Tiri bolsam, qazaqqa qyzmet etpeı qoımaımyn!

Álıhan Bókeıhan

Qazaq sózin sóılegen adam bolsa, ony ultshyl dep ádepsizdik etken sıyrdaı qylatyn boldy...

08 sáýir 2024 208

Orynborǵa shaqyrǵan qazaq qaıratkerleriniń sıezi adam az kelgendikten sıez esebinde bolmaı, kishkentaı ǵana keńes túrinde bolyp ótkeni ozǵan nómirlerinde jazyldy. Orynborda otyrǵandar, o jaq, bu jaqtan kez kelgender bolmasa, sıezge atyn atap shaqyrǵan adamdar kelmedi.

Kelmeý sebepterin túrli jorýǵa bolady.

Kelmeýlerine  bir jaǵynan jol qarajatyna qarjy joqtyǵy sebep bolǵan shyǵar; ekinshi jaǵynan Júsipbek joldas sıaqty kereksiz sıez deýshilik te sebep bolǵan shyǵar; úshinshi jaǵynan, qazaq qaıratkerleriniń Orynbor qalasynan qarańǵy úıden jaman qashatyndyǵy da sebep bolǵan shyǵar; tórtinshi jaǵynan, ózgeris ýaqytynda qaırat joly ózgerip, qarqyn beti qaıtqany sebep bolǵan shyǵar. Bul kóp «shyǵardyń» ishinde kóbinen sebep bolatyny eki «shyǵar».

Sıezge kelýge yntaly adamdar bolsa qarjy da tabylady, kereksiz sıez dep aıtpaıdy. Munyń bulaı bolýy kelýge yntaly adamdar bolmaǵandyqtan, Orynbordy kórýge tabıǵaty shappaǵandyqtan bolyp otyrǵan qal. Buryn Orynbor qazaqtyń pikir qubylysyndaı bolǵan zamanda, sıez túgili jaıda Orynborǵa kelip, bas qosyp, qazaqtyń qamyn oılasyp, qaıǵysyna daýa qarastyryp qaıtatyn el azamattary endi erinshektik etip kelmeı otyr deýge bolmaıdy. Munyń mánisin árirek, tereńirekten izdeý kerek.

Qazaq qalam qaıratkerleri qaıdan týǵan, qashan shyqqan dep suraý qoıylsa, jaýap qıyn emes.

1). Qazaq qalam qaıratkerleri orystyń qorlyq kórgen, taıaq jegen, orystyń tabanynda ezilgen jurttan týǵan.

2). Qazaq qalam qaıratkerleri qazaq basyna qıyn-qystaý zar zaman túsip, ústin torlap, qaıǵy bulty qaptaǵan shaqta shyqqan.

Qul bolǵan halyqtan týyp, quldyqtyń qorlyq, zorlyǵyn kórip otyryp, qazaq qalam qaıratkerleri qalamyn ultynyń aýyryn jeńiltý, aýyryn azaıtý jolyna jumsamasqa múmkin emes; kemshilik kórgen jurttan týyp, kemshilikten qutqarýdy maqsat etip, ylǵı sol jolda jumys qylǵan qazaq qalam qaıratkerleri jurtshyl, ultshyl, ıaǵnı, halqyna jany ashıtyn, halqynyń jany aýyrǵanda jany birge kúızeletin, baýyrmal bolmasqa taǵy múmkin emes. Olaı bolmaǵan bolmasa, onda tabıǵat zańynyń tysqary, adamnan shoshqa, shoshqadan kúshik týǵan syqyldy bolyp shyǵady.

Qazaq balasy ultym, jurtym, baýyrym dep úırenip qalǵan qazaqtyń baýyrmal qalam qaıratkerleri óktábir ózgerisi bolǵanda birden ıinternatsiıanal (beıbaýyrmal) bolyp ózgere almady, ózgelerdeı «alymsaqtan beri» kámmúniıst,  ıinternatsiıanalıst edim dep aıtýǵa aýzy barmady. Sondyqtan beıbaýyrmaldyq jolǵa qyzmet qylyp, basshylyq qyla almady. Baýyrmaldyq jolynda qalammen qaırat etýin beıbaýyrmaldyq jolyndaǵy úkimet qosh kórmeıtin boldy. Sóıtip, qazaq qalam qaıratkerderiniń halinde daǵdarys bolyp, ózgeristen burynǵy qarqyndary qaıtyp, tartyńqyrap qaldy. Sol qaıtqan qarqyn áli kúnge qaıta kelip jetken joq. Burynǵy qalam qaıratkerleriniń bári de ózgeristen keıin qalam qaıratyna áli belsenip onsha kirisken joq.

