Tiri bolsam, qazaqqa qyzmet etpeı qoımaımyn!

Álıhan Bókeıhan

Pýtın men Szınpın budan bylaı dos bola ma, qas bola ma?

17 qyrkúıek 2022 62



Máskeý Ýkraınaǵa basyp kirgeli Reseı men Qytaı basshysy birinshi ret Ózbekstanda ótken Shanhaı yntymaqtastyq uıymynyń samıtinde kezdesti. Qos memleket arasyndaǵy «sheksiz áriptestik» áli de óz kúshinde me?





Batyspen qyrǵı-qabaq qatynas ornaǵan tusta Qytaı basshysy Sı Szınpın men Reseı prezıdenti Vladımır Pýtın Ýkraınada soǵys bastalǵaly alǵash ret kezdesip, qos memlekettiń jaqsy qarym-qatynasta ekenin kórsetti.

Qos avtorıtar basshy Samarqanda ótken Shanhaı yntymaqtastyq uıymynyń samıtinde kezdesip, jeti aıdan beri Ýkraınaǵa qarsy soǵys júrgizip, maıdanda jeńilis taýyp jatqan Máskeý men Pekın arasyndaǵy áriptestik deńgeıi joǵary ekenin bildirdi. Qytaı Ýkraınadaǵy soǵysqa qatysty málimdemelerine saq bolýǵa tyrysyp, Kremldi astyrtyn qoldap kelgen.

Pýtın Qytaı basshysymen kezdesýde "Máskeýdiń Ýkraınaǵa qarsy soǵys bastaýy Qytaıǵa unamaǵan bolýy múmkin" dep, Sı myrzanyń alańdaýshylyǵyn túsinetinin aıtty. Reseı prezıdenti Qytaı basshysyn soǵys máselesindegi "tepe-teńdikti buzbaǵan pozısıasy" úshin maqtady.

"Qytaıdaǵy dostarymyzdyń Ýkraına daǵdarysyna qatysty bárin tarazylap, tepe-teńdikti buzbaýǵa tyrysqan pozısıasyn baǵalaımyz. Sizderdiń alańdaýshylyqtaryńyzdy túsinemiz. Búgingi kezdesý barysynda óz pozısıamyzdy túsindirýge tyrysamyz” dedi Pýtın.

Prezıdentter arasyndaǵy talqylaý kezinde Sı Szınpın Pýtındi "eski dosym" dep atady. Al Pýtın Pekınniń Taıvanǵa qatysty pozısıasyn jáne "Birtutas Qytaı" saıasatyn qoldady. Qytaı Sı men Pýtın kezdesýiniń stenogrammasyn jarıalaǵan joq. Biraq Kremldiń aqparatyna qaraǵanda, Sı kelissóz barysynda Ýkraına nemese NATO taqyrybyn múlde qozǵamaǵan.



Ózbekstan prezıdenti Shavkat Mırzıaev (oń jaqta) Samarqan áýejaıynda Sı Szınpındi qarsy alya tur. 14 qyrkúıek 2022 jyl.


Ózbekstan prezıdenti Shavkat Mırzıaev (oń jaqta) Samarqan áýejaıynda Sı Szınpındi qarsy alya tur. 14 qyrkúıek 2022 jyl.


Pýtın men Sı Szınpın aqpanda Reseı áskeri Ýkraınaǵa basyp kirerden birneshe kún buryn Pekınde kezdesip, qos memleket arasyndaǵy áriptestiktiń shegi joq degen birlesken málimdeme jasaǵan. Sodan beri avtorıtar basshylar endi kórisip otyr.

Pikirin ártúrli formada jetkizgenimen, qos basshy da AQSH-tyń áreketterin quptamaıtynyn bildirdi. Pýtın AQSH bastaǵan birjaqty álemdik tártipti synap, Pekın men Máskeý buǵan qarsy turýy keregin eske saldy.

Kreml jarıalaǵan aqparatqa sáıkes, Sı Pýtınniń usynysyna "Biz reseılik áriptesterimizben birge jaýapty álemdik derjavanyń úlgisin kórsetýge, qubylmaly álemniń traektorıasyn turaqtylyq pen damýǵa qaraı burýda jetekshi ról atqarýǵa daıynbyz" dep jaýap bergen.

Bul kezdesý Reseı-Qytaı baılanystary tereńdeı túskenin kórsetkenimen, Ýkraınadaǵy soǵys, ǵalamdyq ekonomıkalyq qıyndyqtar, Eýrazıadaǵy geosaıası landshafttyń ózgerýi jaǵdaıdy qıyndatýy múmkin.

