"Qańtar oqıǵasyna baılanysty tergeý ashyq júrip jatqan joq"

06 mamyr 2022 161

Human Rights Watch (HRW) uıymy "Qazaqstan 2022 jylǵy qańtarda bolǵan narazylyq pen tártipsizdikter kezinde qaza tapqan 200-den astam adamnyń ólimin tergeýdi durys júrgizgen joq" dep málimdedi. Shtab-páteri Nú-Iorkte ornalasqan halyqaralyq quqyq qorǵaý uıymy qańtar oqıǵalary kezinde nemese odan keıin ustalyp, qamaýda azap kórgen azamattardyń shaǵymyna baılanysty qozǵalǵan qylmystyq ister baıaý júrip jatqanyn, qaýipsizdik kúshteriniń birneshe qyzmetkerine ǵana zańsyz kisi óltirý, jazyqsyz ustaý jáne azaptaý baptarymen aıyp taǵylǵanyn aıtqan.

"Qazaqstan bıligi keıingi tórt aıda Qańtar oqıǵasy boıynsha tergeý júrgizip jatyrmyz dep birneshe ret málimdegenimen, jábirlenýshiler men olardyń jaqyndary bul sózdiń shyndyqqa janaspaıtynyn aıtyp otyr. Mert bolǵan azamattardyń qazasy boıynsha tergeý ýaqytyly ári ashyq júrgen joq, azaptaý men kúsh qoldaný jaıly shaǵymdarǵa qatysty is materıaldary bir memlekettik organnan ekinshisine ótip, tergeý prosesi uzaqqa sozyldy, kúdiktiler áli tabylmaǵan" deıdi HRW uıymynyń Eýropa jáne Ortalyq Azıa boıynsha dırektory Hú Ýılámson.

HRW ókilderi 17 qazaqstandyqpen sóılesken. Olardyń qatarynda Qańtar qyrǵynynda qaza tapqan azamattardyń jaqyndary, azaptalǵan adamdardyń múddesin qorǵaýshy advokattar, qamaýdaǵy azaptaý men qorlaý faktileri jaıly aqparat jınap, marqumdardyń tizimin (bılik qaıtys bolǵan azamattardyń aty-jónin jarıalamaǵan) jasap júrgen jergilikti quqyq qorǵaýshylar bar. Jaqynda azaptaý týraly shaǵymdardy qarap jatqan bas prokýratýra men jemqorlyqqa qarsy kúres qyzmeti HRW uıymynyń hatyna jaýap bergen.

"KÓSHEDEGİ QAŃǴYBAS ITTİ ATQANDAI ÚNSİZ OTYR"

HRW uıymy Qazaqstan bas prokýratýrasy jibergen derektermen bólisken: "Qańtar oqıǵasy kezinde 232 adam qaza tapqan, onyń 149-y "úkimet ǵımarattaryna shabýyl jasaýǵa qatysqan", 20-syna "kezdeısoq" oq tıgen". Bılik ókilderi qaza tapqandardyń tizimin jarıalaǵan joq, tek qyzmet mindetin atqarý kezinde kóz jumǵan 19 áskerıdiń ǵana aty-jóni ataldy. Jergilikti quqyq qorǵaýshylar qaza tapqandar sany resmı málimettegiden áldeqaıda kóp ekenin aıtady.

HRW aldyńǵy esepteriniń birinde "Qańtardyń tórti men altysy aralyǵynda qazaqstandyq kúsh qurylymdary qarýsyz narazylarǵa qarsy keminde tórt ret oq jaýdyrǵan. Atalǵan tórt jaǵdaıda on shaqty adam qaza tapqan" dep jazǵan.

HRW Qańtar oqıǵasy kezinde qaza tapqan azamattardyń ólimine baılanysty táýelsiz tergeý júrgizilmegenine alańdaýshylyq bildirgen. Uıym málimdemesinde "kóp jaǵdaıda marqumdardyń denesi týystaryna birneshe kúnnen keıin berilgen. Bıliktiń ýádesine qaramastan, qaza tapqan azamattardyń jaqyndary tergeý barysy týraly aqparat ala almaı otyr" deıdi.

HRW týystarynyń qarsylyǵyna qaramastan, jerlengen azamattardyń máıitin kórden qazyp alý faktisi týraly da jazǵan. Eksgýmasıa tergeýdiń zańdy bóligi sanalady, biraq halyqaralyq quqyqqa sáıkes, qaza tapqan azamattardyń otbasyna máıitti qazyp alý prosesi týraly tolyq aqparat berilýi tıis. Qazaqstanda bul tártip saqtalmaǵan.

