Tiri bolsam, qazaqqa qyzmet etpeı qoımaımyn!

Álıhan Bókeıhan

Jambyl oblysynyń áleýmettik-ekonomıkalyq damý baǵdary

08 sáýir 2024 178

        Memleket basshysy Qasym-Jomart Kemeluly Toqaevtyń jyl saıynǵy halyqqa joldaýynda eldiń ótkeni men bolashaǵy, aldaǵy ýaqytqa jalpyulttyq josparlary tikeleı el-jerlerde jańa bastamalardy iske asyrýǵa múmkindik berýde. Bul bastamalar tikeleı halyqtyń áleýmettik jaǵdaıy men turmystyq ómirine de áser etedi. Sonyń ishinde júzege asqan keıbir bastamalar Jambyl oblysynyń áleýmettik-ekonomıkalyq jaǵdaıyna serpin berdi. Mysaly, bilim berý salasyndaǵy muǵalimderdiń jalaqysyn kóbeıtý sharasy oblysta jaqsy qarqyn alyp, ulǵaıýda. Oblysta 2018 jyldan bastap muǵalimderdiń jalaqysy 30 paıyzǵa kóbeıýde. Iaǵnı bul tek Jambyl oblysyndaǵy jaǵdaı ǵana emes, elimizdiń basqa da oblystarynda júzege asyrylýda. Bul muǵalimderdiń bedelimen qatar, jas urpaqtyń bilim berý salasynda básekege qabiletti bolýyna nazar aýdarylyp jatqanynyń dáleli. 2024 jyly bilim berý júıesin qarjylandyrýǵa qomaqty qarjy – 346,4 mlrd teńge ınvestısıalandy, onyń 22,1 mlrd teńgesi ıgerildi, bul esepti kezeńniń josparynyń 96,5%-yn quraıdy. 20 bilim berý nysanyn damytýǵa 19,6 mlrd teńge bólindi. «Jaıly mektep» ulttyq pılottyq jobasy aıasynda oblystyń ártúrli aýdandarynda birneshe mektep salý josparlanýda, al bul jobadan tys qosymsha mektepter men burynnan bar mektepterdi keńeıtý josparlanýda. Kompúterlik tehnıkamen qamtamasyz etý deńgeıi orta eseppen 1 ​​kompúterge 4 stýdentti quraıdy. Óńirdegi barlyq mektepter ınternet pen «Kúndelik» júıesine qosylǵan, oqý oryndarynyń edáýir bóligi ınteraktıvti panelder ornatqan. Mektepke deıingi bilim berý salasyna kelsek, oblystaǵy balabaqshalar men shaǵyn ortalyqtardy qosqanda 586 mektepke deıingi uıym 1 men 6 jas aralyǵyndaǵy 61,3 myń balany qamtyp, 2023 jylǵy deńgeıden joǵary.

Sonymen qatar, Memleket basshysynyń «urpaq tárbıesi men bilimine tikeleı nazar aýdarylýy kerek» degen tapsyrmasynan keıin, ár urpaqqa tán kásibı baǵdarlarynyń damytýyna qaraı, muǵalimderdiń biliktiligin arttyrý kýrstary, sıfrlyq tehnologıalardy meńgerýine túrli kýrstar uıymdastyrylǵan. Biliktiligin arttyryp, dáleldegen muǵalimderge memleket tarapynan qosymsha qarajat ta bólinedi. Túrli jańa mektepter ashylyp, mektepterge Nazarbaev zıatkerlik mektebiniń ozyq ta myqty tájirıbesin Jambyl oblysynyń mektepterine tartý jumystary beleń alǵan. Sonymen qatar mektepterde IT, robototehnıkalar kabınetteri ashylǵan. Bul oqýshylardyń sıfrlyq qurylǵylardy meńgerýine, aqparattyń tehnologıalarmen jastaı jumys isteý qabiletterin ashýǵa memleketten kórsetilip jatqan úlken múmkindikterdiń biri.

