Tiri bolsam, qazaqqa qyzmet etpeı qoımaımyn!

Álıhan Bókeıhan

Qazaqstan JİÓ ósýi boıynsha Ortalyq Azıa men TMD elderi arasynda kósh bastap tur

27 jeltoqsan 2023 63
Ortalyq Azıa jáne TMD elderi arasynda (Burynǵy elderdi qosa alǵanda) Qazaqstan jalpy ishki ónimniń (JİÓ) kólemi boıynsha jetekshi oryn alady.

Máselen, halyqaralyq valúta qorynyń (HVQ) taldaýshylarynyń baǵalaýy boıynsha 2023 jylǵa QR-daǵy aǵymdaǵy baǵalardaǵy JİÓ kólemi birden 259,3 mlrd dollardy quraýy tıis. AQSH dollary-qundyq mánde 15% - ǵa (nemese absolútti sandarmen eseptegende — eleýli 33,8 mlrd dollarǵa) 2022 jylmen salystyrǵanda kóp (bul aımaqtaǵy eń mańyzdy ósim).

Qazaqstannyń JİÓ Ózbekstan, Belarýs, Grýzıa, Armenıa, Moldova, Qyrǵyzstan jáne Tájikstan sıaqty elderdiń JİÓ-nen asyp túsedi.

QR-dan joǵary kórsetkish tek Reseıde - eń aýqymdy álemdik ekonomıkalardyń biri sanalatyn bul elde 2023 jyly JİÓ 1,86 trln AQSH dollary deńgeıinde boljanady.

Bul rette HVQ ekonomıseri 2028 jylǵa qaraı Qazaqstannyń JİÓ 354,7 mlrd. AQSH dollaryna jetip, birden 36,8% - ǵa nemese 95,4 mlrd dollarǵa ósedi dep boljaıdy. Bul sonymen qatar Reseı Federasıasynan basqa aımaq elderi arasyndaǵy eń mańyzdy kórsetkish.



Sonymen qatar, QR Prezıdenti Qasym-Jomart Toqaev el úkimetiniń aldyna neǵurlym órshil mindet qoıyp otyr: 2029 jylǵa qaraı JİÓ-ni 450 mlrd. dollarǵa jetkizý.

Bul jylyna keminde 6% turaqty ekonomıkalyq ósimmen múmkin bolady jáne osy strategıalyq maqsatqa qol jetkizýde óńdeý ónerkásibindegi jobalardy iske asyrýǵa mańyzdy ról bólinedi. Jan basyna shaqqandaǵy JİÓ-niń jaǵdaıy da uqsas: QR-da aǵymdaǵy jylǵa boljamdy kórsetkish 13 myń AQSH dollaryn quraıdy.

Bul Tájikstanǵa qaraǵanda 11 ese, Qyrǵyzstanǵa qaraǵanda 7,1 ese, Ózbekstanǵa qaraǵanda 5,2 ese, Ýkraınaǵa qaraǵanda 2,5 ese joǵary.

Kórsetkishtiń jyldyq ósýi 13,7% deńgeıinde nemese 1,6 myń dollarǵa boljanady. Sonymen qatar 2028 jylǵa qaraı kórsetkish aǵymdaǵy kórsetkishpen salystyrǵanda, 29,9% - ǵa nemese 3,9 myń dollarǵa ósedi dep kútilýde.



Shyn máninde, Qazaqstanda jan basyna shaqqandaǵy JİÓ 2024 jyldan bastap barlyq OA jáne TMD elderi jáne Reseı arasynda eń joǵary bolady dep boljanýda.

Eger respýblıkanyń JİÓ-in kópjyldyq dınamıkada baqylaıtyn bolsańyz, onda JİÓ-niń naqty kóleminiń naqty ósýi teris bolǵan jalǵyz jyl - "korona daǵdarysy" 2020 jyly boldy (mınýs 2,5%). Bul rette 2021 jyly Qazaqstan ekonomıkasynyń naqty ósýi birden 4,3% -., 2022 jyly — 3,2% -., 2023 jyldyń on bir aıynyń qorytyndysy boıynsha — 4,9% -. qurady.

