Toǵyz birdeı adam shekara mańynda mert boldy
- Qazaqqa genosıd jasaǵan Stalındik qýǵyn-súrginniń Baıanólgeı, Bulǵyn-Hýjırtyda da bolǵanyn kitabyńyzdan oqyp-bildik. Orny tolmas zardap ákelgen zobalań ol jaqta qaı ýaqytta bastaldy?
- Budan buryn 1912-14 jyldary bolǵan Ja Lama oqıǵasy, 1934 jyly júrgen «Kenjebek aıdaǵan» degen taqsiretti zamandar boldy. Men bul suhbatta 1936 jyldardan ary qaraıǵy zulmat kezeńderge toqtalsam dep otyrmyn. KSRO Qazaqstandy qoıyp, arǵy bettegi qazaqtardyń da kózin joıǵysy keldi. Degenderine jetti de. Mońǵol shekara mańyndaǵy aýyldarda tynysh ómir súretin jaǵdaı qalmady. 1936 jyly Adyrbaı Jurtbaıuly, Úmbet Tumanuly, Kúlketaı záńgi Ándireıulynyń jáne Búrkitbaı Tántibaıuly, Mazaq pen Rahymǵa tán irgeli shybaraıǵyr rýy jartylaı buzyldy. Jýanǵan Bátekenuly úkirdaı búkil aýylymen bas saýǵalap kete bardy. Bular Altaı aımaǵyndaǵy bedeldi tulǵa Jánimhan Tileýbaıulynyń eline qosylýdy maqsat tutty. Halyqtyń údere kóshýine negizinen Qopalaq Ospanuly, Qýan Záńgi Tájibaıuly, Mashan Qobaıuly sıaqty 9 birdeı adamnyń shekara mańynda óltirilýi túrtki boldy.
Úreıli jurttyń qashýdan basqa amaly qalmady. Alaıda, Shyńjańdaǵy az ulttar qıynshylyqqa ushyraı bastaǵan tusta ǵana atalmysh atalǵan aýyldardyń belgili bir toby mońǵolıaǵa qaıta oraldy. Sol tusta partıa saıasatynda kóptegen qatelikter oryn aldy. Sonyń áserinen KSRO-nyń órti búkil Mońǵolıany sharpydy. 1937 jyldyń qyrkúıek aıynan bastap barlyq aımaqta saıası náýbet ornady. Eldiń Kishi Hýral basqarmasy men Mınıstrler keńesiniń sol jylǵy 24-shi qaýlysy boıynsha Horloogıın Choıbalsan Áskerı mınıstr, Qarýly Kúshterdiń bas qolbasshysy bolyp taǵaıyndaldy. Bir apta óter-ótpes ýaqytta KSRO ustaýǵa tıis 115 adamnyń tizimin İshki ister mınıstrligine beredi. Sóıtip, 1937 jyly qyrkúıektiń 10-y kúni 100 azamatty ustap, qamaýǵa alady. Sol ýaqytta İshki ister mınıstrliginiń qyzmetkerleriniń 30 paıyzǵa jýyǵy Keńestik keńesshi, tálimger syndy ókilderden quralǵan bolatyn. Jappaı ustaý áreketi bir aptadan keıin jalǵasty. Keńes odaǵynyń avtorlyǵyndaǵy «zogovorǵa» alǵashynda 115 adam ilikti. Mońǵolıada turatyn 23 229-dan astam qazaqtyń 5300-i tutqyndalyp, 4800-i atyldy degen derek tabylyp otyr.
Repressıaǵa ushyraǵan qazaqtardyń derekteri de ár túrli. Tarıhshy Baabar «qazaqtardyń 4300 otbasy, 21 000-nyń 2000-nan astamy Choıbalsannyń jarlyǵymen atylǵan» degen derek keltiredi. Al Zardyhan Qınaıatuly 3270 qazaq jazalandy dep jazady. Qalaı degenmen de eń aıaýsyz jazalaýdy qazaqtar men býráttar kórdi. Mońǵol qazaqtarynyń Ór Altaıǵa kóshý sebepteri de ár qıly bolyp otyr.