Bul aıtylǵan sebeptiń ústine jamalǵan ekinshi sebep boldy. Ol Qazaqstanǵa ulyq bolǵan adamdardyń laǵý-tóńkeris bolsa istiń bárin ózinen ózi istelip, ózinen ózi ózgerip ketetindeı kórýi. Qalypty ózgertetin adamnyń isi, ıaǵnı, jumsaıtyn kúshi, qaıraty, isi, bilimi ekendigin oılamady. Tóńkeris boldy, patsha úkimetiniń ornyna saýet úkimeti ornyqty: qazaqty bılegen, patshanyń oń qoly bolyp kámmúniıster qazaqty bıleıtin boldy. Eldiń tóbesi ózgerdi, tóresi ózgerdi. Onan bylaıǵysyn ózgertýge kóp kúsh, kóp is, túrli eńbek, qaırat kerek, ıaǵnı, isteı biletin túrli adamdar kerek.

Qazaqtyń oqyǵany az, onyń ishinde halyq isine qatysyp, jurt úshin jumys qylǵandar óte az. Biraq, az da bolsa, qazaqta qyzmet qylyp ysylǵan, tóselgen adamdar, qazaqtyń isine qatyspaq túgil qarasyn kórmegen, atyn esitpegen jat jurttyń adamdarynan góri, qazaqqa kóbirek paıda keltiretini sheksiz.

Eski úkimet tusynda, qazaqtyń basyna qaptaǵan qara bulttaı qalyń pále torlaǵan zamanda, jurt úshin, ult úshin qyzmet qylǵan, qınalǵan adamdarǵa «jurtshyl», «ultshyl» degen tańba basylyp, olar qoraǵa jolatpaıtyn qotyr mal syqyldy shetke shyǵarylyp, áleýmet jumysynan aýlaq ustaldy. Qazaqqa jany ashyp, qazaq sózin sóılegen adam bolsa, ony ultshyl dep ádepsizdik etken sıyrdaı qylatyn boldy.

Tóbeleske shyǵatyn adam sıaqty, tósin uryp, tuldanyp «Jasasyn beıbaýyrmaldyq!» degen qazaq bolsa, qoshemet aıtyp, qol shapalaqtap, tóbesine kóteretin boldy. Qazaqtyń kórgen qorlyǵyn, zorlyǵyn aıtatyn adam bolsa, aýyzǵa qaǵyp sóıletpeıtin boldy. Qazaq ózgeris úshin qurban bolsa, nesi quraıdy deýshi bolsa, arqaǵa qaǵyp, durys pikir osy deıdi. Solaı bolyp turǵanda qazaqtyń jurtshyl, ultshyl, baýyrmal qalam qaıratkerleri qalaısha belsenip, qalam qaıratyna kirispek? Qalaısha qalamdy qolǵa alýǵa kóńili shaýyp, yqylasy túspek?

Qalam qaıratkeri - jolyn tastap, kóringen jolaýshyǵa ere beretin buralqy ıt emes. Baýyrmal bolyp qalǵan qazaq qalam qaıratkerleri, ıa boıaýmen túsin ózgertip, ıa túlenmen túgin ózgertip beıbaýyrmal bolmasa, naq ishin ózgertip beıbaýyrmal bola almaıdy. Jalǵyz qalam qaıratkerleri emes qazaqqa jany ashıtyn, basqa azamattar da qazaqtyń basqalardan kórgen kemshiligin aıtpaı tura almaıdy. Ony aıtyp otyrsa, baýyrmal degen sózden qutyla almaıdy. Solaı bolǵan soń, ıa baýyrmal degen sózden qashyp, beıbaýyrmal úkimettiń yńǵaıymen bolyp, qazaqty basqalar pisirip jesin, shıki jesin úndemeı qarap otyrý kerek: ne baýyrmal degen sózdi basqalar aýyr maǵynada aıtsa da, qazaq azamattary aýyrlamaı, qazaqtyń sózin qaımyqpaı sóıleýi kerek. Endi osyǵan jettik.