Almatyda áskerıler oǵynan kóz jumǵan 12 jastaǵy balanyń máıitin naýryzda ekinshi ret qazyp alǵan. Biraq týystaryna tergeý barysy týraly aqparat berilmegen.

Qańtar oqıǵasy kezinde kóz jumǵan 48 jastaǵy azamattyń áıeli quqyq qorǵaýshylarǵa jerleý rásiminen keıin 13 kúnnen soń eksgýmasıa júrip, patologoanatomıalyq saraptama kezinde kúıeýiniń denesinde qalyp qoıǵan oq alynǵanyn aıtqan.

"Ekinshi oq tabyldy, biraq odan paıda joq. Áli kúnge kim atqanyn bilmeımiz. Olar [tergeýshiler] jaýap bermeıdi. Saraptama qorytyndysy eki aıdan keıin daıyn bolady dep edi, áli alǵan joqpyz. Únsiz otyr. Esh kómek bergen joq. Quddy bir kóshedegi qańǵybas ıtti atqandaı" deıdi marqumnyń jesiri.

Qańtar qyrǵyny kezinde jaqynynan aıyrylǵan basqa azamattar da quqyq qorǵaýshylarǵa tergeý materıaldarymen tanysa almaı otyrǵanyn, tipti, tergeýshilerdiń aty-jónin bilmeıtinin aıtqan. Advokattardyń ózi tergeý organdarynan aqparatty ázer alyp júr.

HRW óz esebine Qańtar oqıǵasy kezinde zardap shekkenderge kómek kórsetý úshin qurylǵan Qantar qoryndaǵy zańgerler jumysyn úılestirýmen aınalysatyn advokat Danıar Qanafınniń pikirin qosqan. Advokat qaǵazbastylyq pen qylmystyq isterdi tıimsiz tergeý máselesin kóterip, zańgerlerge naqty emes, jalpylama aqparat ǵana beriletinin aıtqan.

AZAPTAÝ TÝRALY JÚZDEGEN SHAǴYM JÁNE TOǴYZ KÚDİKTİ

Prezıdent Qasym-Jomart Toqaev qańtarda "memlekettik tóńkeriske talpynys jasaldy, buǵan ókiletti tulǵalardyń qatysy bar" dep málimdep, kinálilerdi jaýapqa tartýǵa ýáde bergen. Qazaqstan bıligi beıbit turǵyndar "terrorıster" qolynan qaza tapty dedi, biraq sózine dálel bolatyn aıǵaq-dálel keltirgen joq.

Qazaqstannyń kúsh qurylymdary myńdaǵan beıbit demonstrant pen basqa da adamdardy jappaı ustap, qamaýdaǵy azamattardy taıaqpen, elektroshokermen uryp, azaptaǵany jaıly kóp derek bar.

Uıym málimdemesinde "Resmı derek boıynsha, Qańtar oqıǵasyna baılanysty ustalǵan segiz adam tergeý ızolátorlarynda kóz jumǵan. Azaptaý babymen 234 qylmystyq is qozǵalyp, quqyq qorǵaý organdarynyń toǵyz qyzmetkeri ǵana ustalǵan. Olarǵa qandaı aıyp taǵylǵany belgisiz. Human Rights Watch sarapshylary qaraǵan azaptaý týraly isterdiń kóbinde jábirlenýshi ózine kúsh qoldanǵan qyzmetkerdi atap kórsetse de, bılik ókilderi olardy kúdiktiler qataryna qospaǵan" delingen.

Jemqorlyqqa qarsy kúres qyzmeti HRW uıymy hatyna jibergen jaýabynda kúsh qurylymdary qyzmetkerleriniń is-áreketine berilgen shaǵymdar boıynsha 309 qylmystyq is qaralyp jatqanyn jazǵan. Bul isterdiń 279-y – "Azaptaý", 30-y "Qyzmet quzyretin asyra paıdalaný" jáne "Bıligin asyra paıdalaný" babymen qozǵalǵan. Vedomstvo tergeý jalǵasyp jatqanyn, qazir 450 sot saraptamasy júrgizilip jatqanyn habarlaǵan. Bas prokýratýranyń dereginshe, taǵy on isti arnaýly prokýrorlar qarap jatyr.

HRW azaptaýǵa ushyraǵan tutqyndar sany áldeqaıda kóp dep esepteıdi. Jábirlenýshilerdiń birazy ózin azaptaǵan qyzmetkerler kektesedi dep qorqyp, shaǵym jazbaǵan. Keı azamattar ózine kúsh qoldanǵan qyzmetkerler betine maska taǵyp alǵandyqtan olardyń túr-tulǵasyn ajyrata almaǵan.