Mońǵolıadaǵy qazaqtardy jazyqsyz qyrǵan Choıbalsan
23 jastaǵy áıelge tıgen oq birdegi balasynyń qońynan ótken
- Saıası súrgin batys shekara mańyndaǵy qazaqtar ómirine de orasan zor nuqsan keltirgen eken. Olardyń Ór Altaıǵa údere kóshýi qaı kezde bastaldy?
-1938 jyly tamyzdyń 11-de Baıannýýrdan Ór Altaıǵa úrikken eldiń qarasy kóp bolǵan. Kóshkender artyna qaramaı, mal-múlkin túgel tastap ketedi. Topty Abdan Ombyjanuly, Kábiltaı Ámbiuly, Baıǵajy Kezdikbaıuly degen azamattar bastaıdy. Bas saýǵalaǵan el Dalakól, Tolbodan Quzǵyn asýyna jaqyndap qalǵan ýaqytta shekarashylar oq jaýdyryp, alǵashqy tórt kisi kóz jumady. Dámeli Amanbaıqyzy degen 23 jastaǵy áıelge tıgen oq onyń bir jastaǵy balasynyń qońynan ótip ketken eken. Qyzylbalyq degen adam da oqtan jan tásilim etedi. Tórt adam áıteýir shekaradan asyp úlgeredi. Oqıǵa sońynda, ıaǵnı 1938 jyldyń 13 qazan kúni İshki ister mınıstriniń arnaıy orynbasary N.Nasantogtohtyń buıryǵynda – «... Lývsandanzan, Iadmaalar júktegen mindeti boıynsha qashqan bosqyndarǵa qatań soqqy berý ornyna quziretindegi áskerleri men qarý-jaraqtaryn tastap qashyp ketti. Sonyń saldarynan 3 shekarashy, 1 ókil, 4 adam oqqa baılandy. Bosqyndar shekaradan erkin ótip ketti. Otan qorǵaý mindetinen shegingen, atqara almaǵan shtab bastyǵy Lývsandanzan, komısar Iadmaalar dalalyq sot boıynsha atý jazasyna buıyrylsyn...» delindi.
Oqı otyryńyz: 135 adam atý jazasyna kesilgen – Qytaı qazaqtary kórgen qýǵyn-súrgin
- Kitabyńyzdyń ataýy «Hýjırty qurbandary». Shamasy bul qandy qýǵyn-súrgin ary qaraı sol Hýjırtyda jalǵasqan bolyp tur ǵoı...
- Repressıa 1939 jyly burynǵy Hýjırty, búgingi Bulǵynda qaıta jalǵasty. Sol jyly Sekel men Qangeldi jerine kelgen kesapat tolastamady. Aldymen Sekel aımaǵynan molda Ramazan Kúdikbaıuly, onyń sońynan 37 jastaǵy Shapıyq Kóshekuly áıelimen jáne eki ulymen ustaldy. Odan keıin Zaryp Baqyuly degen adam jalaǵa ushyrady. Ustalý sebebi de qyzyq. Zaryp Enhbılegtıın Gerelchýlýýn degen belsendige júırik atyn syıǵa bermegendikten japa shegipti. Onyń ústine áıeli Shoshaı arǵy bettegi shonjarlar áýletinen shyqqan Dónen bıdiń qyzy edi. Al balalary Yntyhan, Serhan, Nuqnábı. Tipti Zarypty qaı jerde atqany da belgisiz. Osy kezde Kereıge aty málim Kúderi molda Jıyndyuly úkimettiń quryǵyna ilinip, aımaqqa qaraı aıdaldy. Kúderi molda bolǵandyqtan, duǵa, dýasynan erekshe seskenetinder ony kez kelgen jerde atýǵa tapsyrma alsa kerek. Kúderini de Úlken Jyrǵylty degen jerde oq jaýdyryp óltiredi.
«Ókimet, qatty boq tyshsaq ta ustaıtyn bolǵany ma?»
- Osy qaraly jyldar jóninde qandaı da bir estelik-jazbalar saqtalǵan shyǵar... Ol jazbalarda ne jazylǵan?