SIMVOLIKALYQ KEZDESÝ

2001 jyly qurylǵan Shanhaı yntymaqtastyq uıymyna Qytaı, Reseı, Qazaqstan, Ózbekstan, Qyrǵyzstan men Tájikstan kiredi. 2017 jyly uıymǵa Úndistan men Pákistan qosylǵan. Samıtte memleketter arasyndaǵy áriptestikti damytý máseleleri talqylanady.

Sı Szınpın kelesi aıda ótetin Qytaı Komýnıstik partıasy seziniń qarsańynda sheteldegi yqpalyn kórsetip qalýǵa tyrysyp jatyr. Sıeze Sı myrza Qytaı basshysy qyzmetine úshinshi ret taǵaıyndalýy múmkin.



Samarqandaǵy Regıstan alańyn kúzetip turǵan saqshy. Qalada SHYU samıti ótip jatyr.


Samarqandaǵy Regıstan alańyn kúzetip turǵan saqshy. Qalada SHYU samıti ótip jatyr.


"Bul kezdesýden ár tarap ártúrli sebep izdegenimen, túptep kelgende, maǵynasy bir. Pýtın batys elderine álemnen oqshaý qalmaǵanyn, Azıada dostary baryn kórsetkisi keledi. Sı Szınpınge shetelde yqpaly joǵary, qurmetti tulǵa ekenin dáleldeý mańyzdy" deıdi Londondaǵy patsha ınstıtýtynyń ǵylymı qyzmetkeri Rafaello Pantýchchı.

Pekın Ýkraınada soǵys bastalǵaly Kremldiń áreketin ashyq synamaı, Máskeýge kómek qolyn sozyp kelgen. Qytaıdyń munaı kompanıalary Reseıden energetıkalyq resýrstar men shıkizat túrlerin jeńildikpen satyp alǵan. Qyrkúıektiń basynda Qıyr Shyǵysta Reseı men Qytaı birlesken áskerı jattyǵý ótkizdi.

Pekın men Máskeý Shanhaı yntymaqtastyq uıymyn Batys elderi basqaratyn ınstıtýttarǵa qarsy kúsh kórip, birlesip qazirgi álemdik tártipke balama usynǵysy keledi. Qytaı tamyzda AQSH-taǵy ókilder palatasynyń spıkeri Nensı Pelosıdiń Taıvanǵa barýyna osylaı jaýap bergen bolýy da múmkin.

The Wall Street Journal Sı Szınpınniń uzaq úzilisten keıingi alǵashqy sheteldik saparyna Pýtınmen kezdesýdi qosýy Pelosıdiń Taıvanǵa saparyna jaýap bolýy múmkin dep jazdy.

"Reseı men Qytaı basshysy Batystyń yqpalynsyz jańa álemdik tártip ornatqysy keledi. Shanhaı yntymaqtastyq uıymy kóp turǵydan alǵanda álsiz uıym, biraq bul olardyń batystyń tártibine balama jol usyný úshin ózara jáne basqa uıymdarmen qalaı áriptestik ornata alatynyn kórsetedi" deıdi Pantýchchı.

 



Qazaqstan prezıdenti Qasym-Jomart Toqaev (oń jaqta) Qytaı basshysy Sı Szınpındi qarsy alyp tur. Nur-Sultan, 14 qyrkúıek 2022 jyl.


Qazaqstan prezıdenti Qasym-Jomart Toqaev (oń jaqta) Qytaı basshysy Sı Szınpındi qarsy alyp tur. Nur-Sultan, 14 qyrkúıek 2022 jyl.


Pekın osyǵan deıin kez kelgen máselede "ógizdi de óltirmeıtin, arbany da syndyrmaıtyn" dıplomatıalyq joldy tańdaıtynyn kórsetip, Reseımen tereń baılanystaryna qaramastan, bul áriptestiktiń de shegi baryn bildirgen.

Máselen, Qytaı Reseıdiń Ýkraınaǵa basyp kirýine baılanysty salynǵan sanksıalardy buzǵan joq. Qytaıdyń keı kompanıalary batys naryǵyn ýysynan shyǵaryp almaý úshin Máskeýmen baılanysyn úzdi.

Samarqanda ótken kezdesýde Qytaı bul saıasatynan bas tartatynyn aıtqan joq.

