Tiri bolsam, qazaqqa qyzmet etpeı qoımaımyn!

Álıhan Bókeıhan

Sý máselesi búginge deıin júıeli túrde rettelmeı keledi – depýtat

22 sáýir 2024 197

«Amanat» partıasy Fraksıasynyń depýtaty  Murat Ergeshbaev  elimizdegi sýarmaly sýdy tıimdi paıdalaný máselesi áli kúnge deıin júıeli sheshilmegenin qozǵap, Qazaqstan Respýblıkasy Premer-Mınıstrdiń orynbasary Qanat Bozymbaevqa depýtattyq saýal joldady. 

Onyń aıtýynsha, búgingi tańda sýarmaly sýdy tıimdi paıdalaný máselesi – ótkir máseleniń biri. Tipti, sý máselesin sheshý boıynsha Prezıdent  Qasym-Jomart Kemeluly Toqaev mindetter qoıyp, Sý resýrstary jáne ırrıgasıa mınıstrligi qurylǵan bolatynyn sóz etti.

– Sońǵy jyldary Parlament depýtattaryna sharýalardan gıdroqurylystar, kanaldardy jóndeý jáne rekonstrýksıalaý, tarıfterdi sýbsıdıalaý sıaqty máselelerdi sheshýin ótingen kóptegen ótinishter túsip jatyr. Mysaly VII shaqyrylymnyń depýtattary Úkimetke sý máselesi boıynsha 10-nan asa depýtattyq saýal joldansa, VIII shaqyrylymnyń depýtattary búginge deıin 17 depýtattyq saýal joldaǵan. Bul  sý máselesiniń osy kúnge deıin júıeli túrde rettelmegenin kórsetedi.

2024 jyly Úkimet  Sý resýrstaryn basqarý júıesin damytýdyń 2024-2030 jyldarǵa arnalǵan tujyrymdamasyn bekiti. Tujyrymdama tutastaı alǵanda salanyń tıimdi, utymdy, ǵylymı, kadrlyq áleýetinen bastap, júıeni sý resýrstarymen damytýdyń barlyq spektirin qamtyǵan. Biraq, ókinishke qaraı, tujyrymdama qoldanýda sý máselesin egjeı-tegjeıli qarastyrymaı, jalpylama jazylyǵan. Mysaly Keshendi josparda jergilikti atqarýshy organdar men mınıstrliktiń jospardy oryndaý barysynda jobalaý-smetalyq qujattamany ázirleý ýaqyty da naqty emes  2024 jáne 2026 jyldar aralyǵynda, 2030 jylǵa deıin bekitilgen jyl saıynǵy qarjylandyrý qarastyrylmaǵan. Sondaı-aq, nysandardyń jóndeý ýaqyty aımaqtar boıynsha kezeń-kezeńimen bekitilmegen. Qyzylorda oblysynda 254 myń gektar sýarmaly jerler bar, onyń 178 myńy ortalyqtandyrylǵan sý berý júıesimen qamtylǵan. Júıeniń eskirýi men sapasynyń tómendeýine baılanysty, aımaqta jyl saıyn shamamen 2 mıllıard tekshe metr sý joǵalady.

Ońtústik oblystardyń jer júıesiniń melıoratıvtik jaı-kúıin jaqsartý boıynsha 319 myń gektarǵa jumys júrgizilse, onyń ishinde Qyzylorda oblysynda bar bolǵany  15 myń gektar ıaǵnı, jalpy kólemniń 5%- ǵana jetedi. Al Eýropalyq Qaıta Qurý jáne damý banki men  Islam damý bankiniń  osy maqsat úshin bólgen qarjylary Jambyl, Túrkistan,  Jetisiý oblysyna ǵana bólingen. Sonda sýdyń eń úlken shyǵyny júrip jatqan Qyzylord oblysyna nemquraılyq jáne  tepe-teńdik bolmaǵan. Jáne  josparda tek magıstraldyq-sharýashylyqaralyq arnalar qamtylǵan. Al ishki sharýashylyq arnalar men taratý jelileri múldem qarastyrylmaǵan. Elimizdegi sýdyń eń kóp shyǵyny 20-35% osy ishki sharýashylyq arnalar men taratý jelilerine tıesili.

Odan bólek, týyndaıtyn taǵy bir másele – respýblıkalyq jáne jergilikti organdardyń arnalardy paıdalanýdyń shekarasyn anyqtaý jáne jaýapkershilikti ajyratý. Tujyrymdamada sharýashylyqtardyń ishki arnalary men gıdroqurylystaryn pasporttaý qamtylmaǵan. Jobalaý-smetalyq qujattamada mindetti túrde tekserip, sýdy esepke alý aspabyn ornatý, arnalardy betondaýmen jobalaý sıaqty t. b. is-sharalar bolǵan jaǵdaıda ǵana sý únemdiligi bolady, – deıdi depýtat  M. Ergeshbaev 

Bul maqala týraly ne oılaısyz?