Sonymen birge, Jambyl oblysynda jastardy áleýmettendirý maqsatynda jańa jumys oryndary men jumyspen qamtý kesheni júzege asýda. Búginge deıin oblysta 38 myńnan astam jańa jumys oryndary ashylǵan, bul óńirdiń damýy men ınvestısıalyq tartymdylyǵynyń belgisi. Óńirde jumyspen qamtý jáne halyqty áleýmettik qorǵaý basty nazarda. Jumyspen qamtýdyń belsendi sharalarynyń jalpy qamtylýy 8202 adamdy qurady, onyń 1770-i bos jumys oryndaryna jumysqa ornalastyryldy. Áleýmettik jumys oryndarymen 216 adam, jastar tájirıbesimen 198 adam qamtylǵan. Aqyly qoǵamdyq jumystarǵa 4486 adam qamtyldy.Belsendi jumystyń nátıjesinde 7489 jańa jumys orny ashyldy, onyń 2201-i turaqty. Tirkelgen jumyssyzdardyń 13343 adamnyń 6631-i jumysqa ornalastyryldy.Bir qyzmetkerdiń ortasha aılyq jalaqysy 287 585 teńgeni qurady, bul 2022 jyldyń sáıkes kezeńimen salystyrǵanda 18,1%-ǵa ósti. Halyqtyń ortasha jan basyna shaqqandaǵy ataýly aqshalaı tabysy 123 482 teńgege deıin ósti, bul ótken kezeńmen salystyrǵanda 18,2%-ǵa óskenin kórsetedi.

2024 jyldyń qańtar aıynda 5,8 myń azamatqa 14,8 mln teńgege áleýmettik qoldaý kórsetildi. Onyń ishinde 14,1 mln teńge turǵyn úı járdemaqysy jáne úıde oqıtyn múgedek balalarǵa tólenetin járdemaqy 0,7 mln ​​teńge.Óńirdegi ónerkásip oryndary men eńbek resýrstary qazirgi tańda Jambyl oblysynyń ekonomıkalyq, áleýmettik, mádenı-tarıhı jaǵynan damýyna óz úlesin qosýda. Jalpy  bul óńirdegi ekonomıkalyq ósimniń oń baǵytta ekenin kórsetedi. Jalpy óńir ekonomıkasynyń 5,8 paıyzdyq ósimi aımaqtyń tabysty damýynyń kórsetkishi retinde mańyzdy. 409,9 mlrd teńge ınvestısıalandy, sonymen qatar 2025 jylǵa deıin 2 trln teńgeni quraıtyn 74 ınvestısıalyq jobany júzege asyrý josparlanýda. Bul ekonomıkany damytý men jańǵyrtýdyń uzaq merzimdi josparlaryn kórsetedi. Negizgi kapıtalǵa salynǵan ınvestısıa óte qomaqty bolyp, 23,5 mlrd teńgeni qurap, ótken kezeńnen 140,4%-ǵa artyq. Investısıalardyń bul ulǵaıýy oblys ekonomıkasynyń belsendi damýyn sıpattaıdy.Jýaly aýdany «Qarasaz-2023» agroóndiristik kesheni men «Alataý-Bereke» agroóndiristik kesheninen aýyl sharýashylyǵy tehnıkasyn alý esebinen ınvestısıa kóleminiń ulǵaıýymen erekshelenedi.

Jambyl oblysynyń ákimi Erbol Qarashokeevtiń tóraǵalyǵymen ótken keńeıtilgen jıynda bıylǵy jyldyń birinshi toqsanynyń qorytyndysy talqylandy. Sharaǵa oblys ákiminiń orynbasarlary, Taraz qalasy men aýdan ákimderi, sondaı-aq basqarma, bólim basshylary qatysyp, quqyq qorǵaý organdarynyń ókilderi óz oı-pikirlerin ortaǵa saldy.

Jıyn barysynda óńir basshysy 2024 jyldyń birinshi toqsanyndaǵy áleýmettik-ekonomıkalyq damýdaǵy birqatar kemshilikterge alǵash ret toqtaldy. Atalǵan kemshilikterdi joıý úshin óńirdi jedel damytýdyń tıimdi tetikterin belsendi paıdalaný qajettigin atap ótti.

Ekonomıka jáne búdjettik josparlaý bóliminiń basshysy Sandýǵash Ábdiralıeva aǵymdaǵy jyldyń qańtar-naýryz aılaryndaǵy óndiristik kórsetkishter týraly esep berdi. Esepke sáıkes, ónerkásip ónimi 193,1 mlrd teńgege jetse, taý-ken óndirý ónerkásibindegi ónim 13,4 paıyzǵa artqan.

