Tiri bolsam, qazaqqa qyzmet etpeı qoımaımyn!

Álıhan Bókeıhan

Qazaqstanda 3 mıllıonǵa jýyq úısiz adam bar. Smaıylov úkimeti jylyna 8 myń adamǵa ıpotekalyq nesıe beredi

18 qańtar 2024 37


Úkimet «9-20-25» baǵdarlamasy birinshi kezekte jas otbasylardy qamtıdy dep biraz eldiń qulaǵyn kóterip qoıdy. Jylyna 8 myń ıpotekalyq nesıe berý óte az deıtinder bar, óıtkeni bizde turǵyn úı kezeginde turǵandardyń sany shamadan tys kóp. Qazir respýblıka boıynsha baspana alýǵa kezekke turǵandar 600 myńnan asyp jyǵylǵan. Bul kezektiń syrtynda 3 mıllıonǵa jýyq úısiz qazaqstandyq bar. Keıbir derekter Qazaqstanda baspanaǵa muqtaj jandardyń jalpy kórsetkishin 14 paıyz dep te kórsetedi. Eldegi bankter osy muqtajdyqty óteý úshin jylyna 100 myń ıpotekalyq nesıe berse de suranysty óteı almaı jatyr. Úkimettiń baspana naryǵyndaǵy bul máseleni bile tura, jyl saıyn 8 myń adamǵa ǵana nesıe beretin baǵdarlamany oılap shyǵarýy eriksiz ezý tartqyzady.

Rasynda da, makroekonomıkalyq turǵyda aıtsaq, sońǵy úsh jylda elde baspanaǵa muqtaj adam sany jyl saıyn 300 myńǵa kóbeıgen. Al jylyna berilip otyrǵan ıpotekalyq nesıe kólemi 100 myń. Taıaý bes jylda baspana naryǵyndaǵy suranysty qamtý úshin jylyna kemi 200 myń ıpotekalyq nesıe rásimdelýi kerek. Al jańa baǵdarlama aıasynda beriletin 8 myń nesıe jyldyq qajetti mólsherdiń 4-aq paıyzyn óteıdi eken.

«Analıtık» taldaý jáne saraptaý ortalyǵynyń mamany, sarapshy Janar Kúntýǵanqyzynyń sózine súıensek, buǵan deıingi arzan baspanamen qamtıdy degen úkimettiń birqatar baǵdarlamalary nátıjeli bolmady. Alysqa barmaı-aq óziniń basyndaǵy jaǵdaıdy mysal etken maman «7-20-25» baǵdarlamasynyń paıyzynyń ózi jastarǵa, muqtaj adamdarǵa asa qymbat ekenin alǵa tartty. Atalmysh baǵdarlama arqyly úsh jyl buryn Almatydan eń arzan degen aýdannan bir bólmeli páterdi 15 mln teńgege 7 jylǵa rásimdegen sarapshy qazir «Otbasy bankke» aı saıyn 91 myń teńge tólem jasaıdy eken. Qazir bir bólmeli páterdiń eń arzany – Almatyda 20 mln teńge. Páterdi jeti jylǵa 9 paıyzben ıpotekaǵa alatyn bolsań, aıyna 165 myń teńge tóleýiń kerek.

«Bizde memlekettik baǵdarlamalardyń óziniń nesıe paıyzy joǵary. Arzan degen «Otbasy bankiniń» aralyq qaryz (50/50) degen óniminiń ózi qymbat. Ol nesıege qarapaıym halyqtyń qoly tipten jetpeıdi, sebebi oǵan úı aqysynyń jartysyn jınaý kerek. Budan bólek, áleýmettik sanattarǵa arnap shyǵarylǵan baspana baǵdarlamalary az, múlde jetkiliksiz. «Baqytty otbasy», «Shańyraq» baǵdarlamalary qoldanysqa engizildi. Biraq bul baǵdarlamalar jyl saıyn myń-eki myń adamdy ǵana baspanamen qamtıdy. «7-20-25», «Nurly jer» boldy. Halyqtyń qoly jetpeıtin «Qoljetimdi baspana 2020» baǵdarlamasynyń da sońynan júgirdik. Osynyń barlyǵy máseleni sheshe almady. Bizge halyqty baspanamen qamtý máselesin sheshýde baǵdarlamalar kómekke kele almaıdy. Basqasha tetikterdi qarastyrý kerek», – deıdi sarapshy.

