Tiri bolsam, qazaqqa qyzmet etpeı qoımaımyn!

Álıhan Bókeıhan

Qazaqstandaǵy sońǵy saıası reformalardyń Jambyl oblysynda júzege asýy

13 sáýir 2024 216

Elimizde sońǵy jyldary saıası ári áleýmettik reformalar keńinen júzege asýda. Sonyń ishinde adam quqyqtary máselesi, demokratıany damytý, zańnyń ústemdigin damytý sekildi sharalardy nyǵaıtýǵa nazar aýdarylýda. Endigi joly, jalpy Qazaqstan azamattary saıası sheshimder men jalpyulttyq mańyzdy sharalarda sheshim qabyldaýda «Halyq úninen qulaq asatyn memleket» tujyrymdamasy aıasynda keńinen qatysyp, atsalysýǵa quqyly bolady. Ári saıası basqarýda teńgerimdi júıeler qurylyp, Úkimet pen esep beretin, ashyqtyq qaǵıdattar engizildi. Bul saıası júıelerdiń barynsha jańarýyna, ári transformasıalanýyna tikeleı múmkindik beretin sharalardyń biri desek bolady.  Demokratıalyq reformalardy júrgizý boıynsha Qazaqstan óńirlik kóshbasshy. Sonymen qatar, demokratıalyq reformalar, adam quqyqtaryn qorǵaý boıynsha óńirlerde adamdardyń quqyqtyq saýattylyǵyn arttyrý sharalary júzege asyrylady. Elimizdiń árbir óńirinde sońǵy ýaqyttaǵy alýan túrli jaǵymsyz qylmystyq is-áreketterdiń artýyna baılanysty, adamdardyń quqyǵyn bilýi mańyzdy. Sebebi keıbir jábir kórgen azamattar óz shaǵymdaryn tıisti organdarǵa jetkizýge bata almaıdy. Sondyqtan árbir óńirlerde, shaǵyn aýyldyq eldi-mekenderde adamdardyń quqyǵyn qorǵaý boıynsha jumys jasalýy tıis.

Atalǵan shara boıynsha Jambyl oblysynda da tıisti sharalar qabyldanýda. Mysaly, Jambyl oblystyq adam quqyqtary jónindegi ýákildiń aıtýynsha, árbir aımaqtaǵy atalǵan máselemen aınalysatyn ýákilder men onyń ókilderi óz quzyreti sheginde memleket aýmaǵynda ornalasqan azamattardyń, sheteldikter men azamattyǵy joq adamdardyń shaǵymdaryn jeke dara nemese óz ókilderi arqyly qaraıdy. Sońǵy jyldary ýákilge ótinishter sanynyń turaqty ósýi baıqalady. Ótken jyly 5773 shaǵym tirkelgen, bul ótken jyldardaǵy ótinishter sanynan asqan, 2022 jyly 3874 shaǵym bolsa, al 2021 jyly 1855 shaǵym bolǵan. Aıta ketý kerek, 2023 jyly Jambyl oblysyndaǵy adam quqyqtary jónindegi ulttyq ortalyqtyń ókildigi 293 shaǵymdy qaraǵan, bul óńirdegi jumystyń ózektiligin kórsetedi. Ótinishterdi qaraý sheńberinde ókildik memlekettik organdarǵa 344 suraý-hat jáne 18 ótinish-hat pen usynymdar jibergen. Osy sharalardyń arqasynda 57 ótinish qanaǵattandyryldy, onyń ishinde 16 adamnyń quqyqtary qorǵaldy jáne 219 ótinish boıynsha túsiniktemeler berildi.

Ýákil jumysynyń mańyzdy quramdas bóligi azamattardy jeke qabyldaý bolyp tabylady. 2023 jyly qylmystyq-atqarý júıesi mekemelerindegi sottalǵandardy jáne tergeý ızolátorlaryndaǵy kúdiktilerdi qosa alǵanda, ýákilge 224 adam jeke ózi barǵan. Osyndaı kezdesýlerdiń nátıjesinde zańǵa sáıkes 138 azamatqa túsiniktemeler berilgen, sondaı-aq 86 azamattan jazbasha ótinishter alynǵan.

2023 jyly Adam quqyqtary jónindegi ýákildiń óńirlik ókili arnaýly áleýmettik qyzmetter kórsetetin nemese jazalardy júzege asyratyn 23 mekemege barǵan. Saparlar nátıjesinde adam men azamattyń buzylǵan quqyqtary men bostandyqtaryn qalpyna keltirý boıynsha 76 usynys jiberildi, onyń 68-i oryndaldy. Sondaı – aq, mekemelerdiń 8 qyzmetkeri tártiptik jaýapkershilikke, al 1 laýazymdy tulǵa ákimshilik jaýapkershilikke tartylǵan.

