Tiri bolsam, qazaqqa qyzmet etpeı qoımaımyn!

Álıhan Bókeıhan

Tıraj az, qaǵaz qymbat. Astanada halyqaralyq kitap kórme-jármeńkesi qalaı ótti?

22 sáýir 2024 245

Keshe Astanada halyqaralyq kitap kórme-jármeńkesi ótti. 17-21 sáýir aralyǵynda «Astana Eurasian Book Fair – 2024» VII halyqaralyq kitap kórme-jármeńkesi ótti. Kórmege Qazaqstan, Túrkıa, Iran, Ózbekstan, Ispanıa, Qytaı jáne Reseı memleketterinen baspa, kitap satý, tanymdyq-ǵylymı bilim berý jáne polıgrafıalyq kompanıalaryn usynatyn 70-ke jýyq kompanıa qatysty, dep habarlaıdy alash.kz saıty Halyq Uni ne siltep.

«Astana Eurasian Book Fair – 2024» kitap kórme-jármeńkesin uıymdastyrýshy – «Folıant» baspasy. «Folıant» – baspa ındýstrıasynda 1996 jyldan beri jumys istep kele jatqan kópsalaly qazaqstandyq baspa. Baspa jyl saıyn júzdegen álemdik úzdik týyndylardy qazaq tiline aýdaryp jáne basyp shyǵarady. Folıanttyń assortımentinde qazaq ádebıetiniń jaýharlary, álemdik klasıka, ǵylymı-tanymdyq eńbek túrleri bar.

Biz barlyq janrdy jáne barlyq jas erekshelikti birdeı alyp júremiz. Balalarǵa nemese tek eresekterge dep bólmeımiz. Sonda da sońǵy eki jylda 500 jańa shyǵarma jaryq kórdi. Sonyń ishinde 300-i – balalar ádebıeti. Tanymdyq, ensıklopedıa, ertegiler de bar. Qazir balalar ádebıetine kóp basymdyq beremiz, sebebi balany kitap oqýǵa mashyqtandyrý – baspanyń birden-bir ustanymy. Sonymen qatar kórme aıasynda 9 kitaptyń tusaýkeseri ótip jatyr. «Búgingi proza» serıasymen jaryq kórgen avtorlardyń jınaǵy da bar, - dedi «Folıant» baspasy marketıń bóliminiń basshysy Aınur Kópbaeva.

Halyqaralyq kitap kórme-jármeńkesiniń basty jańalyǵy – bıyl Professional Meetings of Publishers degen atpen tanymal Astana Publishing Fellowship stıpendıalyq baǵdarlamasy ótti. Baǵdarlamanyń maqsaty – Qazaqstandaǵy baspa salasyn jergilikti deńgeıden álemdik deńgeıge deıin keńeıtý, álemdik baspa tájirıbesinen úlgi alý, sondaı-aq baspa qyzmetiniń sapasyn arttyrý. Bıyl alǵash ret uıymdastyrylyp otyrǵan baǵdarlamaǵa qazaqstandyq baspagerlerden basqa, Túrkıa, Ózbekstan, Ázerbaıjan, Reseı jáne TMD-nyń basqa elderi men taıaý shetelderdiń baspagerleri qatysyp jatyr. Eki kún ishinde baspa ókilderi, redaktorlar jáne avtorlyq quqyq qyzmetkerleriniń árqaısysy jarty saǵattan turatyn B2B iskerlik kezdesýlerine qatysady.

Baspalarǵa álem ádebıetin qazaq tiline aýdarý úshin ádebı agenttiktermen tikeleı baılanys ornatý qıyndyq týdyrady. Óıtkeni halyqaralyq kórmelerge baryp, betpe-bet jolyǵý qajet. Sonyń ózinde de birqatar álem ádebıetiniń úzdik serıalaryn qazaqstandyq oqyrmandarǵa usyndyq. 2015 jyldan beri Orhan Pamýk, Stıven Kıng, Agata Krıstı shyǵarmalaryn qazaq tilinde shyǵaryp kelemiz. Osy máseleni sheshý maqsatynda Astana Publishing Fellowship baǵdarlamasy alǵash ret uıymdastyrylyp otyr. AQSH, Ulybrıtanıa, Indonezıa, Malaızıa, Túrkıa syndy 20-dan astam eldiń ádebı agenttikterin Qazaqstanǵa shaqyra otyryp, otandyq baspagerlermen kezdesý ótip jatyr, - dep túsindirdi «Folıant» baspasynyń ókili.

