Tiri bolsam, qazaqqa qyzmet etpeı qoımaımyn!

Álıhan Bókeıhan

Mirjaqyp Dýlatuly: Áıel teńdigin qorǵaý - bárińe birdeı borysh

01 sáýir 2024 260

Eski húkimet bizdiń qazaq-qyrǵyzdy júgensiz etip, arqasyn jaýyr, quıryǵyn sholaq, erqashty qylsa da, húkimet jalasynan aýlaq, ózimizdiń súıekke sińgen eskilikti ádet-ǵurpymyzdan bolǵan úlken kemshilikterimiz tolyp jatyr. Solardyń biri - áıeldi kemdikte ustaý.

Qazaq-qyrǵyzdyń áıelge kózqarasy belgili. Biraq jalpy jurt «osym teris eken-aý» dep, bul kúnge sheıin moıyndap turǵan joq. Sondyqtan áıel máselesin qolǵa alyp,áıel teńdigin iske asyramyz degen soń, bul týraly halyqtyń teris nazaryn ózine baıandap otyrý qajet dep bilemiz.

Qazaq áıelderi mal esebinde kórinýinde shák joq. Máselen, qyzdy qazaq bala demeıdi. Bireýdiń úsh qyzy, bir uly bolsa, pálensheniń balasy nesheý dep suraǵan kisige «bireý» dep jaýap beredi. Úsh qyzdy aıtpaıdy.

Bireýdiń on qyzy bolyp, bir uly da bolmasa, «pálensheniń balasy joq, qý bas» deıdi. On qyz - bala emes.

Bireýdiń qatyny bosansa, «ne týdy?» dep suraıdy. Sonda bilgisi keleteni: bala ma eken, mal ma eken? Qyz tapqan bolsa, «qyryq jeti» degen jaýap alady.

Qazaqqa bireý qyzyńdy oqyt dese, qyzym molda bolmaı-aq qoısyn,«baıtal shaýyp báıge almas» deıdi.

Qyzy ólgen qazaqtyń balam óldi dep qaıǵyratyny sırek bolady, kúıeýge berip qoıǵan bolsa, qalyń maly qaıtys bolý, bermegen bolsa, qalyń mal ala almaý jaǵynan ǵana, mal shyǵyndaǵan esebinen ýaıym qylady. Uly ólse, azaly bolyp, jurt kóńil aıtyp, qamkóńildi bolyp qalady.

Qyzyn bergen jeri kedeı bolsa da, qolynan kelse, bir qarasy qalǵansha alýdan qazaq taıynbaıdy. «Erteń óz balam baratyn úı ǵoı, jaqsy tursyn, muqtajdyq kórmesin» degendi oılaıtyn qazaq myńnan bireý-aq tabylady. Ýádeli malynan kem berse daýlasyp, aıtysyp, mal úshin qudasymen arazdasyp, qudasymen arazdasqan soń, qyzymen de kórispeı ketetin soǵylǵandar kóp bolady.

Mal úshin qyzyn kórineý kemge, óte jasqa, óte kárige ıá toqaldyqqa berý ekiniń birinde bar!

Baıy ólgen qatyn ámeńgerine tıýge mindetti. Qalyńdyǵy ólgen kúıeýge baldyzyn atastyrý da rásim bolyp ketken.

Munyń bári azdaı, týmaǵan, týmaq túgil, jan bolyp jaratylmaǵan qyzyna mal alyp, «bel quda» bolýshylar da qazaq arasynda kórine bastady.

Áıeldi kem ustaý jaǵy taǵy da tolyp jatyr, biraq jurttyń áıelge kózqarasyn kórsetý úshin osy aıtqandarymyz da jetse kerek. Qazaq arasynda birli-jarym kózi ashyq oqyǵandardy shyǵaryp tastaǵanda, qyzynan: «Shyraǵym, mynany qalaı kóresiń?» - dep rızalyǵyn suraıtyn emge bir adam tabý qıyn.

Halyqtyń túsinigi osylaı bolǵan soń, áıel - bireýdiń anasy, bireýdiń balasy, bireýdiń apasy, bireýdiń qaryndasy ekenińde jumys joq. Áıeldiń bul kúnge sheıin qorlyqta, kúńdikte ómir súrgeniniń sebebi osyndaı.

Qazaq-qyrǵyzdy alty mıllıon halyq desek, úsh mıllıon kúńniń tárbıesi qandaı demek kerek? Jaýap qysqa: kúnde tárbıe bola ma? Tárbıe bolsa, kúń bola ma?

Búkil halyqtyń tárbıesi áıeldiń qolynda. Áıel - halyqtyń anasy. Tárbıesiz ananyń ósirgen balasy qandaı bolmaq? Kúńnen er kóńildi, aq peıildi azamat qalaı týady? Kúńnen qul týmaqshy emes pe?

Qazaq-qyrǵyz áıelinde teńdik, adamgershilik, súıispenshilik bolmaǵan soń, ol kimdi jaqsylap tárbıelesin. Qazaq áıeli namysyn saqtaýdy bile me? Tabıǵat zańy jaǵynan qaraǵanda, múmkin be? Ádildik kózimen qarasaq, áıeldi aıyptaı alamyz ba?

Qazaq qyzynyń «oń jaqta oınap-kúlip qalaıyq» deıtini nelikten? Oń jaqta kórineý «oınap-kúlse», kárige qatyn ústilikke, kóńili súımegen adamyna barǵan soń, ne qylatyny ózgege jumbaq bolǵanmen, ózine aıan shyǵar. Buǵan kim aıypty? Buǵan qazaqtyń ádet-ǵurpy, bul ǵurypty qoldanýshy el aıypty emes pe?