Aıta keteıik, mundaı oń jaǵdaı pandemıadan týyndaǵan jáne áli de jalǵasyp jatqan daǵdarys, sondaı-aq Ýkraınadaǵy soǵysqa baılanysty álemdegi eń aýyr geosaıası daǵdarys aıasynda qalyptasyp otyr, al syrtqy kúızelister QR-ǵa óńirdiń kóptegen basqa elderine qaraǵanda qatty soqqy berdi. Osyndaı joǵary kórsetkishterge Qazaqstan ekonomıkasynyń naqty sektoryn memlekettik qoldaýdyń jáne damytýdyń tıimdi sharalarynyń arqasynda qol jetkizildi.



Respýblıkada ónimdiligi joǵary jáne eksportqa baǵdarlanǵan óndiristerdi qurýǵa baǵyttalǵan ulttyq ekonomıkany ártaraptandyrý saıasaty josparly túrde iske asyrylýda. Óńdeý ónerkásibine jáne SHOB-ty damytýǵa basymdyq jasalady. Mysaly, aǵymdaǵy jyldyń sońyna deıin shıkizattyq emes sektorlarda 1,6 trln teńge somasyna 291 joba paıdalanýǵa beriledi (onyń ishinde óńdeý ónerkásibinde — 800 mlrd teńgeden astam somaǵa 170 joba). Kelesi jyly jalpy somasy 4,6 trln teńgege 400-den astam jobany engizý josparlanýda.

Osylaısha, elimizde QR shıkizat modelinen óńdeý ındýstrıasyn nyǵaıtýǵa kóshýi sheńberinde ekonomıkany damytý úshin dáıekti qadamdar qabyldanýda. Osyndaı sharalar kesheniniń arqasynda óndirýshi jáne óńdeýshi ónerkásiptiń úlesi is júzinde teńestirildi: 2022 jylǵy JİÓ-niń 13,4% -dan 14,5% ósti. Jalpy, QR JİÓ-degi ónerkásip sektorynyń úlesi 2022 jyldyń qorytyndysy boıynsha 30%-ǵa jýyqtady. Bul kórsetkish 2020 jylǵy "koronadaǵdarys" kezinde 27% bolsa, 2015 jyly 24,9% bolǵan edi.

Qaıta óńdeý salasyna da qoldaý kórsetilip keledi. "Ónerkásiptik saıasat týraly" zań sheńberinde ishki qaıta óńdeýshilerdi bırjalyq baǵadan tómen baǵamen shıkizatpen qamtamasyz etý tetigi iske qosyldy. Aıtalyq, 2023 jyldyń 10 aıynda QR - da alúmınıdi qaıta óńdeý kóleminiń ósýi 20% - ((34,1 myń tonnadan 41 myń tonnaǵa deıin), al mys-4% ǵa (6,1 myń tonnadan 6,4 myń tonnaǵa deıin) jetti. İri bıznestiń qaıta óńdeýshilerdi qoldaý jónindegi mindettemeleri de kúsheıtilmek (SHOB beldeýin qurý, jer qoınaýyn paıdalanýshylardyń retteletin satyp alýlary, yntalandyrý sharalary sheńberinde qarsy mindettemeler jáne t.b.).



Bul rette SHOB - ty qoldaýǵa, joǵaryda aıtylǵandaı, erekshe nazar aýdarylady. Jyl saıyn kásipkerlik sýbektilerin memlekettik qarjylyq qoldaý (sýbsıdıalaý jáne kepildik berý) ulǵaıady. Máselen, "Báıterek" Ulttyq holdıńiniń jelisi boıynsha jalpy qarjylyq qoldaý aǵymdaǵy jyly 2,3 trln teńgeni quraıdy. 2023 jyldyń 6 aıynyń qorytyndysy boıynsha eldiń JİÓ-degi SHOB úlesi 36,4% - ǵa jetti, al SHOB-ta jumyspen qamtylǵan azamattar sany 500 myń adamnan 4,3 mln adamǵa deıin ósti.

"Qarapaıym zattar ekonomıkasy" kásipkerlikti qoldaýdyń memlekettik baǵdarlamasy boıynsha da jumystar júrgizildi: Óńdeýshi ónerkásiptiń qosymsha túrleri engizildi; sýbsıdıalaý merzimi 7 jylǵa deıin uzartylǵan ekonomıkanyń 20 negizgi sektorynyń tizbesi aıqyndaldy; áleýmettik kásipkerlik sýbektileri úshin qosymsha qoldaý sharalary engizildi jáne t. b.