Budan basqa, óńirde 50-den astam is-shara ótkizilgen, onyń ishinde dóńgelek ústelder, semınarlar jáne ártúrli áleýmettik toptardyń ókilderimen kezdesýler ótkizilgen, bul halyqtyń quqyqtyq saýattylyǵyn arttyrýǵa jáne adam quqyqtary men bostandyqtaryn qorǵaýǵa yqpal etedi. Osydan 5 apta buryn Jambyl oblysynda AQQ ókili zeınetkerlerge zańgerlik keńes berdi. Adam quqyqtary jónindegi ýákildiń Jambyl oblysy boıynsha ókili oblystyq Ádilet departamentimen birlesip, zeınetkerlerge quqyqtyq keńes berý sharasyn ótkizdi. Mundaı otyrystar Ombýdsmenniń tapsyrmasy boıynsha halyqtyń quqyqtyq saýattylyǵyn arttyrý aıasynda ótkiziledi. Shara advokattyń, notarıýstyń, zań keńesshisiniń, sot oryndaýshylarynyń, Arnaýly áleýmettik qyzmetter kórsetý ortalyǵynyń ókilderiniń qatysýymen ótken. Jıynǵa 50-ge jýyq qyzmet alýshy, zeınetkerler, İ jáne İİ toptaǵy múgedekter qatysqan. Sarapshylar bankke tólenetin nesıe somasyn azaıtý, alıment alý, jyljymaıtyn múlikti syıǵa tartý, bankrot dep taný, baspana kezeginde turý sıaqty basqa sıpattaǵy máselelerdi qarastyrdy. Qatysýshylar ózderin tolǵandyrǵan suraqtaryna jan-jaqty jaýap alyp, paıdaly kezdesý úshin uıymdastyrýshylarǵa alǵystaryn bildirgen.

Taǵy bir shara Jambyl oblysyndaǵy Adam quqyqtary jónindegi mekemeniń tergeý ızolátorynda jatqan kóp balaly áıelge jeke kýálik alýǵa kómektesýi bolmaq. Qazaqstan Respýblıkasy İshki ister mınıstrligi Qylmystyq-atqarý júıesi komıtetiniń №67 mekemesinde ustalǵan kúdiktiler men aıyptalýshylardy jeke qabyldaý kezinde Adam quqyqtary jónindegi ýákildiń Jambyl oblysy boıynsha ókiline áıel adam jeke kýálikti alýǵa kómek kórsetý týraly ótinish tastaǵan.

        Qabyldaý kezinde ol kámeletke tolmaǵan bes balanyń anasy ekenin, balalaryn ápkesiniń qamqorlyǵyna bergisi keletinin aıtqan. Alaıda, tergeý barysynda onyń jeke kýáliginiń merzimi ótip ketkendikten, ótinish berýshi rásimdeý úshin qajetti notarıattyq is-áreketterdi budan bylaı jasaı almaı, jańa qujat alýǵa kómek suraıdy. Áıeldiń ótinishi negizinde Ýákil ókili QUIS-tiń №67 mekemesiniń ákimshiligimen birlesip, «Azamattarǵa arnalǵan úkimet» memlekettik korporasıasy» KEAQ oblystyq fılıalyna ótinishhat joldap, onyń kedergisiz jeke kýáligin alýyna kómektesken.

Naýryz aıynda kelip túsken ótinishter boıynsha, Jambyl oblysy boıynsha AQQ ókili múmkindigi shekteýli azamatqa qujattaryn úıine qaıtarýǵa kómektesken.Jýaly aýdanynda ótken jeke qabyldaýda Adam quqyqtary jónindegi ýákildiń Jambyl oblysy boıynsha ókiline 2-top múgedegi er adam júgingen. Ótinish berýshi bank máselesin sheshýge kómek surady. Belgili bolǵandaı, er adam bankten alǵan nesıesin tolyq ótegenimen, onyń ákimshiligi kepilde turǵan úıdiń qujattaryn qaıtarýǵa asyqpaǵan. Sonymen qatar, aryzdanýshy jeke sot oryndaýshylar salǵan shottardan barlyq shekteýlerdi alyp tastaýǵa kómek kórsetýdi surady. Málimdememen tanysqan Ýákil ókili Qazaqstan Respýblıkasy Qarjy naryǵyn retteý jáne damytý agenttigine jáne Jambyl oblysynyń Ádilet departamentine mán-jaılardy tekserý úshin hattar jibergen. Nátıjesinde bank úıge quqyq belgileıtin barlyq qujattardy qaıtardy, jeke sot oryndaýshylary qoıǵan shekteýler alynyp tastaldy.