Ar-namys, mahabbat bolmaǵan jerde adamshylyq tura ma? Bul sıpattardyń bolýy úshin adam balasy azat, tárbıeli bolýy kerek emes pe?

Bul aqıqatty aldyńǵy qatarly zıaly azamattar kópten ańǵaryp, halyqqa úgit-nasıhat aıtyp, gazetke jazyp, kitap shyǵaryp júrse de, kóp nadanǵa túsindire almaı, súıekke sińgen dertti qurta almaı, qara kúshti jeńe almaı, jigeri jasyp júrýshi edi. Endi myna bostandyq zamanynda qolǵa tizgin tıip, óz aldyna húkimet bolǵan soń, bul týraly Alash azamattary qam qylyp, áıel tabyn kúńdikten qutqaryp, teńgerý úshin bir qolyna zakon kúshin, ekinshi qolyna túsindirý quralyn ustap, maıdanǵa shyǵyp otyr. Zakon kúshi degenimiz - "Aq joldyń" osy sanynda Qazaqstan húkimetiniń qalyń maldy qaldyrǵan dekret nızamy basylyp otyr.

Qazaq-qyrǵyz halqynyń bir bólimi qol astynda bolǵan Túrkistan Respýblıkasynyń húkimeti de bul týraly shabandyq qylmaı, qazaq-qyrǵyz áıeliniń teńgerilýine qam qylyp nızam shyǵarar, aǵartý sharasyn kózdep, iske kiriser degen úmitimiz zor. Áıel máselesine kelgende, Túrkistandy meken etken halyqtardyń arasynda bizden soraqylary bar: ol jaǵyna biz aqyl aıta almaımyz. Munyń lajyn halqynyń jaıyna jetik húkimettiń ózi tabar. Biraq qazaq-qyrǵyz áıelderi týraly zakon kúshin júrgizý múmkin ekendigine kózimiz jetedi.

Qalyń maldy joǵaltý týraly Qazaqstan húkimeti nızam shyǵardy. Túrkistan húkimeti de shyǵarar dedik. Biraq nızam shyqqan eken dep, qazaq áıeli op-ońaı teńelip ketpeıdi. Qalyń mal da az kúnniń ishinde joǵalyp bitpeıdi. Óıtkeni turmys jolyna qaıshy kelgen zakonnyń ózdiginen saýlap júrip ketýi ońaı emes, sondyqtan zakon shyqty, jumys bitti dep otyrmaı, zakonnyń oryndalýyna kúsh jumsaý kerek. Bul - bir jyldyq jumys emes. Kóp jyldarǵa sozylatyn, kóp jiger kerek qylatyn jumys.

Tóńkerisshil azamattar! Ortaqshyl jastar! Áıel teńdigin qorǵaý, áıel tárbıesin qolǵa alý - bárińe birdeı borysh. Muny umytpańdar.

Qazaq-qyrǵyz áıeli! Munan bylaı bireý mal bergen eken, ata-anam renjıdi eken dep, súımegen adamǵa barýdan toqtal! Qyzǵylyqty ómirińdi qaıǵy-qasiretke aıyrbastama! Azattyǵyńa óziń talpynsań, seni eshkim endi zorlaı almaıdy, burynǵydaı qara kúsh jeńe almaıdy. Seniń endi qorǵaýshyń bar. Qorǵaýshyń - húkimet. "Rıza emespin" degen bir aýyz sózdi aıtýǵa jarasań bolǵany, súıgenińe barasyń, óziń úndemeseń, óziń kúńdikke qumar bolsań, óz obalyń ózińe. Biraq kúndikke, quldyqqa eshkim qumar bolmasa kerek. Úndemeseń - nadandyǵyńnan, jamandyǵyńnan, jasyqtyǵyńnan úndemeısiń.

Kózi ashyq, oqymysty áıelder! Qarańǵy nadan, malǵa satylyp júrgen beıshara apa-sińlilerińdi qorǵaý, kózin ashý, oıatý - ózgelerden de artyǵyraq senderge mindet.

"Aq joldyń" osy sanynan bastap, "Áıel tendigi" degen aıryqsha bólim ashylady. Munan bylaı jarıalanǵan nızamǵa qarsy qalyń mal alý, áıeldi súımegen adamyna eriksiz berý ıakı ójet áıelder eski ádetke boısunbaı, súıgenine ketý sekildi oqıǵalar bolsa, ǵıbrat úshin atyn atap, túsin tústep jazyp turýshylarǵa gazet beti ashyq. Gazette atyn shyǵarǵysy kelip, jalǵan habar jazýshylar jaýapty bolady. Sotqa tartylady.

Rossıada tóńkeris bolǵanyna úsh jyl ótip, tórtinshige aınalsa da, qazaq-qyrǵyz áıeline teńdik kúni týǵan joq edi. Qazaqstan húkimetiniń búgingi nızamyn qýanyshpen qarsy alamyz. Bul nızam qaǵaz júzinde qalmaı, eski ǵurypty jeńip, áıel teńdigin shyn maǵynasynda iske asyrýyna tilektespiz.

Bitsin kúńdik!

Kórkeısin áıel teńdigi!

Azamat. «Aq jol» gazeti, 19 qańtar 1921 jyl, №16

Derekkóz: Dýlatuly M. Alty tomdyq shyǵarmalar jınaǵy. 3-tom

Alash.kz ulttyq portaly

Bul maqala týraly ne oılaısyz?