Qazaq dep aýyzǵa almaı, ne bolsa o bolsyn, qaraǵa qostyq, ne kórse kóppen birge kórer dep otyrýǵa bolar edi, egerde qazaq mádenıeti qasyndaǵy halyqtarmen birdeı bolsa. Qazaq qasyndaǵy halyqtar: orys, nemis, noǵaı, jáýit, ǵaırılar.

Bulardyń báriniń de mádenıeti qazaq mádenıetinen joǵary. Mádenıeti joǵary halyq - mádenıeti tómen halyqty az-kóbine qaramaı jem qylatyny aıdaı anyq, kúndeı jaryq aqıqat. 200 miliıón (budan ári - mıllıon) úndi halqyn 50 mıllıon aǵylshyn jem qylyp otyrǵany, 500 mıllıon Qytaıdy ózinen on ese az jurttar ájýalap otyrǵany - adam balasynyń teńdigi - kemdigi mádenıetine qaraı ekendigin sypattaıdy.

Qazaq mádenıeti jáýit, nemis, orys, qatta noǵaı mádenıetindeı bolsa da, «qazaq» «qazaq» dep aıyra sóılep, aýyz aýyrtyp, áýre bolmaı-aq, kóppen birdeı kórer dep qoıar edik. Qazaq aıryqsha sóz bolatyn qali aıyryqsha bolǵandyqtan.

Qazaq mádenıeti qasyndaǵy jurttardan kem ekenin bile tura, mádenıeti zor halyqqa jem ekenin bile tura, qazaqty jemtik esebinde jeı ber dep qazaq azamattary tastaı ala ma? Ony qazaq azamattary isteı almaıdy. Olaı bolsa, baýyrmal desin, qazaqshyl desin, ultshyl desin, oǵan qulaq aýyrtyp aýyrlamasqa kerek.

Qazaq qasyndaǵy jurttardyń qataryna jetip teńelýine kerek isimizdi qolǵa alyp, qanattamasaq, qazaq kúnin qarań qylatyn beıbaýyrmaldyq adam arasyna jik salady, baýyr kerek emes, «jasasyn beıbaýyrmaldyq!» dep aıqaılaǵanmen adam balasynyń arasyndaǵy qur aıqaımen joǵalatyn kórinbeıdi. Mádenıet jigin joǵaltpaı óz jigin joǵaltý ońaı jumys emes. Bul aıqaıdyń qolynan kelmeıtin is ekendigine kóz jetti.

Aldymen baýyrmaldyq jigin joǵaltý kerek dep adasqandar adasa bersin, qazaq azamattary mádenıet jigin joıý jolyndaǵy jumysqa kúshin, isin, sarp etý kerek. Basqalarmen mádenıeti teńelip, jarysa, jarmasa kúneltýge qazaq jetken kúni, qazaqty qasyndaǵylar qyńsylatýyn qoıady, qazaq azamattarynyń qazaq úshin aıyryqsha qaıǵyrýy, qany qyzýy joǵalady, baýyrmaldyq ózinen ózi joǵalady.

Mádenıet alǵa basýy tirnek isi sheberlenýimen, sana-sańylaý kúsheıýimen bolady. Tirnek isinen shyqqan sheberlikti óner deımiz, sana-sańylaý kúshinen shyqqan bilimdi ǵylym deımiz. Bul ekeýi de ishten adammen birge týatyn nárse emes, úırenýmen tabylatyn nárse. Úırený degenimiz - oqý. Sóıtip, mádenıet júzinde halyqtyń alǵa basýy, aldaǵy jurt pen arttaǵy jurt arasyndaǵy mádenıet jigi joǵalýy oqýǵa kelip tireledi.

Qazaqta oqý isi qalam qaıratkerlerine qarap turǵany, olar ne isteýge kerektigi ótken nómirlerde basylǵan sıezge arnalǵan máselelerde aıtyldy. Munda aıtaıyn degenimiz: qalam qaıratkerleriniń bas qosyp baqyrshylyǵyn sóılesýi. Qalam qaıratkerleriniń ıiýin sıezine «topolań ýaqytyndaǵy toı» emes, topalań kelmeýine amal qarastyraıyq degen oı edi.

