Tiri bolsam, qazaqqa qyzmet etpeı qoımaımyn!

Álıhan Bókeıhan

Joshy hannyń jıenderi – Gýmılevtar

09 qańtar 2024 93
Bul Moskvanyń ádemi kezi bolatyn. Ásirese Olımpıadadan soń Moskva basqasha gúldengen, nurlanǵan... Óıtkeni biz oqýǵa tústik.

Qyrkúıek aıy bastalyp oqýǵa kirisip ketkenbiz. Sabaǵymyz erte bastalady. Leksıamyz 9.30-da. Sondyqtan jataqhanadan erte shyǵamyz. Bizdiń jataqhanamyz VDNH-daǵy B.Galýshkın kóshesinde, al sabaq ótetin korpýsymyz Belorýs vokzalynyń janynda. Áıgili kıno úıi, Tıshınskıı bazar, ar jaǵymyzda zoopark bar. Malaıa Grýzınskaıa kóshesinde bizdiń senarıster men rejıserler oqıtyn Joǵarǵy kýrs. Talaıdyń kýmıri bolǵan Vladımır Vysoskııdiń turǵan úıi de bizden alys emes. Kýrstastarymyz da shetinen myqty jigitter. A.Tarkovskıdiń «Stalker» fılminde basty róldi somdaǵan «Oskarǵa» usynylǵan, Aleksandr Kaıdanovskıı, bolmasa «Samosvety» tobynyń jetekshisi Stas Namın, «Rıjskaıa» kınostýdıasynyń burynǵy bas redaktory Leo Rage. Akademık Efım Zeldovıch pen áıgili jazýshy Alla Gerberdiń balasy Aleksandr Zeldovıch... taǵysyn taǵylar. 30 shaqty qyz-jigitterdiń ishinde men de barmyn. Buryn aty-jónin gazet-jýrnaldan, bolmasa tek televızordan ǵana kóretin rejıserlardyń birazy osynda dáris beredi eken. Eń birinshi tanyǵanym «Kınopanorama» habaryn júrgizetin Eldar Rázanov. Odan soń «Tabor ýhodıt v nebo» men «Moı laskovyı ı nejnyı zver» fılmin túsirgen Emıl Lotáný, Gleb Panfılov, Nıkıta Mıhalkov, Vladımır Gramatıkov jáne meniń masterim Sergeı Solovev ta osy jerde eken. Bul biz úshin óte qýanysh jáne zor mártebe, sol zamańdaǵy úlken zıaly qaýymnyń ókilderi osy jerde leksıa oqydy, dáris berdi. Ásirese asa talantty fılosof, kózi tirisinde aty ańyzǵa aıtylǵan Mırab Mamardashvılı, tarıhshy jazýshy Natan Eıdelman, mádenıet tanýshy asa kórnekti ǵalym Paola Volkova, alǵashqy sovet rejıserlarynyń biri Leonıd Traýberg, Lenın týraly senarılerdyń avtory Sergeı Iýtkevıch taǵysyn taǵylar leksıa oqydy. Men osynyń bárin kóp ýaqyt ótken soń jazyp otyrmyn. Sóıtsem men ol kezde kóp nárseniń qadirin bilmegen ekenmin.

Bir kúni tańerteńgi leksıamyzdy 10-ǵa shegeripti. Ne leksıa? Kim oqıdy, ol da jumbaq. Biraq endi ǵana oqýǵa kelgen qyz-jigit ol kezde sabaqtan qalýdy bilmeımiz. Metrodan jaıaýlap kelsek oqý korpýsynyń aldy yǵy-jyǵy. Mashına qoıýǵa oryn joq, ádettegiden kópteý sıaqty. İshke kirsek qujynaǵan el-jurt. Kóbisi biz tanymaıtyn adamdar. Egde tartqan aq shashty erler men «Balzaktiń jasyndaǵy hanymdar». Bizdiń birinshi qabatta kıno kórsetetin zalymyz adamǵa lyq toly. Tanymaıtyn basqa bireýdiń úıine kirgendeı ımene basyp ishke kirdik. Týra qarsy aldymda tanys kisi tur...

«Oıbaı, mynaý akterdyń aty kim edi? Álgi, Albert Fılozov emes pe?»

İshte bos oryn joq sıaqty... Basqa bireýdiń leksıasy ma deıin desem, bizdiń kýrstaǵy qyz-jigitter otyr. Osy kezde zaldyń túkpirinde aǵash qabyrǵaǵa súıenip turǵan Andreı Mıronovty kórgende esim shyǵyp ketti...

«Mássaǵan... mynaý áıgili Mıronovtyń ózi ǵoı...».

Bizdiń osy zalda árkimniń óz orny bar. Bul jazylmaǵan zań sıaqty. Meniń ornym bos tur eken. Qosymsha qoıylǵan oryndyqtardyń arasynan ázer ótip endi ornyma otyraıyn desem, Andreı Mıronov túregelip tur eken. Uıalyp kettim... Osyndaı-úlken talantty ártistiń túregelip turǵanyna, al ana Túrkimenstannan kelgen Aman Djýmaevtyń bylshıyp otyrǵanyna jynym keldi.

- Zdravstvýıte, sadıtes na moe mesto - dep óz ornymdy qolymmen kórsettim. Osy kezde tý syrtymnan dırektordyn orynbasary Vera Igorevna Sýmenova: «Talgat, Vy samı sadıtes... leksıa prejde vsego dlá Vas... A gostı postoıat» dedi. Mıronov ta meniń nıetime rıza bolyp maǵan qaraı jymıyp.. «Spasıbo, Vy samı sadıtes» -dedi... Júregim qýanyshtan dúrsildep «Átten, osy kórinisti Musa dosym kórse» dep rıza bolǵan qalpymda óz ornyma qonjıa kettim. Kóp uzamaı ishke Nıkıta Mıhalkov, dırektorymyz Irına Kokoreva jáne biz tanymaıtyn úsh tórt adam leksıa oqıtyn tórge shyqty. Dırektorymyz qasyndaǵy qonaq kisimen tanystyrdy.