"ÓGİZDİ DE ÓLTİRMEI, ARBANY DA SYNDYRMAÝ" SAIASATY

Samarqandaǵy sharada Pýtın men Sı Szınpın basty nazarda boldy. Bul Qytaı úshin áriptes memleket basshysymen jaı ǵana júzbe-júz kezdesý emes. Sı Szınpınniń osy aptada Ortalyq Azıaǵa jasaǵan týrnesi jáne Reseı prezıdentimen ótken dıplomatıalyq kezdesýi Qytaıdyń uzaqmerzimdi syrtqy saıasatynan habar beredi.

Sı myrza reseılik áriptesimen qarym-qatynasyn nyǵaıtqanymen, Shanhaı yntymaqtastyq uıymynyń samıtine barý arqyly Eýrazıadaǵy dıplomatıasyn qıyndatyp alýy múmkin.

Qytaı kóp jyldan beri Ortalyq Azıa elderine qarjy quıyp keledi. Pekın Shanhaı yntymaqtastyq uıymy aıasynda óńir memleketterimen baılanysyn nyǵaıtý úshin saýda jáne ınvestısıalyq kelisimderge qol qoıǵan.

Ýkraınadaǵy soǵysqa baılanysty Ortalyq Azıa elderi, onyń ishinde Qazaqstan yńǵaısyz jaǵdaıda qalyp, Máskeýdiń qysymyn kóbirek seze bastady.

Pekın osy qaýipterdi eskerýge tyrysty. 14 qyrkúıekte Qytaı basshysy saparyn Qazaqstannan bastap, Qasym-Jomart Toqaevpen kezdesti. Sı “Qytaı Qazaqstanǵa táýelsizdigi men terıtorıalyq tutastyǵyn qorǵaýǵa qoldaý kórsetedi” dep málimdedi.



Reseı, Qytaı jáne Mońǵolıa áskeri "Shyǵys" áskerı jattyǵýyna qatysyp jatyr. Qyrkúıek 2018 jyl.


Reseı, Qytaı jáne Mońǵolıa áskeri "Shyǵys" áskerı jattyǵýyna qatysyp jatyr. Qyrkúıek 2018 jyl.


"Bir jaǵynan, Qytaı Reseıge dıplomatıalyq qoldaý kórsetip, Vashıngtonǵa qarsy kúsh qalyptastyrý úshin Máskeýmen odaq qurady. Ekinshi jaǵynan, batystyń qaharyna qalmaý úshin sanksıalardy saqtaýǵa tyrysady. Pekın Ýkraınadaǵy soǵysqa qatysty alańdap otyrǵan Ortalyq Azıa memleketteri men "ǵalamdyq ońtústiktegi" seriktesterin sabyrǵa shaqyrý úshin "beıbitshilik, "turaqtylyq" týraly jattandy sózderin qoldanady" deıdi Beıbitshilik úshin Karnegı qorynyń vıse-prezıdenti Evan Feıgenbaým.

UZAQMERZİMDİ ÁRİPTESTİK

Shanhaı yntymaqtastyq uıymy ne ekonomıkalyq, ne áskerı odaqqa jatpaıdy. Bul uıym basynda Qytaı men Reseı Eýrazıaǵa ortaq bılik júrgizip, kórshilerimen qarym-qatynasyn jaqsartýy úshin forým túrinde qurylǵan.

Biraq Ýkraınadaǵy soǵys bul balansty buzdy. Reseı Ýkraınaǵa basyp kirgennen keıin ekonomıkasy álsirep, kórshilerimen qarym-qatynasy nasharlap, yqpaly azaıdy. Máskeý saıası jáne ekonomıkalyq turǵydan Pekınge táýeldi bola bastady.

Pýtın Samarqandaǵy kezdesý barysynda qytaılyq áriptesin Ýkraınadaǵy soǵysqa qatysty pozısıasy úshin maqtap, AQSH-tyń Taıvandaǵy provokasıasyn synap, Pekınniń “Bir Qytaı” saıasatyn qoldaıtynyn aıtty.

Sarapshylar kóp jyldan beri Reseı men Qytaıdyń qarym-qatynasynda Máskeý kishi serikteske aınalady degendi aıtyp keledi.

"Kúshter tepe-teńdigi ózgergenine esh kúmán joq. Buryn Sı Szınpın men Pýtınniń qarym-qatynasy teń dárejede júretin. Bul tendensıa birazdan beri jalǵasyp keledi, muny sońǵy kezdesý de dáleldedi” deıdi Pantýchchı.



Bul maqala týraly ne oılaısyz?