Al ol qandaı tetikter bolýy kerek? Derekterge júginsek, elimizde baspana naryǵynda jylyna 2 trln teńge nesıe beriledi eken. Al «Otbasy bankiniń» depozıt portfeli qazir 2,2 trln teńge. Janar Kúntýǵanqyzy «jylyna 200 myń nesıe berip, suranysty qamtýdy oılasa úkimet «Otbasy bankke» sýbsıdıa berýi kerek, artynan bank ony túsken tabysynan qaıtaryp otyrýy qajet» dep esepteıdi.

Al ekonomıs-ǵalym Maqsat Halyqtyń oıynsha, turǵyn úı salasyndaǵy másele bir ǵana sýbsıdıa berýmen shektelmeıdi.

«Bul arada úlken reforma kerek. Qazir baspana naryǵynda júrgen qurylys kompanıalary kóp máselelerdi aıtady. Mysaly, olarǵa qarapaıym ǵana bir jerdi alyp, sol jerge turǵyn úı keshenin salýǵa ruqsat alý úshin qanshama kedergilerden ótý kerek. Qujatbastylyq, búrokratıa, tamyr-tanys izdeý, «shapkasyn berý» deısiz be, bul salada bylyq kóp. Turǵyn úıdiń irgetasyn qalaǵannan bastap, qoldanysqa bergenge deıin onyń barlyǵy aqshasyz, qosymsha shyǵyndarsyz ótpeıdi. Mundaı kedergilerden keıin aqyr sońynda úılerdiń qoldanysqa berý merzimi de keshigedi. Bastalmaı jatyp toqtap qalǵan turǵyn úı qurylystary da barshylyq. Jumys sozylǵannan keıin jumysshylarǵa jalaqy berý merzimi de uzarady. Qurylys kompanıalaryna bul da qosymsha shyǵyn. Qurylys materıaldary da ár toqsan saıyn qymbattaı beredi. Bul shyǵyndardyń barlyǵyn sońynda qurylys kompanıalary úıdiń sharshy metrin qymbattatý arqyly shyǵaryp alǵysy keledi. Osydan keıin qarapaıym halyqqa úı qymbatqa satylady. Mine, úkimet aldymen osy máseleni retteý kerek. Turǵyn úı naryǵyna jańadan qurylys kompanıalarynyń kóptep enýine yqpal etip, olarǵa qolaıly jaǵdaı jasaýy kerek», – deıdi ekonomıs Maqsat Halyq.

2025 jylǵa qaraı eldegi baspanaǵa muqtajdardyń sany eki esege ósedi degen boljam bar. Bul – úı salýǵa ınvestor tartý máselesi ózekti bola túsedi degen sóz. Jalpy, úkimet buǵan deıin baspana naryǵyndaǵy qurylys kompanıalaryna jaǵdaı jasamady emes, jasady. Mysaly, qurylys júrgizetin kompanıalar jerdi memleketten jeńildikpen alyp keldi. Komýnıkasıany memleket esebinen júrgizdi. Salyqqa jeńildik berildi. Úkimet bul naryqta «Bazıs», BI Group qurylys kompanıalaryna jaǵdaı jasaǵany óz aldyna, elimizge baspana salýǵa kelgen sheteldik ınvestorlardy da álpeshtep baqty. Ásirese Kárim Másimov premer bolǵan tusta baspana qurylysyn salǵandar otandyq naryqta barynsha erkin júzdi. Turǵyn úıge qatysty memlekettik baǵdarlamalardyń da birinen keıin biri qoldanysqa ene bastaǵan tusy da sol kezeń boldy. Baqytjan Saǵyntaev úkimet basqarǵanda da elimizde «Alma Sıtı», Shymkent Sity dep atalatyn nebir «aqyldy» turǵyn úıler boı kóterdi. «Ár qazaqstandyqqa baspana máselesin sheshýge múmkindik beremiz» degen urandy ásirese Mamın úkimeti qatty ustandy. 2025 jylǵa deıin 103 mln sharshy metr turǵyn úı salýdy jıi aıtatyn Mamın úkimetiniń josparyna el de senip qalǵan.