– Qaıyrly tań, dostar! Búgin bizde áıgili ǵalym, etnograf-tarıhshy, aqyn, ańyz adam Lev Nıkolaevıch Gýmılev degende - zal dúr etip qol shapalaqtap turyp aldy. Bizge Lev Nıkolaevıchti kóndirý sizderge kelip leksıa oqytý ońaıǵa túsken joq...

- Sizge myń rahmet, Lev Nıkolaevıch. Túnimen Lenıngradtan kelseńiz de, sharshamaı bizge jetkenińizge myń alǵys..!

Men eshqashan mundaı famılıany estigen joqpyn. Alǵashynda men tanymaıtyn senarıst, bolmasa rejıser dep oılap qalǵanmyn. Sóıtsem ǵalym eken ǵoı. Qonaǵymyz orta boıly, tolyqtaý kelgen, suıyq shashyn bir jaǵyna qaıyrǵan. Sol betinde ezýden sál joǵary qaly bar eken jáne bir aıaǵyn sál syltyp basatyndaı kórindi. Sózin sálemmen bastaǵanda tilinde «R»-dy aıta almaıtyn múkisi bar jáne sál tutyǵyp sóıleıtin kisi eken... Ol kisi leksıasyn bastap ketti.

Tarıhtan - adam balasynyń sonaý kóne dúnıeden bergi jaratylysy jáne olardyń etnosqa bólinýiniń syry jaıly aıta bastady. Ómiri men estimegen janalyq. Men bilmegen qupıa, beımálim dúnıeler. Ol kisi sóılep tur. Kishkentaı zalymyzda ıne shanshyr jer joq. Bári siltideı uıyp tyńdap qalǵan. Bir qyzyǵy qonaqtyń qolynda ne kitap ne dápter joq. Bárin-bárin qaı ǵasyr, qaı el bolmasyn jatqa aıtady. Men sol kúni Eýropa, Taıaý-SHyǵys, Qytaı, Indıa men Amerıka tarıhy jaıly kóp jaıtty birinshi ret estidim. Onyń ústine álgi ǵalym qaı dáýirde, qaı memlekette, qandaı patsha, bolmasa koról tipti Býddalardyń monahtarynyń qaı jyly týyp, qaı jyly qaıtqandaryn aıtqanda kózim baqyraıyp, aýzym ashylyp qaldy. Ne degen ǵajap, ne degen bilim... Ásirese myna kisiniń este saqtaý qabileti qandaı ǵajap... Úsh saǵattaı bolǵan dárisimiz, úsh mınýttaı zý etip óte shyqty. Topyrlaǵan jurtpen birge men de esik aldyna shyqtym. Jańaǵy ǵalym qaltasynan papıros alyp temeki shekti. Dál meniń papam sıaqty papıros tartady eken. Bir sát álgi ǵalymdy qorshaǵan jurttyń ishinen bireý sytylyp shyqty da, men lyp etip kirip onyń ornyna turdym. Qaýmalaǵan el jurt ana kisiden ony-munyny surap jatyr. Gýmılev bir sát maǵan kóz toqtatyp qarady da,

- Otkýda býdete, dorogoı –dedi, Men Qazaqstannan ekenimdi aıttym.

- Mne nravıtsá Kazahstan... Kogda-to mne prıshlos pobyvat tam v opredelennoe vremá – dedi. Osy kezde men qarap turmaı, qadimgi tarıhpen shuǵyldanyp júrgen tarıhshyǵa uqsap...

–Tarıhta jońǵar degen halyq shyn boldy ma? Bolsa olar qazir qaıda? Joq qoı - dep suraǵanymda ol kózi kúlimdep:

– Vot etı voprosy my býdem obsýjdat v sledýıýshıı raz - dedi. Bul kezde dırektorymyz Irına Kokoreva «Volgasynyń» esigin ashty da qadirli qonaǵyn otyrǵyzyp bizben koshtasyp kete bardy. Men aýzymdy ashyp sol orynda sostıyp qala berdim... – Bul kim? Qaıdan kelgen ǵalym? Eger osy kisini mana men kórgen tulǵalar tek tyńdaý úshin túregep turýǵa daıyn bolsa, ıaǵnı, bul kisi beker emes eken ǵoı degen oıǵa qaldym. Aty jóni kim edi?

Lev Nıkolaevıch Gýmılev...

Men, Lev Gýmılevtyń ekinshi leksıasyn asyǵa tostym. Sóıtsem ol kisi sonaý Lenıngradtan kelip bizge dáris oqıdy eken. Ǵalym aǵaı ár eki jetide keıde, úsh jetide kelip turdy. Biz de sol ǵalymnyń oqyǵan ár leksıasyn zor yjdahatpen tyndaıtyn boldyq. Men alǵashqy ret etnos týraly jańalyqtardy sol kisiden estidim. Etnos ol bıosferanyń fenomeni ekenin estidim. Pasıonarlyq teorıa etnogeneziniń-tarıhı prosestiń qubylysy ekeniń uqtym. Lev Nıkolaevıch árqashan óziniń ustazy akademık B.Ia.Vladımırsovtyń «Ia hochý ponát, kak ı pochemý vse eto proızoshlo» degen sózin aıtqanda kóńilime qona ketti. Bir jaǵynan qarasań balanyń sózi, oqýshynyń oıy sıaqty. Biraq astarynda tereń fılosofıa jatyr. Gýmılev bizge jeltoqsannyń basyna deıin kelip turdy. Meniń ol kezde uqqanym Lev Gýmılevtyń kózqarasy sol kezdegi qoǵamdyq, tarıhı, ǵylymı qalyptan bıiktep, ásirese, áıgili ǵalymdar men tarıhshylardyń pikirine qaıshy kelgendigi bolatyn. Onyń túrmede, aıdaýda júrip 30 jyl boıy jazǵan etnogenez jaıly ashqan jańalyǵy – áli kúnge óz baǵasyn, dál tarıhı deńgeıde ala almaı júrgen sıaqty. Men ekinshi kezdesýden soń ǵana Lev Nıkolaevıchtiń anasy dańqty aqyn Anna Ahmatova, ákesi Nıkolaı Gýmılev ekenin biraq bildim.

Nıkolaı Gýmılev – balasy Lev Nıkolaevıch aıtqandaı naǵyz pasıonarlyq tulǵa...

