Tiri bolsam, qazaqqa qyzmet etpeı qoımaımyn!

Álıhan Bókeıhan

Ult kósemi: Jer máselesi negizgi ǵumyr máselesiniń eń zory!

06 sáýir 2024 216

Jańa úkimet jer máselesin sheshýge amal qyl dep,jer mınıstrine tapsyrǵan. Sondyqtan jer mınıstri bul máseleni qaraýǵa jeke bir komısıa saılady.

Munyń basshysy tórtinshi Gosýdarstvennı Dýma shleni, burynnan atyshýly «Rýsskie vedomostı» gazetin basqarýshy, jer oqýyna qanyq profesor A.S.Postnıkov bolǵan.

Postnıkovtyń komısıasy jer máselesi týraly bir Bas komıtet hám jergilikti kóp komıtetter bolsyn dep joba jasady.

Osy komıtetter jer jumbaǵyn «Ýchredıtelnoe sobranie» sheshýine dálel daıarlaıdy. Saılanǵan jergilikti komıtetter jurttyń pikiri bylaı, jer jumbaǵy bizge bylaı sheshilse qolaıly bolady dep Bas komıtetke jetkizip turmaq.

Neshe túrli jerden neshe túrli pikirmen baıyǵan jergilikti komıtetter jibergen dálelderdi synǵa salyp, sulýlap Bas komıtet «Ýchredıtelnoe sobranie»-ge tapsyrmaq.

Mujyq, kazak, qazaq, býrát, bashqurd óz arasyna jasalǵan jergilikti komıtetinde jer týraly óz pikirin aıtyp qalmaq. «Óleńshi bolsań mini toı!»

Bireýdiń áýel bastan jeri joq. Bular mujyq. Bireýde jer bar. Bular orys dvorány men qazaq. Osy bolyp turǵan bostandyqtan buryn bizdiń memleketti dvorán bıledi. Bılik óz qolynda bolǵandyqtan mujyqqa óz jerin bermeı, qashyrtpa qylyp mujyqty saýyrǵa bir sıpap, qazaq jerine aıdaıdy, jaıdy.

Tamaǵy úshin kúshin jaldaǵan qazaq jerin alýshylar qazaq jurtyna talaı qısynsyz is qyldy: qazaqty qorasynan, pisheninen, egininen, sýatynan kóshirdi.

Mujyqty da aldap tastaǵany bolmasa, jarytqany joq. «Jer jaqsy» dep buryn mujyq alatyn sybaǵany 15-ten kemitip 7-8 qyldy. Bul bir mujyq ornyna eki mujyq otyrǵyzǵany. Bulardyń izdegeni mujyq pen qazaqqa jany ashyp istegen is emes,«mujyqty dvoránnan jigin bólip, aýlaq qonsyn» dep istegen amal.

Qańǵyrǵan, qudaı soqqan, burynǵy túbirimen qulaǵan eski ókimet joǵaryda aıtylǵan saıası amalyn júrgizip, mujyq pen qazaq arasyna ot jaqty: qazaq bolsyn, mujyq bolsyn, jer dese dir ete túsedi.

Jergilikti komıtetter jer týraly kúnde bolatyn urys-talas, janjalǵa bas alqa etip, jerdiń máselesi «Ýchredıtelnoe sobranie»-de sheshilgenge eki jaqty tatýlastyra turady.

Bostandyq, qurdastyq, týysqandyqtyń eki zor jaýaby bar: biri bizdiń memleketpen soǵysyp jatqan syrtqy jaý. Bul bizdiń áskerdi jyqsa, bizge Nıkolaıdy qaıta qoıady. Biz sonda baıaǵy taz qalpymyzǵa túsemiz.

Ekinshi jaý – maıdanda ásker syrtqy jaýmen alysyp jatqanda, arttaǵy jurttyń talasyp-tartysyp búlingeni. Arttaǵy el búlinse, ásker tamaqsyz qalady, jaý bizdiń áskerdi qaıyrýǵa jurt búligi sebep bolady. Jurt búlinse de Nıkolaı qaıta qaıtpaq.

«Jer, jer» degende mujyq ta, qazaq ta ishken asyn jerge qoıady. Jer týraly kórgen zorlyq kóp. Jer dese dirildemeı bolmaıdy. Sonda da jer máselesi negizgi ǵumyr máselesiniń eń zory. Jer isin «ala qashty, tartyp aldy, tıip ketti» qylmaı, aqylmen, sabyrmen atqarǵan oń. «Ýchredıtelnoe sobranie»-ge sheıin jurt shydap, tatýlyq qylǵan ǵumyr – jurtymyzdyń ilgeri tilegine jón.

Qyr balasy.

«Qazaq» gazeti, №227, 1917 jyl. Orynbor

Derekkóz: Bókeıhan Á. Shyǵarmalary. X tom.-Astana, 2018  

Alash.kz ulttyq portaly

 

Bul maqala týraly ne oılaısyz?