyń tusaýyn kesti. Ádebıettiń shyńyna jeter alǵashqy baspaldaq bolsyn dep tilekterin bildirdi. Taǵatsyzdana otyrǵan kórermen de shý ete tústi.

“Ajal-qurdas aq myltyǵyn kezenip

«Kettik!...» dese – men kettim.

Bizge nege baıansyzdy ańsattyń...

Eı, esi bar qudiret?!

Bosqa nalyp, bolmashyǵa sharshappyn,

Kózimnen súı bir ret!» degen Meıirhan aqynnyń óleńimen Jalǵas sózin bastady. Jınalǵan qaýymǵa alǵysyn bildire, ónegeli sóz sóıledi. Avtorlyq ánin shyrqap, talantty darynnyń danalyǵyn moıyndaı túskendeımiz. Tizile turǵan kitaptardy alýǵa asyq oqyrmandar shynaıy qýantty. Bir demde birshama kitap satylyp, avtordyń qoltańbasyn alýǵa kezek te ulǵaıa tústi. “El búginshil, meniki erteń úshin” degen Ahmetterdiń jolyn jalǵar Jalǵastaı azamattardyń bary kóńilge dem berdi.

Sonymen qatar, Sáken Seıfýllın aıtqan “syr sandyqty” ashyp, “altyn saraıdy” túsiner naǵyz dostyqtyń kýágeri boldym. Osy shara bolady degennen bastap, óz sharýasyn ysyryp, abyroımen ótýine sebepker bolǵan avtordyń dosy, mektebimizdiń túlegi, “Jyl shesheni”, kesh júrgizýshisi bolǵan Shyńǵys Erbolulynyń da eńbegi eren. Menińshe, “Dilmardaǵy” baýyrmaldyq pen Jarqyn ustazdyń bergen táliminiń aıqyn kórinisi - osy.

Buǵan deıin jyrdan shashý shashyp, aıtystyń aldyn bermeı kelgen Jalǵastyń jańa baǵytty qolǵa alýy jetistikke toly boldy. Jaz aılarynda belsendi túrde telegram arnasyn qysqa áńnimelermen tolyqtyrýy kópshilikti ózine birden baýrap aldy. Birneshe aı ishinde 13 myńǵa jýyq oqyrman jınady. Rasynda, fılosofıasy tereń hám telegeı bastama boldy. Sonyń jemisti nátıjesi “Aqquıyn” atty qysqa áńgimeler jınaǵy bolmaq. Úsh-tórt sóılemnen quralǵan bul oqıǵalardyń aıtary tomdyq kitaptardan kem emes. Jalǵastyń taýdaı talabyn baıqap, Alash amanatyn oryndar naǵyz er eken degen oıǵa keldim. Jazaryń taýsylmasyn! Elińniń búgini men erteńin jalǵaıtyn eljandy er bolǵaısyń!

Al biz jańashyl kitaptyń syry men máinin aqtara, mazmunyn túsinýge asyǵaıyq!

Aıaýlym Aıdarqyzy,

“Jyl shesheni”, “Dilmar” úıirmesiniń múshesi, respýblıkalyq Abaı mektebiniń 11-synyp oqýshysy
Bul maqala týraly ne oılaısyz?