Nıkolaı Gýmılev

..Iavılas ıýnost– prazdnık mıra,

V moeı grýdı kıpela krov.

I v bleske solnechnogo pıra,

Ia ývıdal moıý lúbov.

Ona vo sne ko mne sletala,

I naklonálasá ko mne.

I rechı dıvnye sheptala,

O zolotom, lazýrnom dne.

Bozbala dáýren – jarqyn sát áni,

Keýdemdi qanym kerip tym.

Kómkergen kúnniń altyn shapaǵy

Mahabbatyma jolyqtym.

Túsimde, meniń ertegi syndy

Názik qımylmen ymdaıdy.

Ǵajaıyp únmen shertedi syrdy

Sáýlesi altyn kún jaıly.

( Bul jas aqyn Janat Áskerbekqyzynyń aýdarmasy).

Uly Muhtar Áýezovtyń «Eńlik –Kebegindegi» Abyz qalaı deýshi edi... «Qaıtsyn-aý, syńqyl-syltyń, syltyń-syńqyl... Tileıdi-aý, jas beıbaq. Kóktemniń kórkin-aı... Mamyrdyń bir nur shýaǵy dermisiń. Jasty kórsem osylaı kórsemshi...» Abyz osy sózdi Gýmılevtyń dál osy óleńine arnaǵan sıaqty. Ásirese, túp nusqadaǵy birinshi jol – «Iavılas ıýnost–prazdnık mıra»... Qandaı keremet aıtylǵan tirkes... «V moeı grýdı kıpela krov»... Naǵyz obraz... Abyzdyń meńzep otyrǵany osy kúsh-qaırat... Tar keýdege syımaı bara jatqan býyrqanǵan bursanǵan bula kúsh... Taýdan qulaǵan ekpini qatty kóktemgi seldeı aldyńǵynyń bárin qaýyrsyn qurly kórmeı, kóterip kete beretin tabıǵat minez... Mine... Jastyq... bul sezim sıqyry, mahabbattyń ulylyǵy...

Nıkolaı Gýmılev Kronshtadtaǵy keme dárigeri Stepan Gýmılevtyń otbasynda dúnıege kelgen. Sheshesi Anna Ivanovna. Nıkolaı Gýmılev orys ádebıetiniń tanymal aqyny, aýdarmashy, ádebı synshy, ǵalym, saıahatshy, 1-shi Dúnıe júzilik soǵystyń úsh márte Georgıev kresimen marapattalǵan sarbaz. Orys poezıasyndaǵy shoqtyǵy bıik aqyn - Anna Ahmatovanyń kúıeýi.

Nıkolaı Gýmılev 1921 jyly 3-tamyzda «Tagansev astyrtyn uıymyna qatysty» degen jeleýmen ustalady. Kóp uzamaı Petrogradtaǵy Gýbchekanyń qaýlysymen atý jazasyna kesiledi. Naqaqtan-naqaq qurban bolǵan 61 adam ishinde talantty aqyn, orys halqynyn adal patrıoty, etnograf, tarıhshy-ǵalym da sheıt boldy. Olardyń qaı jerde jerlengeni áli de belgisiz. Adamzat tarıhynda ne bir ozbyrlyq, qatygezdik, jan túrshigerlik qylmystar qashan da úlken jeleýdi jalaý qylyp jasalǵan. Al, osy qatygezdiktiń eń soraqysy ol – Lenın ákelgen bólshevızm obasy bolatyn. Jalpy adamdy óltirý ol kúná, al aqyndy atý, bul qatygezdiktiń eń masqarasy, jaýyzdyqtyń shyńy deýge bolady.

1910 jyly Nıkolaı Gýmılev jas aqyn Anna Gorenkoǵa úılenedi. Alaıda Annanyń birde-bir týysy olardyń úılenýine kelgen joq. Sebebi, olar Nıkolaı men Annanyń úıli bolýyna kúmánmen qarady. Kóp uzamaı Nıkolaı Stepanovıch Afrıkaǵa ketedi de, Anna Ahmatova jalǵyz qalady. Alaıda 1911 jyly Ahmatova Parıjde sýretshi Amedeo Modılánımen tanysady. Amedeo Modılánı – HH-ǵasyrdaǵy ataqty sýretshi hám skýlptor. Modılánı Italıada týyp ósken ekspressıonıst, modernıs sýretshi. Modılánı 1906 jyly Parıjge kelip, osy elde birjolata qalady. Uzyn boıly ádemi sýretshi Amedeo Annany bir kórip ǵashyq bolady. Ol óziniń shyǵarmalarynda Anna Ahmatovaǵa erekshe oryn bergen. Ásirese «Jalańash qyzdar» galereıasyndaǵy Annanyń sulýlyǵy sýretshi úshin óte qymbat... Meniń estýimshe rejıser Aleksandr Mıttanyń «Moskva moıa lúbov» fılmindegi sýretshi jigitpen (Oleg Vıdov) japon qyzynyń (Komakı Kýrıhara) mahabbatyna osy eki talant Modılánı men Ahmatova arqaý bolǵan desedi. Alaıda Anna kóp uzamaı elge qaıtady. Óıtkeni bul kezde Ahmatovanyń aıaǵy aýyr bolǵan shaǵy-tyn. 1912 jyly Ahmatova men Gýmılevtyń otbasynda uldary Lev ómirge keledi. Jas ana sábıine arnap myna óleń joldaryn sonda jazǵan.

Zagorelıs ıgly venchıka

Vokrýg bezoblachnogo lba.

Ah! ýlybchıvogo ptenchıka

Podarıla mne sýdba.

Alaıda olardyń arasynan bul kezde ala mysyq ótip ketken bolatyn. Lev týǵan kúni ákesi Nıkolaı perzenthanaǵa kelmeıdi. Kelesi kúni de kórinbeıdi. Óıtkeni, ol seri bolatyn. Nıkolaı Gýmılev romantık aqyn. Onyń, ásirese, alǵashqy óleńderi sezimmen mahabbatqa toly, erneýinen tógilerdeı kesege quıylǵan tastaı sýyq tamyzdyń qymyzyndaı móldirep tur.

Prınsessa

V temnyh pokryvalah letneı nochı

Zablýdılas ıýnaıa prınsessa.