«SALYQ JEŃİLDİGİ QARASTYRYLSA»

Al qazaqstandyq «Marfu Press» baspasynyń bas redaktory Marfýǵa Shapıan Qazaqstandaǵy kitap naryǵy, kitap shyǵarý isi sońǵy jyldary qarqyndy damyp kele jatqanyn aıtady. Ol kitap naryǵyn retteý, otandyq baspa ındýstrıasyn damytýǵa belgili bir jeńildikter qajet degen pikirde.

Qandaı da bir memlekettik satyp alýlarǵa qatyspaǵan soń, ózge de memlekettik qoldaýlar almaǵan soń óz kúshimizben baspany aıaqqa turǵyzý ońaıǵa túspedi. Keń tanymaldyqqa ıe boldyq dep aıta almaımyn, degenmen 3 jyl ishinde qolymyzda bar resýrsymyzdy baspa jumysyn ilgeriletýge jumsap jatyrmyz. Eń bastysy, baspanyń shyǵyndaryn aqtaýǵa jaqsy marketıńtiń bolýy kóp yqpal etedi. Meniń oıymsha, kitap isi, aǵartýshylyq salasy men kásipkerliktiń arasynda aıyrmashylyq bar. Sondyqtan memlekettiń salyq máselesinde belgili bir jeńildikter qarastyrǵany jón. Óıtkeni kitap satýdyń jeke qıyndyqtary, ereksheligi bar, - dep túsindirdi ol Halyq Uni tilshisine bergen suqbatynda.

Kórmege qatysyp jatqan baspa ókilderiniń aıtýynsha, qazir basty másele – polıgrafıalyq qyzmet baǵasynyń kúrt ósýi. Túrli-tústi basyp shyǵarý quny barynsha óskendikten, sonyń saldarynan balalar kitaptarynyń baǵasy da aıtarlyqtaı qymbattaǵan. Basty qıyndyq Eýropadan Reseıge qaǵaz ımporttyń toqtaýy bolyp otyr. Bul qıyndyq ta qazaqstandyq baspalardy da aınalyp ótpegen. Baspagerdiń aıtýynsha, qoǵamdyq-saıası júıedegi sońǵy ózgerister basyp shyǵarýǵa daıarlyq úshin kerekti qurylǵylar qymbattap ketken.

Baspa salasyndaǵy negizgi qıyndyqtar retinde baspa qaǵazdarynyń qymbattaýyn aıtar edim. Reseıdegi jaǵdaıǵa baılanysty, baspa qaǵazdary kúrt qymbattap ketti. Qazir bizge qaǵazdar Qytaıdan keledi. Soǵan sáıkes baspahana ónimderi de qymbattady. Odan bólek, dál osyndaı halyqaralyq kórmeler memleket tarapynan jıi uıymdastyrylsa, baspa naryǵynyń damýyna jaqsy múmkindik bolar edi, - deıdi Marfýǵa Shapıan.

«TIRAJ AZAIYP KETTİ»

Al Reseıdegi kitap ındýstrıasy bıznestiń basqa salalaryndaı jetkizý qyzmetiniń kesheýildeýi, polıgrafıalyq qyzmetterdiń qymbattaýy, qaǵaz tapshylyǵy syndy máselelermen betpe-bet kelgen. Máskeýlik «Eterna» baspasy bas redaktordyń orynbasary Irına Kýlúkına sońǵy jyldary kitap quny aıtarlyqtaı qymbattap ketkenin aıtady. Máskeýlik «Eterna» baspasy naryqta 20 jyldan beri jumys istep keledi.

 

Biz Máskeýden keldik, máskeýlik baspahana. Eýrazıa kitap jármeńkesine birneshe jyldan beri qatysyp kelemiz. Baspamyzdan kóbine kórkem ádebıet, sán, tarıh salasy boıynsha kitaptardy basyp shyǵaramyz. Kórmege keletin jastardyń qatary kóp eken, meni osy nárse qýantty. Árıne, sońǵy oqıǵalar baspa naryǵyna áser etpeı qoımaıdy. Áser etpeýi múmkin de emes. Polıgrafıa qymbattap, tıraj sany azaıyp ketti. Óıtkeni kitap basyp shyǵarý óte qymbatqa shyǵyp ketti, - dedi Irına Kýlúkına Halyq Uni tilshisine bergen suqbatynda.