Aýyl sharýashylyǵy óniminiń kólemi 44,7 mlrd teńgeni qurap, et pen sút óndirisiniń ósimi baıqaldy.

Qurylys (10,6%), baılanys (10,1%), kólik (16,7%), ınvestısıa (24,4%) jáne turǵyn úılerdi paıdalanýǵa berý (2,8%) sıaqty salalarda da oń dınamıka baıqaldy.

Merken aýdanynda «NK «Qazavtojol» AQ Jambyl oblystyq fılıaly júrgizip jatqan «Merki-Býryl Baıtal» respýblıkalyq avtojolynyń ýchaskesin qaıta jańartý esebinen ósim baıqalady. Talas aýdany da «InvestKompanı» JSHS-niń negizgi kapıtalyn satyp alý arqyly ınvestısıa kólemin arttyrdy. Shý aýdanynda «Qazaqmys» óndiristik birlestigi «Balqashsvetmed» JSHS Shatyrkól-Jaısan klasterindegi óńdeý zaýytynyń qurylysyna baılanysty ınvestısıa artty.Bul ınvestısıalar óńir ekonomıkasynyń jekelegen salalaryn odan ári damytýdyń jáne onyń turǵyndarynyń jalpy ómir súrý deńgeıin arttyrýdyń mańyzdy faktory bolyp tabylady. Osy sekilde taǵy da basqa memleket basshysy Qasym-Jomart Kemeluly Toqaevtyń tapsyrmalar men óńirlerge arnalǵan josparlaryn oryndalýyn qatań baqylaý qajettigin atap ótkenin aıta ketken jón, bul óńirdi damytý josparlarynyń oryndalýyna baıypty kózqarasty kórsetedi.

Sonymen qatar, ınvestısıalyq qarqyn shet memlekettermen kelisimder aıasynda da damýǵa bet alýda. Qazaqstan Respýblıkasy Premer-Mınıstriniń Ankaraǵa (Túrkıa) sapary barysynda Jambyl oblysyndaǵy ınvestısıalyq jobalardy damytý boıynsha birqatar mańyzdy kelisimderge qol qoıyldy. Oblys ákiminiń orynbasary Ábilqaıyr Tamabek túrik áriptesterimen atalǵan jobalardy júzege asyrý týraly kelisimge qol qoıdy.

Túrik ınvestorlary óńirdegi óndiristi damytýǵa, atap aıtqanda sýarý qondyrǵylaryn shyǵaratyn eki zaýyt salýǵa qyzyǵýshylyq tanytty. Ardent Plastik A.S. men Túrkıanyń aýylsharýashylyq qural-jabdyqtaryn óndirý salasyndaǵy jetekshi kompanıalary Atlantis A.S. arasynda tıisti yntymaqtastyq kelisimine qol qoıyldy.

1979 jyly negizi qalanǵan Ardent Plastik A.S. jańbyrlatý júıeleri, tamshylatyp sýarý qubyrlary jáne plasıkalyq qubyrlardyń basqa túrleri sıaqty joǵary sapaly sýarý ónimderin shyǵarýǵa mamandanǵan. Bul kompanıa óz ónimderin 35-ten astam halyqaralyq naryqqa sátti eksporttaıdy.

1998 jyly Ystambulda qurylǵan Atlantis kompanıasy ártúrli sýarý júıelerin, yqsham qurylys jabdyqtaryn jáne basqa da aýylsharýashylyq sheshimderin óndirý men ornatýǵa mamandanǵan. Sondaı-aq jylyjaı qurylymdaryn jáne basqa da aýyl sharýashylyǵy ónimderin shyǵarady.

Sonymen qatar, forým barysynda TSÝAB ókilderi men Túrkıa men Qazaqstan kásipkerleri birlestikteri arasynda tuqym sharýashylyǵy jáne ınvestısıa tartý salasyndaǵy yntymaqtastyq týraly mańyzdy kelisimderge qol jetkizildi. Bul kelisimder ózara túsinistikti nyǵaıtyp, eki eldiń isker toptary arasyndaǵy yntymaqtastyq aıasyn keńeıtedi.

Bul maqala týraly ne oılaısyz?