Oral Tańsyqbaev atyndaǵy Almaty sándik-qoldpanbaly óner kolejiniń dırektory, etno-dızaıner, «Qazaqstandaǵy etnotýrızm jáne qolónerdi damytý ortalyǵy» qoǵamdyq qorynyń negizin qalaýshy:
Prezıdent – el senimi men erteńimizdiń kepili
Bizdiń «Qańtar qasiretinen» alǵan eń úlken sabaǵymyz beıbitshilik pen tynyshtyqtyń baǵasyn qatty sezindik. Jaıshylyqta bárimiz «aspanymyz ashyq bolsyn, elimiz tynysh bolsyn» dep jıi aıtyp jatamyz ǵoı, alaıda ony osyndaı qıyn sátten keıin kóbimiz jete túsindik. Halyqtyń boıynda sol kúnderi úlken úreı boldy. Al úreı aqylsyz, oısyz áreketterge alyp keledi. Osy rette Memleket basshysynyń halyq aldyna shyǵyp, jaǵdaıdy shuǵyl sheshýge tyrysýy kóńilge senim uıalatty. Búlikten keıin daǵdaryp qalǵan elge basý aıtqan Prezıdent Qasym-Jomart Toqaevtyń: «Qasterli Otanymyz – Qazaqstan álem kartasyndaǵy egemen el retinde qýatty memleketke aınalady, ekonomıkamyz anaǵurlym qarqyndy damıdy, azamattarymyzdyń áleýmettik jaǵdaıy jaqsara túsedi. Men muny zor senimmen aıtyp turmyn. Óıtkeni, oǵan qol jetkizý úshin qajetti reformalar men naqty is-sharalar josparyn usynatyn bolamyn» deýi boıǵa kúsh, erteńgi kúnge degen senimdi shegeleı túskeni jasyryn emes. Prezıdent dál osyndaı kúrdeli kezeńde ózine senim artqan azamattarǵa salmaqty sózimen rýh berdi, batyl sheshimderimen alǵa jeteledi.
«Qańtar qasiretinen» alǵan ekinshi sabaǵymyz halyq memleket degenniń ne ekenin aıqyn túsindi. Álemde óz memleketi joq qanshama halyq baryn bármiz jaqsy bilemiz. Túrkıadaǵy kúrdter, Qytaıdaǵy uıǵyrlar degen sıaqty... Olarmen kezdesken kezde elimiz ben jerimizdiń, memleketimizdiń baryna myń qaıtara shúkirshilik aıtasyń. Shekaramyz bútin el edik. El basyna syn saǵaty kelip, Táýelsizdikke qaýip tóndi. Ol óte qorqynyshty nárse ekenin bárimiz túsindik. Mundaı kezde taǵy da memlekettiliktiń, táýelsizdiktiń basty kepili bolǵan Prezıdent Q.Toqaevqa arqa súıegenimiz anyq. Memleket basshysy tótenshe jaǵdaı kezinde atqarylýy tıis mindetterin minsiz atqardy. Onyń jyldar boıy atqarǵan nátıjeli jumysy, kásibı qyzmeti, taza bedeli halyqty sońynan ertýge, sózine sendirýge qapysyz qyzmet etti.
Eldiń eldigin saqtaýda eń mańyzdy nárse halyqtyń áleýmettik jaǵdaıy ǵoı bárin sheshetin. «Qańtar oqıǵasynyń» ózi de sol áleýmettik jaǵdaıdyń oıdaǵydaı bolmaǵanynan oryn aldy dep oılaımyn. Odan da alatyn sabaǵymyz kóp boldy. Osy jaǵdaı endi qaıtalanbas úshin bizge qoǵamnyń barlyq salasynda reformalar qajet. Ony Prezıdent ózi de aıtyp jatyr ǵoı. «Saıası jáne ekonomıkalyq reformalar jasalǵanda baryp halyqtyń áleýmettik jaǵdaıy jóndeledi» degen Memleket basshysynyń ustanymy da durys. Halyq isher as, kıer kıimnen taryqpaı, oǵan qajetti qarjy tabý úshin jumys jasaýǵa múmkinshilik alsa eshqashan «Qańtar oqıǵasyndaı» jaǵdaıǵa barmaıdy. Óz eliniń eshkim tynyshtyǵyn buzyp, múlkin búldirip, qıratpaıdy. Sondyqtan áleýmettik jaǵdaıdy kóterý úshin saıası jáne ekonomıkalyq reformalardy tezdetip júzege asyrý qajet.
