Tiri bolsam, qazaqqa qyzmet etpeı qoımaımyn!

Álıhan Bókeıhan

Toqaev Hıýa qalasynyń tarıhı oryndaryn aralap shyqty

05 sáýir 2024 181

Qasym-Jomart Toqaev Ózbekstanǵa jumys sapary barysynda Prezıdent Shavkat Mırzıóevpen birge ejelgi Hıýa shaharynyń tarıhı ortalyǵyndaǵy «Ishan-qala» qalashyǵyna bardy.

Almaty, NEGE. «Ishan qala» IýNESKO-nyń Dúnıejúzilik muralar tizimine Ortalyq Azıadan engen alǵashqy eskertkish sanalady. Memlekettik tarıhı-arheologıalyq mýzeı-qoryǵynda 400-ge jýyq turǵyn úı ǵımaraty, sondaı-aq alpysqa tarta tarıhı jáne sáýlet eskertkishi ornalasqan.

Memleketter basshylarynyń qalashyqqa ekskýrsıasy «Ata darbaza» qaqpasynan bastaldy. Mártebeli meımannyń qurmetine oraı ózbek halqynyń án-kúıi shyrqalyp, teatrlandyrylǵan kórinis qoıyldy.

Odan ári olar «Kýná Ark» keshenin, Sherǵazy han medresesin, Muhammed ámın Inaq medresesin, Juma meshitin jáne «Tash haýlı» keshenin aralap kórdi.

Qazaqstan men Ózbekstan prezıdentteri Hıýanyń ortaǵasyrlyq shaıyry, aǵartýshy, sopy ári oıshyl Palýan Mahmud (1247-1326) kesenesine zıarat jasap, onyń rýhyna Quran baǵyshtady. Palýan Mahmud kesenesi ózbek, túrikmen, qaraqalpaq jáne basqa da halyqtardyń minájat etip baratyn qasıetti mekeni sanalady.

Bul maqala týraly ne oılaısyz?