Plachýsheı nashel ee rabochıı,

Chto rabotal v samoı chashe lesa.

On otvel ee v svoıý ızbýshký,

Ýgostıl lepeshkoı s gorkım salom,

Podlojıl pod golový podýshký

I zakýtal nogı odeıalom.

Pochemý je eı ee tomlene

Kajetsá mýchıtelno znakomo,

I eı shepchýt gráznye polená,

Chto ona teper lısh pravdý doma?

...Rannım ýtrom zaspannyı rabochıı

Provodıl prınsessý do opýshkı,

No ne raz potom v glýhıe nochı

Prolıvalıs slezy ob ızbýshke.

Hanshaıym

Úı ıesi uıqysynan turǵasyn,

Hanshaıymdy jolǵa saldy ertemen.

...Talaı túnde arý tógip júr jasyn

Kúrkeni ańsap, kókiregin órtegen...

Mynaý tań aldyndaǵy arýdyń kókiregindegi, keýdesindegi mahabbat gúli búr jara bastaǵan sáti emes pe? Ertegi izdegen sulýdyn uıqyly oıaý sezimindeı. Sebebi, ol sondaı... Arýǵa tosyn syı, kútpegen kez, sıqyrly sát kerek. Bozalańdy tańda , boz at mingen, boz jigit pe? Bolmasa, belgisiz batyr ma, bári bir... Óıtkeni, bul sulýdyń tań aldynda balbyrap, sál-pál ashylǵan tompaq erinderi ystyq súıisti ańsaǵan shaǵy. Mine, aqyn osylaısha óleńmen órnek salady. Aıazdaǵy terezege túsken tabıǵattyń sýreti dersin. Bári de jarasymdy, Áýezovtyń Abyzyna kaıta oralasyń...

«Tilegenim meniń de sol joldaǵy talaıyń bolsyn... Aldyńda buldyr saǵym ishinde bulańdaǵan bir kezeń bop sol tur ǵoı! Ne tabarsyń, ne kórersiń sol belde? Ushyrarsyń, ushyratarsyń sen ony! Albyrt kóńil taqat qoımaı ap eterdeı túriń bar... Sodan, sodan qoryqqan muńym bar...»

Pýshkınniń poezıasyna eliktep, Lermontovtyń erligine elitken aqyn Nıkolaı Gýmılev 1914 jylǵy Afrıkaǵa jasaǵan sońǵy ekspedısıadan soń, janyn qoıarǵa jer tappaıdy. Bul jary Anna Ahmatova ekeýiniń ara-qatynasy alshaqtaı bastaǵan kezi edi. Sondyqtan da ol, dúnıejúzilik soǵys bastalǵanda ózi suranyp maıdanǵa attanǵan. Nıkolaı osy maıdanda kózge túsip, ekinshi Georgıevskıı kresimen marapattalady. Oǵan jary Anna Ahmatova rıza bolmasa da, balasyna bir aýyz óleń shyǵarady:

Doletaıýt redko vestı

K nashemý krylsý.

Podarılı belyı kresık

Tvoemý otsý.

Bylo gore, býdet gore

Gorú net konsa

Da hranı svátoı Egorıı

Tvoego otsa.

Nıkolaı Gýmılev «Koster», «Mık», «Kolchan», «Chýjoe nebo» jáne «Ognennyı stolp» kitaptarynyń avtory. Otyz bes jasynda daryndy aqyn, óz elinde Peterbýrgta qaza tapty. Bergeninen bereri kóp, jazǵanynan jazary kóp etnograf, tarıhshy, ǵalym, aqqan juldyzdaı óte shyqty. Artynda úlken poezıasynan basqa, daryndy jary Anna Ahmatova men bolashaq ǵalym, balasy Lev Gýmılev qalǵan bolatyn. Adam balasyna Kún ortaq, Jer ortaq, Sý ortaq sekildi Talant ta ortaq baılyq. Chaıkovskıı men Pýshkın qazaqqa qandaı tanys bolsa Qurmanǵazy men M.Áýezov te ózge elge sondaı etene... Búgin de bizdiń Dımash qazaqtyń atyn álemge pash etken talantty ul. Nıkolaı Gýmılev dál bizdiń Maǵjandaı ádebıet pen rýhanıatqa bereri kóp daryndy aqyn edi... Al, aqyndar ózderiniń keter kúnin sezedi degen qaýeset bar.

Qaıǵynyń aýyr daýysy,

Muń úni, sosyn dala áni.

Patshalar turǵan zal ishin

Jaıymen kernep barady.

Nıkolaı Gýmılev myna óleńin sol kezdegi bólshevızmniń kósemderine arnaǵan ispetti.

Ýpadý, smertelno zatoskýıý,

Proshloe ývıjý naıavý,

Krov klúchom zahleshet na sýhýıý,

Pylnýıý ı mátýıý travý.

I Gospod vozdast mne polnoı meroı

Za nedolgıı moı ı gorkıı vek.

Eto sdelal v blýze svetlo-seroı

Nevysokıı staryı chelovek.

Anna Ahmatova

Imperator Aleksandr-II 1861 jyly óziniń manıfesimen krepostnoılyq quqyqty jaıǵansha Reseı artta qalǵan elderdiń qatarynda bolatyn. Alaıda oǵan deıin orys ımperıasynyń Uly patshaıymy Ekaterına-II basqardy. Deı turǵanmen qoǵam ómirinde áıelder áli kózge túspegen «Arpa ishinde bir bıdaı» sıaqty tym sırek qubylys boldy. Matematık Sofıa Kovalevskaıa, ataqty balerına Anna Pavlova, bolmasa «mylqaý kınonyń» juldyzy Vera Holodnaıa sıaqty qyzdar tym az edi.

Charlı Chaplın týǵan, Eıfel munarasy men Tolstoıdyń «Kreıser sonatasymen» birge týǵanmyn dep ózi jazǵandaı...