- Biraz derekter osy kitapta keltirilgen. Birshama jazbalar bizge jetken. Máselen, Qanaı Qamzaqyzynyń esteliginde:
«... Qol-aıaǵy mataýly, onsyz da jany azaptalǵan júdeý jandar qystyń sary aıazynda Ólgııdegi túrmege kúni-túni jóneltilip jatty. Qaısybir hali nasharlaryn túıege bastyryp beretin. Chekıser hali nashar jandardy jol-jónekeı atyp tastap jumystaryn jeńildetetin...»,- dep jazǵan.
1940 jyly qazaq aımaǵy - «Baıanólgeı» qurylǵany belgili. Sol jyldan bastap úkimet qazaq jastaryn áskerge tarta bastady. Oǵan 18 ben 25 jas aralyǵyndaǵy jastar 6-7 jyl merzimge barýǵa tıis boldy. Hýjırtylyq Ońǵarbaı Setiuly bul qıyn kezeń jaıynda «... Attandy sherikke jas býyn-býyn, jelbirep neshe jerde qyzyl týy»,-dese, Qasen Tolybaıuly «... Esirký dep basty aldy, sherikke dep jasty aldy, tiri jesir kelinder, bala-shaǵa ash qaldy, «agt-ǵa» aldy jaqsy atty, jyrtyq úıden tamshy aqty, bul partıa qaqsatty...»dep teperish kórgenderin qamyǵa jyrǵa qosty. Alaıda, olar alda qandaı azapty kúnder kútip turǵanyn bilmedi. 1940 jyly taǵy da rýlar arasynda ustalmaı qalǵan, kelesige dep saqtalyp, tańdalǵan adamdar aıdylyp ketip jatty. Mysaly, Jákýla Baqyuly degen 29 jastaǵy jigit «ókimet adamdaryna qarsy sóz sóıledi» degen aıyppen quryqtaldy. Osy Jákýlanyń áıeli Rıza Sháripaqynqyzy «Ókimet, qatty boq tyshsaq ta ustaıtyn bolǵany ma?» degen bir aýyz sózi úshin 5 jylǵa sottaldy.
Bir birin ustap bergender syılyq aldy
- Osy tusta ókimet týraly úı arasynda aıtylǵan áńgimeler qalaı joǵaryǵa jetip otyrdy degen suraq týyndaıdy...
- «Jaý joq deme, jar astynda» degen bar. Búkil el, alys-jaqyndaǵy aǵaıyn-týystar bir-birine ańdýshy boldy. Sol kezde árkimge qatysty «sybys» ákelgender kádemen baǵalanyp, syı-sıapatqa ıe boldy. Hýjırtyda ósek tasyp «jansyz» atanǵandardy jurt – «qyzylqurt - Á», «qylqurt - K», «qyzylsý - M», «jymsyma - Q», «kilkıme - A», «ekiúıin - Q» dep tergedi. Beıbit adamdardyń dúrkin-dúrkin isti bolyp, ustalýy – qarapaıym jandardy burynǵydan beter úrkitse, ókimet adamdaryn «qyraǵylandyra» tústi. Hýjırtylyq «jymsymalar» jibergen shaǵymdar boıynsha 1942 jyly birneshe tulǵa jazyqsyz qýǵynǵa ushyrady. Aıtalyq, sottyń 43-shi babyna sáıkes, Tótenshe arnaıy komısıa Qaharman Qusaıynuly degen azamatty 10 jylǵa bas bostandyǵynan aıyrdy. Bul azdaı, osydan keıin Mońǵolıanyń ishki aımaqtarynda ashylǵan ken oryndaryna jaldamaly jumysshy alý naýqany bastaldy. Tizimge ilingen, ilinbegen, yqtıarly, yqtıarsyz jastardyń kóbi qara jumysqa alynatyny týraly habar jetken bolatyn. Onsyz da kóleńkesinen qorqyp otyrǵan jurt amalsyz jaldanýǵa májbúr boldy.
Jalǵasy bar.