Qamaýdaǵy azamattarǵa der kezinde quqyqtyq kómek kórsetilmegen. Jábirlenýshiler advokattarymen kezdeskende, kóbiniń jaraqaty jazyla bastaǵan, sondyqtan olar azaptaý belgilerin rastaıtyn medısınalyq qujatsyz aryzymyz qaralmaıdy dep oılaǵan.

30 naýryzdaǵy derek boıynsha, qazaqstandyq "Azaptaýǵa qarsy koalısıa" uıymyna azaptaý týraly 142 shaǵym túsken. Bul shaǵymdarda zorlaý, "zorlaý jáne jynystyq sıpattaǵy zorlyq kórsetemiz" dep qorqytý faktileri týraly jazylǵan. Jergilikti quqyq qorǵaýshylar kámeletke tolmaǵan balalarǵa da kúsh qoldanylǵanyn anyqtaǵan.

Qazaqstan azaptaý men adamnyń ar-ojdanyn túsiretin qorlyq túrlerine qarsy Konvensıaǵa qosylǵan. Sondyqtan azaptaý týraly shaǵymdar boıynsha shuǵyl ári obektıvti tergeý júrgizýi kerek. Biraq qazirgi tergeý prosesin ne jedel júrip jatyr, ne obektıvti dep ataýǵa kelmeıdi. Azaptaýǵa qarsy koalısıa dereginshe, azaptaý jaıly shaǵymdy aryz ıesine kúsh qoldanǵan qyzmetker qaraǵan kezder de bolǵan. Azaptaý týraly shaǵym bergen birneshe azamattyń advokaty Ǵalym Nurpeıisov "bılik qylmyskerlerdi jasyryp otyr" deıdi.

HRW quqyq qorǵaýshylary polısıanyń Qańtar oqıǵasy kezinde narazylyqqa qatysyp, oq tıip jaralanyp aýrýhanaǵa túsken naýqastardy emdelip jatqan jerinen kúshtep tergeýge alyp ketip, uryp-soqqanyn rastaıtyn tórt oqıǵany qaǵazǵa túsirip alǵan.

Jábirlenýshilerdiń biri Dilshat Abdýsatarov 9 qańtarda ózin úsh polıseı aýrýhana bólmesinen dálizge súırep shyǵaryp, uryp-soǵyp, avtokólikke salyp, kólik ishinde de taıaqtyń astyna alǵanyn aıtqan. Polısıa Abdýsatarovtyń aldyńǵy úsh tisin syndyrǵan, tergeý abaqtysyna aparǵannan keıin taǵy da uryp-soqqan. 18 aqpanda ýaqytsha tergeý ızolátorynan bosatylǵan Abdýsatarovqa "jappaı tártipsizdikke qatysty" degen aıyp taǵylǵan. Onyń azaptaý týraly shaǵymy negizinde tergeý bastalǵan, biraq ázirge kúdiktiler "anyqtalmaǵan".

HALYQARALYQ SARAPSHYLARDYŃ QATYSÝYMEN TERGEÝ JÚRGİZÝ JAILY USYNYS

HRW málimdemesinde "Qazaqstan 200-den astam adamnyń qazasy men júzdegen adamnyń azaptalýyna baılanysty tergeý júrgizip, kinálilerdi jaýapqa tartýy kerek. Qazaqstannyń osyǵan deıin adam quqyqtarynyń buzylýyna qatysty isterdi tergep, kinálilerdi jaýapqa tartýda jaqsy nátıje kórsete almaǵanyn eskerip, bılik ókilderi ulttyq jáne halyqaralyq sarapshylardyń qatysýymen Qańtar oqıǵasyn zertteıtin táýelsiz organ quryp, adam quqyqtary salasyndaǵy halyqaralyq mindettemelerin oryndaýǵa múddeli ekenin kórsetýi tıis" dep jazdy.

HRW Qazaqstan bıligi sarapshylardy resmı aqparatpen tanystyryp, táýelsiz tergeý organynyń (qurylǵan jaǵdaıda) qorytyndysyn halyqqa jarıalap, jábirlenýshilerdi qorǵap, kinálilerdi jaýapqa tartýy kerek dep esepteıdi.

"Úkimet halyqaralyq standarttarǵa saı keletin táýelsiz aralas tergeý júrgize almasa, BUU-nyń adam quqyqtary jónindegi keńesi sıaqty basqa organdar tıisti shara qoldaný múmkindigin qarastyrýy qajet. Qazaqstannyń seriktesteri, ásirese, Eýroodaq elderi men AQSH gıbrıdti táýelsiz tergeý uıymyn qurý ıdeıasyn qoldaýy kerek" dep qorytyndylaıdy HRW halyqaralyq quqyq qorǵaý uıymy.

Bul maqala týraly ne oılaısyz?