Barshaǵa qaıyrly kún!
Kúnádan, myna dúnıeniń qym-qýyt aıla-sharǵylarynan pák balalar merekesi qutty bolsyn!
Búginnen bastap apam Baqytgúl Hamenovanyń paraqshasyn men, sińlisi Aınur Hamenova júrgizbekpin.
Baqytgúldiń isi boıynsha málim/beımálim, ras/jalǵan, alyp-qashpa/naqty derekterdiń ara jigin ajyratyp, tanystyryp otyrý - basty maqsat.
Jarty jyl úzilisten keıingi alǵashqy jazba - anamyz Qalampyrǵa tıesili. Sál óńdelgeni bolmasa, anamyzdyń jan dúnıesindegi ahýaldy qaz-qalpynda berýge tyrystyq.
JARYǴYM-AI…
Jan dúnıemniń astań-kesteń bolǵanyna, analyq júregimniń parsha-parshasy shyǵyp, tilim-tilim bolǵanyna jarty jyl bolypty. Tergeýdiń ǵasyrǵa bergisiz alty aıynan keıin ótkeli turǵan sotta ádildik ústemdik quryp, óziń tirnektep, tyrnaqtap jıǵan abyroıyńmen, ómirińniń máni - uldaryńmen qaýyshasyń dep senemin. Áldekimder aıtqandaı, aldaǵy sottyń sheshimi «saıası astary bar tapsyrystyń» oń jambasyna kelýi múmkin degen boljam týraly oılaǵym da kelmeıdi. Jurt jamyraı jazyp jatqan kóp sóz ben boq sóz taǵdyrdy sheshpeıtin shyǵar.
Quddy qanypezer qylmysker sekildi qos ulyńnyń kóz aldynda qolyńdy kisendep áketken kezdegi sóziń kókiregimde saırap tur, botam. «Apa, jylama! Aqtyǵymdy dáleldemeı qoımaımyn. Ólsem de, kinásiz ekenimdi dáleldep ólemin!» dediń. «Seniń tabanyńa kirgen shóńge meniń mańdaıyma qadalsyn» deıtin Ana úshin baýyr etiń balańnyń qıanat shekkenin, naqaqtan naqaq kúıgenin kórgennen artyq qasiret bar ma, ADAMDAR?!.
Sol zaýal sátten beri seniń bul sóziń janyma demeý, kóńilime medeý bop, kúndi kúnge jalǵap kelemin, qyzym. Tek sen muqala kórme, qyzym... Ákeńnen daryǵan qaısarlyq pen ójet bolmysyńnan kóz jazyp qala kórme... Seniń synǵanyń – anańnyń, baýyrlaryńnyń, balalaryńnyń «kúıregeni». Jaratýshyǵa táýekel etip, seniń aqtyǵyńa senip otyrǵan az ǵana tileýlesiń úshin myqty bolmaýǵa qaqyń joq.
İstiń aq-qarasy anyqtalǵansha balalarynyń qasynda bolsynshy degen ótinishimdi quzyrlylardyń estigisi kelmedi. Átteń, múmkin emes, áıtpese eki balańnyń janaryndaǵy muńdy kórgenshe, ózim-aq sol túrmede seniń ornyńa otyrar em... Atyńdy jamylyp, dúnıeni laılap júrgen er adamdar úılerinde bostandyqta júr, qos balań qaraýsyz qalsa da, áıel basyńmen dálelsiz-dáıeksiz seni temir torǵa toǵytty.
Saǵan júkti kezimde marqum ákeń de jazyqsyz «isti bolyp», segiz aı sergeldeńge túsken edi. Sen dúnıege kelgende, ákeńniń kinásizdigi dáleldenip, «myna qara qyzym baqyt ákeldi» atyńdy Baqytgúl qoıyp edi. Endi seniń tileýińdi tilep, aqtalyp shyǵyp abyroıyńmen, qos qulynyńmen qaýyshsynshy dep, keshe dúnıege kelgen nemeremdi «Baqseıit» atadym.
Ózińnen jyraqtatqan ótken jyldyń jeltoqsanyndaǵy ZOBALAŃDY Allanyń synaǵy dep qabyldap, el-jurtqa synyq kórinbeıin dep eńsemdi tiktep, aınalamnyń jarymjan kóńilin jabyrqatpaıyn dep esimdi jıayn desem de, myna jurttyń ońdy-soldy zárli, ǵaıbat, qıanat sózderi men tirligi ómirden túńildirerlikteı eken... Sonshalyqty ýly zapyran tógerlikteı, sonshalyqty jer-jebirine jetip, ózine, balalaryna óshpendilikpen qastyq, jamandyq tileıtindeı, qyzym Baqytgúl Hamenova ne jazdy? Jany júdeý anasy bar-aý, qorǵansyz balalary bar-aý, solarǵa aýyr tıer-aý deıtinderdiń qarasynyń az bolǵanyna nalydym, azalandym, qatty qapalandym... Alla bul kúıdi eshkimniń basyna bermesin! Alla eshkimdi perzentiniń jazyqsyz jábirlenýimen synamasyn!
Baqytgúl qyzym elge kelgennen beri jarǵaq qulaǵy jastyqqa tımeı, úı kórmeı, eki balasyna qaraýǵa shamasy kelmeı halyqqa qyzmet etti. Pandemıa kezinde naýqastarǵa jaǵdaı jasaımyn dep aýrýhana jaǵalap talaı tańdy atyrǵanyna men ǵana emes, talaı áriptesi kýá.
Úılespeı, keri ketken istiń sıqyn kórgende qatty minez tanytqan tustary da bolar, biraq onsyz is bitpes te edi.
Arqa súıer ákesi, tirep turǵan kókesi joq, tıtteıinen qara jumysqa shyńdalyp, bilimdi serigi etti. Qaı bıikke bolmasyn Jaratýshy qoldap, óz kúshimen tyrmysyp shyqqan Baqytgúl qyzymdy ońdy-soldy qaralaýǵa eshkimniń qaqysy joq-aý...
Otbasymyzben adamnan alǵystan basqany estimep ek. Bul kúnde júıesiz qarǵysqa kómilip otyrmyz. Jasy da, jasamysy, estisi de, esýasy da, tanysy da, beıtanysy da jarysa ǵaıbattap álek áıteýir... Bes balamyzben birge oqyǵan qanshama ul-qyzdy analyq-ákelik qushaǵymyzǵa alyp, meıirim tanytqannan basqany bilmedik. Qara sý, qara nan jesek te, «Alla abyroıdan aıyra kórmesin!» dep tiledik. Baqytgúl qyzymnyń tilinen de, dilinen de osy sóz túspegen edi. Ony da sóz qylyp, ábden jerlepsizder, qaıteıin...
Ǵıbadat, duǵamdasyń, qyzym! Bir Alla ózińe jar bolsyn! Rabbyńa tapsyrdym, táýekel ettim! Bir Alla bizge jetkilikti!
