Stepnoı polojenıeniń 70-inshi ystatıasynda aıtylǵan: «gúbernatr bolys,kandıdatty bekitpese, ne qaıta saılaý shyǵarady, ne ózi qalaǵan kisini bolys ıa kandıdat qoıar» dep.
Eýropa jurty tastan qalsa, endigi saılaýda taǵy jarysam dep azaptanbaı, tas ótken soń, saılaýdy, talasty qoıyp, sharýaǵa aınalady. Olarda saılaý rásimi osyndaı aqylǵa unamdy jolda bolady.
Biz sıaqty úlgisiz, rásimsiz jurt tastan qalsa, ne qylady? Tórdegi basyn esikke súırep, bytyp-shatyp, ottap, dúnıede joq páleni tasy ozǵanǵa jabady.
Úkimshi halyqtyń kóbine súıense kúshti bolady. Kóp qoıǵan tasy ozǵan bolystyń úkimi júredi.
Zakon saılaýdy halyqtyń kóbine beredi. Qazaq jurty adam bolatyn bolsa, osy zakon arqyly óz tizginin ózi alyp júretin jóni bar.
Mundaı ádil hám jurtqa paıdaly zakonnyń qadirin bilmeı, sorly qazaq saılaý aıaǵyn bitpeıtin daý qylady. Bolys kóp saılaǵan bolmaı, bóten elden orys jetelep ákelgen buralqy boldy. Munyń sózin tyńdaǵan adam joq, munyń bolystyǵynda ne qasıet,bul bolys bolǵan elde ne bereke?!
Óstip jetelep qoıǵan buralqydan búlik bolatynyn pravıtelstvoózi de biletin.
1905-inshi jylda 16-nshy ıýnde bir zakon shyǵady, munyń oryssha aty mynaý: «Vysochaıshe ýtverjdennoe 16 iıýná 1905 goda mnenie Gosýdarstvennogo Soveta» (Pravovoı vestnık, №136, 25 iıýná 1905 goda).
Osy zakonnyń altynshy bóliginde aıtylǵan:ishki mınıstr 70-inshi ystatıany ózgertýge tıisti ornyna zakon jobasyn kirgizsin: Aqmola, Semeı, Jetisý, Oral hám Torǵaı gýbernatrlary qazaq bolysyn bekitpese, qaıta saılaý shyǵarsyn dep.
1905-inshi jyly jurtqa jaqsylyq jazy jaıylyp kele jatqanda qazaqqa buralqy bolys bolmasyn, bolys saılaýmen bolsyn degen zakon shyqqan.
Qazaqtyń qaı bir oblysynda ótken saılaýda oryssha hat bilmeıtin kisi bolys bolmaıdy dep qazaqtyń burynnan bolys bolyp júrgen qadirli kisisin joldan qaldyrdy. Qazaq bolysy oryssha hat bilsin, oryssha hat bilmese tasqa týsýge jaramaıdy degen zakon búginge deıin joq. Sózin adam tyńdaıtyn halyqqa qadirsiz sorly jastar «men oryssha bilemin» dep bolys bola qaldy.
Bul jas bolystyń burynǵy buralqy bolystan nesi artyq?..
Halyq paıdasyn biletin, jón, jol kórgen, ádil kisi, jurt sózin tyńdap, qurmettegen kisi bolys bolatuǵyn jóni bar ǵoı!
Oryssha hat bilý tilmashtarǵa qul bolmas úshin ǵana kerek qoı!
Baı aıtty dep, oryssha bilem dep bolys bolǵan jastardyń orysshasy ıttiń jorǵasyndaı oryssha edi-aý! Bul oryssha biletin jortaqy jas bolys myrzalarda ne kiná bar? Úlgisiz, rásimsiz ósken, aldynda kórgeni qaptama ósek, ótirik jala.
Úndistan mollalary sabaqty taqtaıǵa jazyp, mini qara deıdi eken. Buǵyp, eńbektep júrip jurt paıdasyn «Qazaqqa» nusqalap jazdym.
Talapty aǵa-ini, halyqqa qyzmet qylatyn bolsań, osyny qulaqqa taq!
Qyr balasy.
«Saılaý» maqalasynan
«Qazaq» gazeti, 1913 jyl, №17. Orynbor
Derekkóz: Bókeıhan Á. Shyǵarmalary. VIII tom.-Astana, 2018
Alash.kz ulttyq portaly
