Tiri bolsam, qazaqqa qyzmet etpeı qoımaımyn!

Álıhan Bókeıhan

Qadir túni uıyqtaýǵa bola ma?

05 sáýir 2024 642

QMDB kestesine sáıkes 2024 jyly Qadir túni sáýir aıynyń 5-nen 6-na qaraǵan túnge sáıkes kelip tur, dep habarlaıdy alash.kz saıty.

Qadir túniniń máni. Qasıetti túnde ne isteý kerek?

Qadir túni arab tilinde Láılátýl-Kadr nemese Al-Kadr dep aıtylady. Maǵynasy "qasıetti, qadirli, qudiretti, mańyzdy tún" degendi bildiredi. Qadir túninde Muhammed paıǵambarǵa Jábireıil perishte kelip, Qurandy bergen dep sanalady. Bul Ramazan aıynyń aıaǵy, ıaǵnı on túniniń biri bolǵan. Oraza aıynda myń aıdan da qadirli tún bar ekeni aıtylady. Bul tún Qadir túnine sáıkes keledi. Qadir túni týraly Quran Kárimniń "Qadir súresinde" de aıtylǵan.

Muslim.kz jazýynsha, Quranda Qadir túni orazanyń sońǵy on túniniń birinde ekeni aıtylǵan, biraq naqty kúni aıtylmaǵan. Bul túni perishteler jerge túsip, bereke ornaıdy dep sanalady. Perishtelerdiń jerge túsýi Qadir túniniń mańyzdy ekenin kórsetedi.

Qadir túniniń artyqshylyǵy nede?

Bul túnniń artyqshylyǵy jóninde Alla Taǵala Quranda bylaı deıdi: 

"Qadir túni myń aıdan da qaıyrly".

Paıǵambarymyz:

"Kim Qadir túnin ımanmen jáne saýap tilep, (namazda) turýmen ótkizse, ótken kúnálary keshiriledi", - deıdi.

Ánas ıbn Málik bylaı dep aıtqan:

"Ramazan kelgende Alla Elshisi: "Rasynda, senderge bul aı keldi! Onda myń aıdan da qaıyrly bir tún bar. Sonda kim ol túni beıqamdyq tanytsa, onyń barlyq ıgiliginen qur qalady. Al onyń barlyq ıgiliginen tek naǵyz maqrum adam ǵana aıyrylyp qalady".

Imam Mýjahıd:

"Qadir túninde jasalǵan amal (namaz, Quran oqý, sadaqa berý) myń aıdyń ishinde jasalǵan amaldan haıyrly" – dese, Hafız Ibn Rajab: "Qadir túnin jiberip alǵandarymnyń ornyn tolyqtyrý úshin qoldanamyn, óıtkeni bul tún tutas ómirge teń keledi ǵoı!" - degen.

Qadir túninde ne isteý kerek?

Qadir túni bastalǵanǵa deıin tolyq dáret alǵan jón, sonymen qatar, teris oılardan jany men júregin aýlaq ustaǵan durys. Osy túnde jasaǵan kúnálar úshin keshirim surap, ókinip, kóp duǵa etken jón. Qulshylyq jasap, saýapqa keneletin eń utymdy ýaqyt - qadir túni. Sonymen qatar, Quran oqyp, maǵynasyn túsinip, dinı bilim alǵan abzal ekeni aıtylady. 

Qadir túninde ne istemeý kerek?

  • Zıan nárselerden aýlaq bolǵan jón;
  • Dinde ruqsat etilmegen nárselerdi isteýge bolmaıdy. Mysaly, ishimdik ishýge bolmaıdy;
  • Bireýdiń syrtynan ǵaıbat aıtýǵa, bos áńgimege úıir bolýǵa bolmaıdy;
  • Urysýǵa, bireý týraly jaman nárse aıtýǵa bolmaıdy;
  • Fılmder men oıyn-saýyq baǵdarlamalaryn kórip, ýaqytty bos ótkizýge bolmaıdy.

Qadir túni uıyqtamaý shart pa?

"Ramazan orazasyna qatysty pátýalar" kitabynda Qadir túnin barynsha qulshylyqpen ótkizgen durys ekeni, biraq uıyqtamaı ótkizý shart emesi jazylǵan. Sebebi Aısha anamyz:

"(Alla Elshisi) tań atqansha túndi (barlyq bóligin) namazben ótkizgen emes"[1], - deıdi.

Sondyqtan musylman adam barynsha osy túndi qulshylyqpen ótkizip, saýaptan qur qalmaýǵa tyrysýy qajet. Al sharshasa kishkene tynyǵyp, keıin ary qaraı qulshylyǵyn jalǵastyrýdyń oqasy joq.

Qadir túni qandaı amal jasaǵan abzal?

Qadir túninde musylmandar jamaǵatpen jergilikti meshitterde ımamdardyń ýaǵyzdaryn tyńdap, kókeılerinde júrgen suraqtaryna jaýap alyp, izgilikti amaldardy úırenip, tań sáresine deıin qulshylyqpen ótkizgeni durys. Qadir keshin keıbir azamattardyń densaýlyǵyna, t.b. jaıttarǵa baılanysty óz úılerinde qarsy alýlaryna da bolady. Jalpy, bul rýhanı kesh - adamzat balasyn birlikke, baýyrmaldyqqa, ata-anany qurmetteýge, otbasy múshelerimen jaqsy qarym-qatynasta bolýǵa shaqyratyn kesh.

  • Sol kúni aýyzasharda meılinshe kóbirek duǵa-tilek etý;
  • Qadir túninde kóbirek Quran oqyp, saýap alýǵa tyrysqan abzal;
  • Quptan namazynda 20 bas taraýıh namazyn oqý;
  • Qadir túni keshinde tań atqanǵa deıin tórt rákát nápil namazyn oqý;
  • Táspi tartý;
  • Qadir keshinde "Tahajýd", "Qajet" namazdaryn 4 bas etip oqýǵa bolady.
Bul maqala týraly ne oılaısyz?