Zamanaýı ádebıetter naryǵyndaǵy negizgi tendensıalar týraly sóz qozǵaǵan ol burynnan kele jatqan klasıkalyq taqyryptardyń eskirmeıtindigin atady.

Zamanaýı avtorlar árkezdegideı adam jáne onyń jan-dúnıesi, nemen, qalaı ómir súredi, qoǵamǵa qatynasy degendeı dál burynnan kele jatqan taqyryptardy qozǵaıdy. Jastar, árıne, komıks salasyna den qoıǵan. Eń bastysy, balalar oqýdan qol úzbese deımiz, - deıdi Irına Kýlúkına.

«ORTALYQ AZIA – BASTY NAZARDA»

Naryqqa qolaıly múmkindik usynýymen qarqyndy damyp kele jatqan Túrkıa baspalary men avtorlary belgili bir progreske qol jetkizip te úlgerdi. Túrkıanyń eń bedeldi baspalarynyń málimetteri boıynsha, túrik baspalary jańa kitaptardy shyǵarý úshin barǵan saıyn kúresip keledi jáne eldiń ekonomıkalyq daǵdarysy jaǵdaıynda óz betinshe amal tapqan. Máselen, «Mediterranean Agency» agenttiginiń basshysy Bahadyr Dorýdyń aıtýynsha, qazirgi baspalar úshin qaǵaz qymbatshylyǵy eń jıi kezdesetin máselege aınalyp otyr.

Men – baspa úıiniń úshinshi býynymyn. Biz – Túrkıadaǵy balalarǵa arnalǵan baspa úıimiz. Meniń atalarym osy kompanıanyń negizin qalaǵan. Pandemıa kezinde jańa agenttiktiń negizin qaladym. Baspa úıi men agenttik atynan Qazaqstanǵa alǵashqy kitaptyń avtorlyq quqyǵyn berdim. Qazaqstanmen seriktestigim 7-9 jyldan beri jalǵasyp keledi. Túrkıadaǵy baspa naryǵy – óte úlken. Jylyna 65 myń kitap shyǵaramyz. Sonymen qatar álemde qaǵaz baǵasynyń qymbatshylyǵyna baılanysty másele bar. Bul kitaptardyń quny men baǵasyna áser etedi. Biraq biz munyń amalyn taptyq. Iaǵnı, keıde sapasynan, keıde muqabasynan únemdeı otyryp, naryqtaǵy, óndiristegi jalpy baǵasyn arzandattyq, - deıdi ol.

Túrkıa statısıka ınstıtýtynyń 2022 jyldyń aqpan aıyndaǵy málimetterine súıensek, qaǵaz baǵasynyń jyldyq ósýi rekordtyq 168 paıyzǵa jetken. Osy kezeńde kóptegen kishigirim baspalardyń prosesi quldyrap, jumysyn toqtatýǵa májbúr bolǵan. «Mediterranean Agency» agenttiginiń basshysy aldaǵy keleshekte Ortalyq Azıa elderi men musylman memleketteriniń kitap naryǵyna nazar aýdaryp otyrǵanyn jetkizdi.

Baspa úıi retinde Ortalyq Azıaǵa basa mán beremiz. Onyń ishinde túrki elderine, musylman, Malaızıa elderine basymdyq beremiz. Óıtkeni bizdiń shyǵý tegimiz bir, ári túrik, ári musylmanbyz. Bul – dinnen góri, mádenıet tóńireginde. Iaǵnı órkenıettik sıpatymyzǵa qatysty. Bir-birimizdi basqa halyqtarǵa qaraǵanda jaqsy túsinemiz. Sol úshin de biz osyndamyz, úshinshi ret kelip otyrmyn. Qazaqstandyq baspalarmen jıi kezedesetin birden-bir másele – tildik kedergi. Ózara aǵylshyn tilinde sóılesýge májbúrmiz. Árıne, úsh jyl burynǵyǵa qaraǵanda qazaqsha jaqsy túsinemin, al qazaqtar serıaldardyń arqasynda túrikshe jaqsyraq biletin sıaqty. Barlyq túrki respýblıkalarynda óz elimde júrgendeı sezimde bolamyn. Bul jerdi biz «atalar topyraǵy» dep ataımyz. Qazaqstanǵa kelý – bıik mártebe, mundaǵy meıirim men dostyq maǵan unaıdy, - dep atap ótti Bahadyr Dorý.

Bul maqala týraly ne oılaısyz?