QR JİÓ-de kólik-logıstıka salasy (2022 jyldyń qorytyndysy boıynsha 6,2%), qurylys (5,3%), AÓK (5,2%), telekomýnıkasıa (shamamen 2%) jáne t. b. sıaqty ekonomıkanyń naqty sektorynyń segmentteri aıtarlyqtaı salmaqqa ıe.



Atap aıtqanda, Qazaqstanda telekomýnıkasıa salasynda áleýmettik mańyzy bar ǵana emes, sonymen qatar respýblıka ekonomıkasyna sapaly serpin berýge qabiletti jobalar iske asyrylýda. Mysaly, sektordyń iri operatory "Qazaqtelekomnyń" basymdyqtarynyń biri 5G jelisin salý. Ol 2027 jylǵa qaraı búkil el boıynsha 7 myńnan astam bazalyq stansıany qamtýy tıis. Aǵymdaǵy jyldyń sońyna deıin besinshi býyn jelisiniń 782 bazalyq stansıasyn ornalastyrý josparlanýda. "Qoljetimdi ınternet" ulttyq jobasy aıasynda kompanıa 1200-ge jýyq aýyldy optıkalyq tehnologıalar boıynsha Internet jelisine qosýmen qamtamasyz etýge jáne respýblıkalyq avtojoldardy LTE tehnologıasy boıynsha sapaly ınternet-qoljetimdilikpen jabýǵa nıetti.

Jalpy, boljam boıynsha, 2024-2028 jyldary JİÓ-niń ulǵaıýyna ınvestısıalyq jobalardy iske asyrý esebinen óńdeýshi ónerkásiptiń (jyl saıyn orta eseppen 4,9% - ǵa) jáne AÓK-niń (orta eseppen 4,5% - ǵa) ósýi yqpal etetin bolady. Investısıalardy ıgerý aıasynda qurylys salasynda turaqty ósim kútilýde (orta eseppen 8,8% - ǵa).

Naqty sektordaǵy óndiristiń ósýi JİÓ-niń 52% -55% quraıtyn qyzmet kórsetý salasynyń damýyna yqpal etedi. Salalardaǵy belsendilik memlekettiń qarjylyq jáne qarjylyq emes qoldaý kórsetýi esebinen SHOB-ty damytýmen de qamtamasyz etiletin bolady.

Qazaqstan úkimeti óz tarapynan eldegi ınvestısıalyq ahýaldy jaqsartý jóninde sharalar qabyldaýda. Investısıalyq shtab jáne ınvestısıalyq ombýdsmen ınstıtýty jumys isteıdi. Investısıalyq shtabtyń jumysy qaıta formattalyp, kúsheıtildi.



Óńdeý ónerkásibine ınvestısıalardy yntalandyrý, qarjylyq júktemeni azaıtý jáne jobalyq qýatqa jedel shyǵý maqsatynda jańa óndirister 3 jylǵa salyqtan bosatylatyn bolady. QR-da óndirilmeıtin tehnologıalyq óndiristik jabdyqtardy ımporttaý kezinde QQS esepteý ádisimen tólenedi (QQS-tan bosatýǵa uqsas tıimdi norma).

İskerlik ahýaldy jáne bıznesti júrgizý jaǵdaılaryn jaqsartý bóliginde jańa bastamalar iske asyryldy. Mysaly, iri ınvestorlarmen jeke sharttarda kelisimder jasaýǵa múmkindik beretin ınvestısıalyq sharttar boıynsha qosymsha tetikter engizildi. Investısıalyq mindettemeler týraly kelisim jasasý kezinde salyq zańnamasynyń 10 jylǵa turaqtylyǵyna kepildik beriledi.

Osylaısha, HVQ-nyń QR JİÓ - niń ósýi boıynsha qolaıly boljamdary Qazaqstannyń ishki damý baǵytymen tolyq rastalady,al órshil maqsatpen2029 jylǵa qaraı ekonomıkany 450 mlrd. dollar ósimge jetkizýge bolady.
Bul maqala týraly ne oılaısyz?