Anna Gorenko 1889 jyly 11 maýsymda Odessanyń túbindegi Úlken Fontanka stansıasynda ómirge keledi. Ákesi Andreı teńiz ınjeneri bolatyn. Kóp uzamaı olar Peterbýrgtegi Sarskoe seloǵa kóship ketedi. Ol Marınskıı qyzdar gımnazıasyna oqýǵa qabyldanady. Osy kezde júrip eki álemniń esigin ashady. Birinshisi, poezıa esigi bolsa, ekinshisi, 13 jasar qyzdyń jas óspirim Nıkolaı Gýmılevpen tanysýy. Bul tanysýdyń aıaǵy talaı jyldar ótkennen keıin úılenýmen aıaqtalady.

Uly aqyn eki revolúsıany, eki dúnıejúzilik soǵysty Lenıngradtyń blokadasyn bastan keshiredi. Anna alǵashqy óleńderin 11 jasynda jazady. Ákesi Andreı qyzynyń óleńine kóńili tolmaı «dekadent aqyn» «meniń tegimdi bylǵap qaıtesiń?» degen. Alaıda týma talantqa eshtene de bóget bola almady. Qaısar qyz «Ahmatova» dep ıaǵnı naǵashy ájesiniń tegin alady. A.Ahmatova týysqan tatar halqynyń hanshaıymy Shyńǵystan taraǵan Joshy-hannyń urpaǵy-tyn.

Anna Ahmatova orys álemindegi ádebıetindegi, mádenıetindegi talantymen tarıhta qalǵan tulǵa. İnjildegi (Bıblıadaǵy) Iısýs Hrıstos óz ómirin, taǵdyryn adamdarǵa arnap qıǵan bolsa... ol da dál solaı... Iaǵnı ekeýi eki dáýir... eki qoǵam... eki meken... eki ańyz. Bireýi úshin ol ertedegideı bolsa, ekinshisi taza aqıqat. Bireýi Hrıstos, ekinshisi – aqyn Ahmatova. Eki dáýirde ómir súrip tushshy ómirdiń ashshy taıaǵy mańdaıyna tıgen áıel. Alaıda taǵdyrdyń qıyndyǵyn da, qasiretin de, joqty da, joǵaltýdy da, azapty da, mazaqty da kórip, ashtyqpen arsyzdyqqa kýá bolsa da synbaǵan sulý áıel.

Ahmatovanyń alǵashqy kitaby 1912 jyly «Vecher» degen atpen shyqqan. Odan soń «Chetkı» jáne «Belaıa staıa» dep jaryq kórdi. Alaıda qyzyl bólshevıkterdiń revolúsıasy daryndy aqynnyń aıaǵyna kisen, qolyna buǵaý salsa da qalamyna sala alǵan joq. Oǵan kózi tiri kezinde, 1924,1940,1946 jyldary NKVD úsh márte arnaıy úkim shyǵardy: “Anna Ahmatova ıavláetsá tıpıchnoı predstavıtelnıseı chýjdoı nashemý narodý pýstoı bezıdeınnoı poezıeı”. Bul aqyndy óltirýdiń tyń joly bolatyn.

30-shy jyldardan bastap aqynnyń basyna taǵdyrdyń qara bulty úıirile bastaǵan. Ylǵı da «Qara kıim kıgen» NKVD adamdary qashan alyp ketedi degen úreı boldy. Iá... Ol úreı aldamaǵan eken. Ahmatova «kontrrevolúsıoner» N. Gýmılevtyń áıeli, tutqyndalǵan qaskúnem qasqoı Lev Gýmılevtyń anasy dep ataldy. Bul kezeńder eki kózi tórt bolyp túrmeniń terezesine úńilgen shaq edi. Anna Ahmatova kúnderin kúnde balasyna barýmen, odan bir habar alam degen úmitpen 17 aı abaqtynyń aldynda ótkizdi. Bul túrme aty shýly Kresy bolatyn. Seńdeı soǵylǵan áıelder bireýi kúıeýin, bireýi baýyryn, bireýi balasyn tosqan tul jesirler. Aqyrǵan soldattardyń daýysy, shynjyrdaǵy ıtterdiń arpyly... Ashtyq-jalańashtyq azapty shaqtardy Anna Ahmatova osylaı túrmeniń janynda ótkizdi. Alaıda onyń myna óleńi aqyn azabyn aıǵaqtaı túsedi:

A eslı kogda-nıbýd v etoı strane

Vozdvıgnýt zadýmaıýt památnık mne,

Soglase na eto daıý torjestvo,

No tolko s ýslovem - ne stavıt ego

Nı okolo morá, gde ıa rodılas:

Poslednáá s morem razorvana sváz,

Nı v sarskom sadý ý zavetnogo pná,

Gde ten bezýteshnaıa ıshet mená,

A zdes, gde stoıala ıa trısta chasov

I gde dlá mená ne otkrylı zasov.

Zatem, chto ı v smertı blajennoı boıýs

Zabyt gromyhanıe chernyh marýs,

Zabyt, kak postylaıa hlopala dver

I vyla starýha, kak ranenyı zver.

I pýsts nepodvıjnyh ı bronzovyh vek

Kak slezy, strýıtsá podtaıavshıı sneg,

Anna Ahmatova bul kezde Reseıde ǵana emes shet elde de tanymal aqyn bolatyn. Onyń ımıgrasıaǵa ketýge múmkindigi de, jaǵdaıy da bar edi. Alaıda aqyn týǵan jerinde qalýdy jón kórdi.

Orys ádebıetinen emıgrasıaǵa ketken alǵashqy aqyn, jazýshy, aýdarmashy, synshy Georgıı Vladımırovıch Ivanov óziniń esteliginde bylaı deıdi:

« ..1922 god, posle zavtra ýezjaıý zagranısý. Idý prostıtsá k Ahmatovoı. Letnıı sad shýmıt ýje po osennemý. Kak tıho, kak trevojno. Ahmatova protágıvaet mne prıvetlıvo rýký

- A ıa zdes sýmernıchaıý, ýezjaete klanáıtes ot mená Parıjý.

- Anna Andreevna, a Vy ne sobıraetes ýehat?

- Net, ıa ne ýedý ız Rossıı...

- No ved jıt stanovıtsá sovsem ne vynosımo

- Da, ný ı chto je?!

- No mojet stat eshe hýje

- Pýstbýdet...

- Ne ýedete?

- Ne ýedý.