Sıez ıiýinde bolmady dep qoıyý kerek emes, ıiýinnen basqa da aılar, kúnder kóp, áli de bolsa bas qosyp sóılesý, qalam qaıratkerleriniń uıymyn jasaý kerek. Jazýshylarmyz bytyrandy bolmaı, uıymdasyp, birlesip is istese, bálkim isteri berekeli, ónimdi bolar. Ózgeris bolǵanymen ózgermeı turǵan qazaqta qalyp kóp, qashannan beri, qazaq ishine sińip, ornyǵyp qalǵan qalypty ózgertý ońdy nárse emes. Bas ózgerdi, bastyq ózgerdi, tóre ózgerdi, basqasy áli qarap tur. Qazaq kórgen qorlyq pen zorlyq kóbeımese, kemigen joq. Jeýge jeńil turǵandy jeý - tabıǵı is. Tiske jumsaq bolǵan soń, qaı ýaqytta da jeýge qazaq jeńil bolyp turatyny maǵlum. Qazaqty buryn jegender áli jep otyr, buryn zorlyq qylǵandary áli de zorlyq qylyp otyr. Ózgeris kimge jaǵymdy, kimge jaǵymsyz bolyp shyqqany kózi bar adamdar kórerlik, esi bar adamdar bilerlik boldy. Ózgeristiń negizi tartys, talas bolǵan soń tirshilikke qaıym bitken qaırattylarǵa, kún kórýge eptilerge, dúnıe jyıyýǵa qumar adamdarǵa jaǵymdy bolǵanymen, momyndarǵa, aq kóńil, anaıy, ańqaýlarǵa jaǵymsyz bolǵany sheksiz.

Aqkóńildilik, anaıylyq, ańqaýlyq tabıǵattan da bolady, tárbıeden de bolady, ıaǵnı mádenıet joǵary-tómendiginen de bolady. Kóbinese mádenıeti tómen jurt aqkóńil, anaıy, ańqaý keledi. Sondyqtan da mádenıet joǵary jurtpen aralasqan jerde aldaýyna, arbaýyna túsip jem bolady. Qazaq jerindegi halyq kóbine qazaq pen orys. Qazaq mádenıeti orystan kem bolǵan soń jem bolatyny sheksiz. Ol jem bolýdan mádenıeti jetilgenshe qutylmaıdy. Qazaq jem bolýdan túbinde dekiret qýatymen qutylmaıdy, mádenıet qýatymen qutylady.

Úkimet tarapynan qazaqtyń kázirgi kútetin kómegi - mádenıeti jetilgenshe basqalardyń zorlyǵynan qorǵaý, mádenıeti kóterilýine qoldan kelgen járdemin aıamaý. Solaı bolǵan soń qazaq úkimeti qur dekiretin kóbeıtýmen bola bermeı, qazaqtyń mádenıetin kúsheıtý jaǵyna kóz salyp, kóbirek kúshin jumsaý kerek.

Mádenıet kúsheıedi óner-bilim kúshimen, óner-bilim kúsheıedi oqýmen. Oqý isi sabaqtas ádebıetpen. Oqý ádebıetti kúsheıtedi, ádebıet oqýdy kúsheıtedi. Oqý men ádebıet birin-biri qoldap, birin-biri kótermelep, birin-birin súıreıdi. Oqýsyz ádebıettiń kúni joq, ádebıetsiz oqýdyń kúni joq, qazaqta oqý da, ádebıet te jańa ǵana kóktep kózge ilingen kúıde tur. Onyń ósip, úlkeıip, gúldenýi úshin kóp is, kóp kúsh kerek. Sol kóp isti qolynan kelgenshe isteıtin, sol kóp kúsh shamasynan kelgenshe sarp etetin qazaq qalam qaıratkerleri.

Ol qalam qaıratkerleri bul kúnde óz jumysynda emes, ózge jumysta júr. Olardy ózge jumystan alyp, óz jumysyna salý qazaq úkimetiniń mindeti: qalam qaıratkerleriniń jumysy - ádebıet, ádebıetsiz oqý qýattaný joq, oqýsyz mádenıet qýattaný joq, mádenıet qýattanbaı qazaq qorlyqtan, zorlyqtan qutylý joq. Orystan qazaqtyń kórip otyrǵan otarshylyǵy, omyraýlyǵy qazaq mádenıeti orys mádenıetinen tómen bolǵandyqtan. Azattyq asyly mádenıette, mádenıet kúsheıýiniń tetigi - oqý men ádebıette.

Ahmet Baıtursynuly

"Qalam qaıratkerleri jaıynan" maqalasynan, 1922 jyl

Alash.kz ulttyq portaly

Bul maqala týraly ne oılaısyz?