Shetelde jumys isteıtin Rollan Jylqyjıarov 2018 jyly 15 jylǵa Almaty qalasynan «Nurly jer» baǵdarlamasy arqyly úı alǵan. Alǵashqy jyly oǵan ıpotekany tóleý qıynǵa soqpaǵan. Al 2020 jyldan bastap boryshty tóleý merzimin qaıta-qaıta ótkizip alyp, qınala bastaǵan. Tapqan tabysyn únemi únemdeýmen bolǵan.

«Elde memlekettik qyzmette istedim. Alatyn jalaqym ıpotekadan artylmaı jatqan soń qosymsha jumystar istedim. Báribir artylmady. Áıelim balamen úıde otyrǵan. Eki jyl qatarynan únemdedik. Báribir qarajat artylmady. Otbasyn qamtamasyz ete almadym. Qaryzǵa belsheden battym. 2021 jyly Ońtústik Koreıaǵa jumysqa kettim. Qazir mıkrotolqyndy pesh qurastyratyn zaýytta jumys isteımin. Jumys jeńil emes, aýyr. Aıyna bizdiń teńgemen 2 mln teńgedeı jalaqy tabýǵa bolady. Menimen birge 6 qazaqstandyq jumys isteıdi. Jumystyń sońynan qalyp ta jumys isteımiz. Óıtkeni oǵan da qosymsha aqy tólenedi. Endi bir jyl shydap jumys istesem, eldegi ıpotekadan tolyqtaı qutylamyn. Budan keıin mundaı úlken somada bankke boryshtar bolǵym kelmeıdi. Sebebi bizdiń elde banktiń paıyzy kóp. Memlekettik baǵdarlama degenniń ózinde 15-20 jylǵa táýekelge barý óte qıyn», – deıdi ol.

Keıipkerimiz Ońtústik Koreıada óndiriste isteıtin jumysshylarǵa kóptegen jeńildikter bar deıdi. Ol jaqta ásirese óńdeý ónerkásibinde júrgenderge arnalǵan jeńildetilgen ıpoteka bar eken.

«Bizdegi áskerı qyzmette júrgenderge «Áskerı baspana» baǵdarlamasy bar ǵoı. Sol tárizdi Ońtústik Koreıada ónerkásip salasyndaǵy jumysshylarǵa arnalǵan 1-2 paıyzben ıpoteka beretin arnaıy baǵdarlama bar. Olar osyndaı baǵdarlamalar arqyly ónerkásipke bilikti mamandardy tartýǵa bolatynyn biledi. Mundaı baǵdarlamalar jumysshylardy yntalandyrady. Bizdiń úkimet nege zaýytta, fabrıkalarda isteıtin mamandarǵa qatysty óńdeý ónerkásibine qatysty arnaıy baǵdarlamalar oılastyrmaıdy? Ol úıler tipti sol ónerkásip mańaıynan salynsa qandaı jaqsy. Jumysyna da jaqyn, úıi de bar adamnyń kóńili toq bolady ǵoı. Al biz buıyrǵan jerden alamyz, bizdiń alǵan úıimiz jumysyma eki saǵattyq jer bolatyn. Joldyń qashyqtyǵy men jalaqynyń jetpeýi adamdy qajytady. Sondyqtan kóp jalaqy tabý úshin shetelge kettim», – deıdi R. Jylqyjıarov.

Qarlyǵash Zaryqqanqyzy, Jas alash gazeti

Bul maqala týraly ne oılaısyz?