Anna Ahmatova esti de estet aqyn ǵana emes ol sezimtal, qaǵylez edi. Ol mańaıyndaǵylardy óziniń aqyl-parasatymen, kórkimen de, kózimen de, oıymen de, boıymen de, darynymen de barymen de magnıtteı tarta bildi. Annanyń ereksheligi, «Sáýegeı», bolashaqty boljaı biletin taǵdyryn túısigimen sezetin sergek bolýy edi.

Ásirese onyń jazǵan «Molıtva» degen óleńi Ahmatovanyń arqasy bar, kóripkeldigi kózinde emes kóńilinde, qazaq halqynyń Máshhúr Júsibindeı aqyndyq darynymen birge qasıet qonǵan, bolashaqty meńgergen erekshe jan ekendiginiń dáleli. Myna qarańyzshy:

Daı mne gorkıe gody nedýga,

Zadyhaná, bessonnısý, jar,

Otymı ı rebenka, ı drýga,

I taınstvennyı pesennyı dar —

Tak molús za Tvoeı lıtýrgıeı

Posle stolkıh tomıtelnyh dneı,

Chtoby týcha nad temnoı Rossıeı

Stala oblakom v slave lýcheı.

Ahmatovanyń baqytty kezeńderiniń biri kúıeýi Nıkolaı Gýmılevpen úılengen soń Parıjge barǵan sáti. Bul HH-ǵasyrdyń basy-tyn. Senanyń jaǵalaýy, Shanz-Elıze trıýmfaldyq arka, Eıfel munarasy, Lývr, Notr Dam. Anna osy joly áıgili sýretshi, skýlptor Amedeo Modılánımen tanysady. Bul ǵajap kezdesý edi. Sebebi ekeýi de talant, ekeýi de sulý, ekeýi de Parıjge syrttan kelgen qonaqtar. Modılánıdi ol kezde eshkim bilmeıtin. Ekeýi ylǵı qol ustasyp qydyrǵandy unatatyn biraq otyrmaıtyn. Sebebi ol kezde otyrǵyshtarǵa aqsha tólenetin. Al, sýretshiniń qaltasynda aqshasy bolmaıtyn. Shyn máninde sýretshini bilý úshin, taný úshin aqyn bolý kerek shyǵar. Al, Annanyń sulýlyǵy Modılánıge azyq boldy. Onyń Annaǵa arnap salǵan júzden astam sýretteri men eskızderi bolǵan. Alaıda ókinishke oraı kóp sýretteri joǵalyp ketken. Ásirese qyzyl bólshevıkterdiń áskerleri ol ǵajap sýretterden «samokrýtka» jasap temeki orap shegetin... Al qalǵany kóship qonyp júrgende, NKVD-niń arhıvinde joǵalyp ketti.

Bul talantty eki ǵashyqtyń tarıhy. Eki darynnyń bir-birimen jolyǵýynyń arqasynda álem mádenıeti uly shyǵarmalarǵa baıydy. Ásirese beıneleý óneri men ádebıet. Modılánıdiń dosy dáriger Pole Aleksandrdyń jeke koleksıasynda 12 sýret naǵyz álemdik «Shedevr» jáne bunyń kóbi «NÚ». Bul jaıynda Ahmatova kóp aıtqan emes, alaıda aqynnyń jazǵan mynandaı esteligi bar:

... vse, chto proıshodılo, bylo dlá nas oboıh predıstorıeı nasheı jıznı: ego – ochen korotkıı, moeı - ochen dlınnoı. Dyhanıe ısskýstva eshe ne obleglo, ne preobrazılo etı dva sýshestvovanıa, eto doljen byl byt svetlyı, legkıı, predrassvetnyı chas.

Eshkimnen qaımyqpaı, eshkimge bas ımeı, ómir boıy óziniń Azamattyǵyn, Adamdyǵyn, Aqyndyǵyn aıalap ótken Ahmatovanyń qýanyshynan qaıǵysy, armanynan azaby, terip jegen tarysynan taýqymeti kóp ómir keshipti. Tek Stalın ólgenen keıin ǵana Anna Ahmatova halqyna qaıtyp oraldy. Oqyrmandar da ony alaqanyna saldy. Eki márte Nobel syılyǵyna usynyldy. Oksford ýnıversıtetiniń qurmetti doktory ataǵyna ıe boldy. Biraq, ómir boıy kórgen azap pen tozaq jaıly ol bylaı degen:

«Kategorıı vremenı gorazdo slojnee, chem kategorıı prostranstva. Etot den dlá vas byl ýjasen, no on byl dnem vasheı jıznı. I vy hotıte, chtob ne tolko lúdı, no ı den vernýlsá. I chtoby jızn nachalas s togo samogo mesta, gde ee prervalı. Skleılos tam, gde ee razbýdılı toporom. No tak ne byvaet. Spravedlıvost kotoraıa torjestvýet cherez mnogo let eto ýje ne ta spravedlıvost kotorýıý vashe serdse jajdalo togda. Da ı serdse vashe ne to...»

Lev Gýmılev

- Kogda ıa nachınal zanımatsá naýkoı, obratılsá k drevnım kontaktam

narodov, túrkam, mongolam. Kazalos eta problematıka vdalı ot sovremennyh problem. I vdrýg nasıonalnye otnoshenıa ıstorıa mejnasıonanyh svázeı – vdrýg – vse eto okazalos v sentre vseh ınteresov.

«Gýny – eto moıa radost eto moı vıtamın».

Bul sózderdiń avtory orystyń oqymysty, tarıhshy, aqyn, aýdarmashy úlken ǵalymy Lev Gýmılev. Anna Ahmatova men Nıkolaı Gýmılevtyń jalǵyz uly.

Lev bala kezden ájesiniń qolynda ósti. 1929 jyly mektep bitirgen soń ǵana sheshesiniń qolyna Petrogradqa keledi. Bul kezde Anna Ahmatova Nıkolaı Pýnınmen otbasyn qurǵan bolatyn. Úıdegi qolaısyzdyq, ógeı ákeniń únsizdigi onyń janyna batady. Osyndaı kezeńderdiń birinde ol ózi suranyp Ortalyq Azıaǵa ekspedısıaǵa shyǵady. Ákesi Nıkolaı Afrıkany qalaı unatsa, balasy da Ortalyq Azıaǵa sonshalyqty qushtar bolady. Mysaly Lev Gýmılev óz kúndeliginde ol týraly bylaı dep jazǵan:

«Smysl moeı jıznı byl v tom, chtoby vosstavıt ı vozdat dannye kochevym narodam Azıı, kotoryh ıa ıskrenne polúbıl».