Shaǵyn bıznesti damytý álemdegi oń tájirıbeniń biri. Eger olıgarhtar ǵana baıı beretin bolsa, qoǵamdaǵy áleýmettik alshaqtyq ulǵaıyp, árkim ózimen ózi ómir súretin bolady. Baılar shetelden ıahta, saraı satyp alyp qydyryp júrse, qarapaıym halyq aýyldan qalaǵa bara almaı qınalatyny anyq. Sondyqtan aýyl men qala ómirinde aıyrmashylyq birte-birte qysqarýy kerek. Men Shveısarıada 1 jyl jumys istedim. Onda baılar aýylda turǵysy keledi, ortalyqta kóbine kedeıler turady. Al bizde bári kerisinshe. «Jańa Qazaqstan» baǵdarlamasynda, menińshe osy máseler eskerilip, ózge elderdiń ozyq tájirıbeleri tereń zerttelýi tıis. Onda korrýpsıa men kózboıaýshylyq bolmaý kerek. Bizdi qurtatyn máseleler osy. Memleket basshysynyń «Jańa Qazaqstan» qurýdaǵy talpynysy kóńilden shyǵady. Degenmen, Qazaqstandy myqty memleketter qataryna qosamyn degen Prezıdent amany júzege asýy úshin barshamyz ıgilikti isten shet qalmaýymyz kerek.
Taǵy bir eskererligi, memlekettik qyzmetke adam jaqsy ómir súrem dep barmaý kerek. Onda elime-jerime jaqsylyq jasaımyn, eldi órkendetýge eńbek etem degen patrıottar ǵana barý kerek. «Jańa Qazaqstan» ıdeıasynda osy másele eskerilse quba-qup. Barlyq jerde sandy oınatyp, ótirik kórsetilimder jasaımyz. Basshylar kele jatsa kem-ketiktiń báriniń betin jyltyratyp, tek jaqsyny ǵana kórsetedi. Problemalar kóterilmeıdi. Sol sebepti túıtkilder jyldar boıy sheshilmeıdi. Al olardyń artynda qarapaıym halyq turǵanyna osy ýaqytqa deıin jete mán berilmeı keldi.
Prezıdent eń aldymen kózyqaraqty kóshbasshysy. Óziniń kásipqoılyǵy men sarapshylyǵyn bildirtken adam ǵana kózqaras kózbasshysy bola alady. Prezıdent budan keıin de el senimin ıelengisi kelse aınalasyna ózgeshe oılaıtyn, ynsapty mamandardy toptastyrý kerek. Olardan Memleket basshysyna eldegi shyndyqty ashyq aıta alatyn Keńes jasaý mańyzdy. Ol qazirgi Keńesterdeı formaldy bolmaý kerek. Onda ashshy shyndyqty betke aıta alatyn jáne bul jaǵdaıdy qalaı jóndeýge bolatynyn kórsetip bere alatyn adamdar bolýy tıis. Prezıdent tyńdaı bilse, olar halyqty Prezıdenttiń aınalasyna toptastyryp qana qoımaıdy. Oń kózqaras qalyptastyryp, jaqsy pikir týdyryp, halyqtyń arasynda Memleket basshysynyń saıasatyn tıimdi júrgizýge de kómektese alady.