Adam quqyǵyn qorǵaý reformasy boıynsha engizilgen ózgeristerdiń kelesisi kásipker áıelderdiń kásippen aınalysýyna tyıymnyń alynýy bolmaq. Sonymen qatar áıelder men jastarǵa arnalǵan parlamanttik kvotanyń mólsheri artty. Bıylǵy Halyqaralyq áıelder kúni qarsańynda, Jambyl oblysynyń ákimi Erbol Qarashokeev jambyldyq isker áıeldermen kezdesý ótkizgen bolatyn. Jıyn barysynda aımaq basshysy erlermen teń dárejede jumys istep, qoǵamnyń ilgerileýine zor úles qosyp júrgen belsendi áıelderdiń eńbegin atap ótti. Sondaı-aq Erbol Qarashokeev «Atameken» Kásipkerler palatasy janyndaǵy İsker áıelder keńesiniń shaǵyn jáne orta bıznesti damytýdaǵy tıimdi qyzmetin atap ótti. Ol áıelderdiń qaıyrymdylyq bastamalaryn damytýda jergilikti ákimdiktiń qoldaýy toqtamaıtynyn atap ótti.

"Kásipkerlikti qoldaý - atqarýshy organdardyń negizgi mindetteriniń biri. Qazirgi tańda oblystaǵy barlyq kásipkerlerdiń 42 paıyzyn quraıtyn áıelder bızneste belsendilik tanytýda. Biz sizderdiń damýlaryńyzǵa aldaǵy ýaqytta da erekshe kóńil bóletin bolamyz. Búgingi kezdesýimizdiń maqsaty. ıdeıalardy talqylaý jáne isker áıelderdi tolǵandyratyn máselelerdiń sheshimin tabý, sondaı-aq óńirimizdiń damý maqsattaryn ilgeriletý», - dep atap ótti aımaq basshysy. Jıynda oblystyq Kásipkerler palatasynyń dırektory Erkin Atymtaev aýyldaǵy áıelderdi kásipkerlik qyzmetke tartýǵa yqpal etetin Kásipker áıelderdi damytý ortalyǵynyń iske qosylǵanyna toqtaldy. Sondaı-aq ol óńirlik kásipkerler palatasy men M.H. atyndaǵy Taraz óńirlik ýnıversıteti arasynda memorandýmǵa qol qoıylǵanyn habarlady. Oblystyq bólshek saýda kásiporyndary birlestiginiń basshysy Vıktorıa Ýsmanova eko-dúken salýdy usynsa, jeke kásipker Anar Úmbetova qolónerdi damytýda shet memlekettermen tájirıbe almasýdyń mańyzdylyǵyn jetkizdi.

Jıyn sońynda Erbol Qarashokeev isker áıelderdi kóktem merekesimen quttyqtap, oblystyń qoǵamdyq ómirine qosqan úlesi jáne kásipkerlikti damytýǵa belsendi atsalysqany úshin alǵys hattar tabys etti. Ol aıtylǵan usynystardyń barlyǵy eskeriletinine jáne İsker áıelder keńesiniń múshelerimen únemi kezdesip turatynyna sendirdi.

Jalpy Jambyl oblysynda kásipkerlik nysandardyń 42 paıyzyn áıelder basqarady. Jambyl oblysynda áıelder basqaratyn kásiporyndardyń úlesi 42 paıyzdy quraıdy. Bul kórsetkish óńirdegi kásipker áıelder sanynyń artyp kele jatqanyn kórsetedi. Oblys ákimdiginiń kásipkerlik jáne ındýstrıaldy-ınnovasıalyq damý basqarmasynyń málimetinshe, Jambylda shaǵyn jáne orta bıznes sýbektileriniń sany artyp keledi. 2023 jyldyń sońyna qaraı bul san ótken jylmen salystyrǵanda 115,3 paıyzǵa artyp, 106 779-ǵa jetedi dep kútilýde.

İskerlik belsendiliktiń artýy jumys oryndarynyń kóbeıýine yqpal etedi. Qazirgi tańda oblysta áıelder basqaratyn shaǵyn jáne orta kásiporyndarda 48 myńǵa jýyq adam jumys isteıdi, bul jalpy jumysshylardyń 30 paıyzyn quraıdy. Ótken jyly 2780 kásipker áıel memlekettik qoldaýǵa ıe boldy. Máselen, 2021-2025 jyldarǵa arnalǵan ulttyq kásipkerlikti damytý jobasy jáne «Qarapaıym zattardyń ekonomıkasy» baǵdarlamalary aıasynda 2023 jyly 512 kásipker áıelge jalpy somasy 13,2 mlrd teńge bólindi.

Jambyl oblystyq Kásipkerler palatasynyń dırektory Erkin Atymtaev Kásipker áıelderdi damytý ortalyǵyn qurýdyń jáne Taraz óńirlik ýnıversıtetimen memorandýmǵa qol qoıýdyń mańyzdylyǵyna toqtaldy. Sondaı-aq ol aýyl áıelderin bızneske tartýǵa yqpal etetin «Bir aýyl – bir ónim» pılottyq jobasyn júzege asyrýdyń mańyzdylyǵyn atap ótti. Osy joba aıasynda 50-ge jýyq kásipker áıel jumysqa ornalasyp, «Men kásipkermin» jobasy aıasynda qoldaý kórsetilgen.

 

 

 

Bul maqala týraly ne oılaısyz?