Orta Azıanyń aptap ystyǵy, shól dala, aq shańqan taýlar, kók aspanǵa umtylǵan jasyl baqtar bári-bári de jas jigitke qatty áser etedi. Ol osy ekspedısıada júrip parsy, ózbek, qazaq tilderin úırene bastaıdy. Alaıda Petrogradqa qaıta kelgende Lev Gýmılevti NKVD tutqynǵa alady. Esh dáleli bolmasa da túrmede 1 jyl otyryp shyǵady. Aqyry aqtalǵan soń, kelesi jyly ol Lenıngradtaǵy ýnıversıtettiń tarıh fakúltetine oqýǵa túsedi. Bul Lev Gýmılevtiń eń bir taza, armanshyl, oqýǵa, bilimge, ómirge, kók aspanǵa, poezıaǵa, sulýlyqqa, arýǵa ińkár shaǵy edi.

Birde jas jigit Shyǵystaný ınstıtýtynyń kitaphanasyna ádettegideı barady. Onda ol Uly Mońǵol ǵalymy Dorjı Banzarovtyń «Chernaıa vera ılı Shamanstvo ý Mongolov» kitabyn oqyp otyrǵanda osy eńbek jaıly málimet suraǵan qyzben tanysady. Bul kezdesý ekeýi úshin de tarıhı kezdesý bolatyn.

Lev Nıkolaevıch kóńilimen izdegen, kútken arýyn Shyǵystaný kitaphanasyndan jolyqtarady. Bul Mońǵolıadan kelgen Ochıryn Namsraıjav bolatyn. Shyǵystan kelgen sulýǵa Lev birden ǵashyq bolady. Bul sýretshi Modılánı men Ahmatovanyń kezdesýindeı edi. Nevanyń jaǵalaýy, tar da tarıhı kóshelerde ekeýden ekeý birese Pýshkın, birese Dostoevskıı, birese bolashaq jaıly áńgime shertedi, ajyramas dosqa aınalady.

Chtob navek ostatsá ýgrúmym.

Chtoby stat veseleı ı nejneı,

Chtoby vpred nı mınýty ne dýmat

O prekrasnoı tatarskoı knájne,

Chtoby pene moe ı tomlene

Neojıdanno vspomnıla ty,

Vozvrashaıý tebe otrajene

Chýjezemnoı tvoeı krasoty.

Ólen oqyp bitken soń Lev Nıkolaevıch bylaı dedi: «Ia lúblú Vas Namsraıjav, ı pıshý poezıı o Vas...».

Koneı otbıval ıa ı vernym ıh rozdal,

Ia mnogo dobychı v Kıtae dostal;

No gde ta dobycha, to vedomo zvezdam

S koneı ı dobychı ıa schastlıv ne stal.

No nyne stoıý ıa prı schaste na straje,

Ia dlınnoe k ıýrte prıstavıl kope —

V neı karıe ochı moeı Namsraıdjaby.

V neı chernye kosy, v neı schaste moe.

Alaıda taǵdyr basqasha boldy. Lev Gýmılev taǵy da sottalady. Bir qyzyǵy, ol Norılskidegi túrmede qazaq halqynyń daryndy aqyny Oljas Súleımenovtyń ákesi Omar Súlemenovpen bir kamerada otyrady. Merzimi bitken soń óz erkimen soǵysqa suranyp ketedi. Berlınge jetedi. Alaıda qaıta kelgen soń 1949 jyly ol taǵy da sottalady. Qazaqstandaǵy KarLAG-ta 1 jyl óteý jazasyn ótkizedi. Jalpy Lev Gýmılev túrmede júrse de 7 jyl ishinde 3 tomdyq óziniń eńbegin jazyp shyqty. Solardyń ishindegi eń basty eńbeginiń biri «Drevnıe túrkı» bolatyn.

Ia by mog gorazdo bolshe sdelat, eslı by mená ne derjalı 14 let v lageráh ı 14 let pod zapretom v pechatı. To est28 let ý mená vyletelı na veter! Bul Lev Gýmılevtyń jan aıqaıy edi.

Qatal taǵdyrdyń qaharyna ushyrasa da, Lev Nıkolaevıch pen Ochıryn Namsraıjav bir-birin eshqashan umytqan joq. Bul oqıǵalar kez kelgen kórkem shyǵarmaǵa arqaý bolatyn tarıh, taǵdyr. Shyn súıgen jandardyń kórer kúnderi bar eken. «Kebin kıgen kelmes, kebenek kıgen keler» degendeı, ekeýi aradan 30 jyl ótkennen keıin qaıta kezdesedi. Alaıda bul tym kesh kelgen jáne uzaq kútken qaýyshý edi...

Chtob navek ne ostatsá ýgrúmym.

Chtoby stat veseleı ı nejneı,

Chtoby vpred nı mınýty ne dýmat

O prekrasnoı tatarskoı knájne,

Chtoby pene moó ı tomlene

Neojıdanno vspomnıla ty,

Vozvrashaıý tebe otrajene

Chýjezemnoı tvoeı krasoty.

Bul kesh este qalarlyq ádemi sát bolatyn. Bir kezde Lev Nıkolaevıch syrtqa shyǵyp ketkende áıeli Natalá Vıktorovna qonaǵy Ochıryn Namsraıjavqa bylaı deıdi:

«Vy znaete on odnolúb ı vsú jızn on lúbıl tolko vas. Znalı lı vy ob etom?».

...kajdyı narod hranıt v sebe proshloe, ı chtoby ladıt s ınoplemennıkamı, nado ývajat ıh etnıcheskýıý ýnıkalnostı predvıdet ıh reaksıý na kajdoe neobdýmannoe slovo ılı postýpok. Ved skolko segodná konflıktov proıshodıt ız-za vzaımnogo neponımanıa ılı lojnoı ýverennostı, chto vse lúdı odınakovy.

Bul oıda sol túni aıtylǵan bolatyn.

Ia, maqalamnyń basynda jazǵandaı men osyndaı úlken ǵalymnyń leksıasyn tyńdadym. Jańylmasam sol kezderde «Akademıa Obshestvennyh naýkte» oqyp júrgen Qyrymbek Kósherbaev da odan dáris alǵan. Keıin ol Bilim jáne Ǵylym mınıstri bolyp turǵanda Lev Gýmılevtiń atyn Evrazıa ýnıversıtetine berý týraly usynysty Prezıdentke jetkizgen de Qyrymbek Kósherbaev dep bilemin.

Lev Nıkolaevıchtiń óte qundy, maǵynaly eńbekteri barshylyq. Ásirese biz úshin óte mańyzdysy «Proıshojdenıe Kazahskogo etnosa».

L. Gýmılev jaıly basqa ǵalymdardyń jazǵandary men pikirlerin men tárjimalamaı túp nusqa kúıinde usynýdy jón kórdim:

Obrazovanıe Kazahskogo naroda L.N. Gýmılev (mnogıe avtory takogo je mnenıa) svázyvaet neposredstvenno s ýlýsom Djýchı, ego razdelenıe na trı ordy: Belýıý, Sınıý ı Zolotýıý. Interesno, chto on setýet na to, chto v zapadnoı ıstorıografıı ýkazyvaıýtsá tolko dve ordy: Belaıa ı Zolotaıa. Imenno s Sıneı Ordoı, zanımavsheı terrıtorıý ot Túmenı do Mangyshlaka, svázyvaet L.N. Gýmılev proıshjdenıe kazahskogo naroda.

L.N. Gýmılev vnes svoı neosenımyı vklad v ızýchenıe ıstorıı etnogeneza kazahskogo naroda, naýchno dokazav, chto kochevaıa sıvılızasıa dala mırý sıstemý gosýdarstvennogo ýpravlenıa na gromadnoı terrıtorıı Evrazıı.

K tomý je L.N. Gýmılev nıkogda ne skryval svoego teplogo otnoshenıa k kazaham, kak ı k drýgım potomkam kochevyh narodov Evrazıı, ýtverjdaıa, chto mejdý predstavıtelámı rossıskogo ı stepnogo sýperetnosov sýshestvýet polojıtelnaıa komplımenarnost kotoroı net, k prımerý, v otnoshenıah rýsskıh ı evropeısev. Kak govorıl L.N. Gýmılev v odnom ız ıntervú: «Lıchno mne, tesnye kontakty s kazahamı, tataramı, ýzbekamı pokazalı, chto drýjıt s etımı narodamı prosto. Nado lısh byt s nımı ıskrennımı ı ývajat svoeobrazıe ıh obychaev. Ved samı onı svoı stı povedenıe nıkomý ne navázyvaıýt».

Naýchnoe nasledıe L.N. Gýmılev ımeet neposredstvennoe otnoshenıe ı k ıstorıı ı proıshojdenıý kazahskogo naroda. Gýmılev glýboko ı ınteresno ıssledoval ıstorıý ego predkov: hýnnov, túrkov, kıpchakov.

L.N. Gýmılev kóne tarıh úshin de, ejelgi halyq bolǵan Qazaq halqy úshin de ushan teńiz qyzmet etti. Ol álemdik oıshyldardyń biri de, birigeıi. Ol óziniń ǵylymı zertteýlerinde Uly daladaǵy kóshpendi halyqtyń álemdik mádenıet pen tarıhqa orasan úles qosqan uly halyq ekendigin dáleldedi. Sol úshin de 2001 jylynyń 5-shi maýsymynda tuńǵysh prezıdentimiz Elbasy N. Nazarbaevtyń jarlyǵymen Eýrazıa ýnıversıtetine osy tulǵanyń aty berildi.

Óz basym Azamat retinde DÝMA-daǵy Nıkonov pen Jırınovskıı sıaqty ózi sý ishken qudyǵyna túkiretin pendelerge – Qazaq eli jaıly bir pikir bildirmes buryn aldymen óz halqynyń tarıhshy ǵalymdaryn oqyp tanysa deımin. Mysaly L.Gýmılev Qazaqtar jaıly:

«Na osnove sohranıvshıhsá kochevyh semeı, rodov – kak mongolov, tak ı túrok – stalı obrazovyvatsá plemennye soıýzy – jýzy. Altaı, Tarbagataı, Tán-SHan v sochetanıı s prılegaıýshımı ravnınamı – etot raznoobraznyı landshaft byl mestom, gde zarodılsá kazahskıı etnos ı otkýda, potom rasprostranılsá na shırokıe, beskraınıe stepı Evrazıı, vplot do Volgı. Kazahı kak etnos vyshlı ız ochen krasıvoı, prırodno-bogatoı ı blagoýstroennoı strany... Hotá kazahı, kak narod, sýshestvovalı, estestvenno, ı ranshe. Vse trı Kazahskıe jýza bylı obedıdeny mejdý soboı polıtıcheskımı ı kúltýrnymı svázamı, ı eto byla naıbolee ýdobnaıa forma dlá mırnogo sýshestvovanıa kochevnıkov v Stepı».

Murnynyń astynan basqany kóre almaıtyn keıbir shovınıster Soltústik Qazaqstanǵa kóz alartyp jatqan búgingideı almaǵaıyp zamanda ulty orys bolǵanymen jany qazaq ǵalym L.N. Gýmılevtiń sózderi olarǵa oı salar degen úmittemin:

...ıstınnaıa drýjba narodov vozmojno tolko prı glýbokom ývajenıı k dostoınstvý, chestı, kúltýre, ıazyký ı ıstorıı kajdogo naroda, shırokom obshenıı mejdý nımı. My doljny vsácheskıı sposobstvovat dalneıshemý rasshırenıý kontaktov nasıonalnyh kúltýr, ıh vzaımnomý obogashenıý, ıh podemý ı rasvetý.

P.S... v moıh jılah túrkskaıa krov Djýchı-hana, osnovatelá Zolotoı Ordy “Arsylan-Lev Gýmılev”.

Talǵat Temenov

Qazaqstannyń Halyq ártisi, dramatýrg, teatr jáne kınorejısseri
Bul maqala týraly ne oılaısyz?