Tiri bolsam, qazaqqa qyzmet etpeı qoımaımyn!

Álıhan Bókeıhan

Máslıhat depýtaty memleketten alǵan sýbsıdıany kazınoǵa utqyzǵan

21 sáýir 2022 90
 


Almaty oblystyq máslıhatynyń depýtaty Beket Ábishev mıllıardtaǵan teńge sýbsıdıany alaıaqtyq jolmen aldy degen kúdikke ilindi. Polısıaǵa onyń burynǵy bıznes-serikteri shaǵymdanǵan.

Kásipkerlerdiń aıtýynsha, depýtat 3 mlrd teńgege jýyq aqshany tańqýraı ósirip, ony Ózbekstan men Qyrǵyzstanǵa eksporttaımyn dep alǵan eken. Kórshi elder Qazaqstannyń jemis-jıdeginen táýelsiz ekeni aıdan anyq bolsa da, Aýyl sharýashylyǵy mınıstrligi oǵan jyl saıyn júzdegen mıllıon teńgeniń sýbsıdıasyn, al Agrarlyq nesıe korporasıasy jeńildetilgen nesıe berip kelgen. Beket Ábishev bul aqshanyń kóp bóligin inisiniń kompanıasy arqyly óz shotyna aýdaryp otrypty. Tipti, 160 mıllıon teńgesin kazınoda utylyp qalǵan. Shaǵymdanýshy kásipkerlerdiń, depýtattyń jáne esepsiz qarjyny sol depýtatqa bergen Agrarlyq nesıe korporasıasy ókilderiniń pikirin ret-retimen baıandaýǵa tyrystyq.

Kásipker Erjan Haırlıev Beket Ábishevtiń dosy ári bıznes-serigi bolǵan. Onyń aıtýynsha, ekeýi jáne taǵy birneshe kásipker birigip, 2018 jyly úlken sharýa bastaýǵa ýaǵdalasypty. Jumys bastalyp, memleketten sýbsıdıanyń alǵashqy legi túskende Ábishev jalǵan qujat jasap, shottaǵy júzdegen mıllıon teńgeni ózine aýdaryp alǵan kórinedi. Shaǵymdanýshylardyń dálel retinde ákelgen qujattarynda Beket Ábishevtiń jeke shotyna 2,2 mlrd teńgeden astam qarjy aýdarylǵany kórsetilgen.

Máslıhat depýtaty memleketten sýbsıdıa alyp, qarajatyn kazınoǵa utqyzǵan
«Biz 2018 jyldyń qarashasynda 700 mln teńgedeı nese aldyq. Raıymbek aýdanyndaǵy 400 gektar jerge malına egemiz degen mindetteme alǵanbyz. Jobany bastap, men kepilge quny 170 mln teńge bolatyn jyljymaıtyn múlik retinde 2 myń gektar jerimdi jáne júk saqtaý qoımasyn qoıdym. «Tengty Land» JSHS quryp, onyń dırektory boldym, al Ábishev kompanıanyń «garanty» boldy. Ábishev «meniń atymda eshteńe bolmaý kerek, erteń men depýtat bolam, sol kezde taza bolýym kerek» dedi. Ol da 480 mln teńgeniń jyljymaıtyn múlkin kepilge qoıdy. Aqsha túsken soń ol syltaý taýyp, urys shyǵardy da, «ekeýmiz birge jumys isteı almaıdy ekenbiz, men ózim aınalysam, sýbsıdıany da ózim alam, kompanıany sat» dedi. Sol aralyqta taǵy 700 mln teńge sýbsıdıany kompanıanyń atynan elektrondy ótinish berip alyp alǵan. Esepshi, menejerdiń bári óz adamy, men qolda bıligi joq dırektor bolyp qaldym. Malınamen múldem aınalyspadyq. Bir jyldan keıin ol Serik Úsembaev degen adamdy taýyp ákeldi de, kompanıanyń qujattaryn soǵan aýdardyq. Men kompanıany 2019 jyly 160 mln teńgege olarǵa sattym.  Qujat júzinde barlyq mindettemeler kompanıanyń jańa qojaıynyna aýdarylsa da, olar meni boryshker esebinen shyǵarmady. Nesıeniń aqshasyn da, sýbsıdıany da ózderiniń esep shotyna aýdarǵanmen, 700 mln teńge qaryz áli kúnge meniń moınymda», – deıdi kásipker Erjan Haırlıev.

Máslıhat depýtaty memleketten sýbsıdıa alyp, qarajatyn kazınoǵa utqyzǵan Erjan Haırlıev

«Alaıaqtyq áreketin júzege asyrýǵa múgedek inisin paıdalanǵan…»


Haırlıev kompanıadan shyǵyp ketkenmen, kepildegi múlki qalyp qoıǵan. Esesine depýtat óziniń atynan qoıǵan 480 mln teńgeniń jyljymaıtyn múlkin nesıe tólenbese de kepilden shyǵaryp alǵan eken. Arada eki jyl ótkende burynǵy dırektor memleket qarajatyn talan-tarajyǵa salyp, sýbsıdıany zańsyz aldy degen aıyppen tergeýge shaqyrylady. Sol kezde Haırlıev barlyq qujatty qaıta kótertip, sot saraptamasyn júrgizedi. Nátıjesinde depýtat jalǵan mór jasatyp, burynǵy seriktestiktiń atynan júzdegen mln teńgeniń sýbsıdıasyn turaqty alyp otyrǵany anyqtalady. Bir qyzyǵy, negizgi JSHS-den bólek Ábishev ondaǵan shaǵyn kompanıanyń atynan da sýbsıdıa alýǵa ótinish berip, onyń búkil ótinishi maquldanyp kelgen eken.
«Meniń ústimnen tergeý bastalyp, 183 mln 300 myń teńgeni zańsyz aldy dep aıyptady. Meni qamaýǵa alý týraly da qaýly shyqqan. Aqyry bul aqshaǵa qatysymnyń joq ekenin, bir tıyn da almaǵanymdy, barlyq qarajattyń tikeleı Beket Ábishevtyń esep shotyna túskenin memlekettik sot saraptamasy arqyly dáleldep shyqtyq. Meniń atymnan qol qoıylyp, ol aqshany bankten Ábishev sheship alǵan kezde, men Reseıde bir aı bala-shaǵammen demalysta bolǵanmyn. Qarajatty óziniń múgedek inisiniń atynan ashylǵan «Ábishev» jeke kásipkerliktiń esep shotyna aýdartyp, ony qolma-qol aqshalaı alyp otyrǵan. Sol kezde birden qylmystyq is qysqartyldy.

Biraq «Tengty Land» JSHS atynan 183 mln teńge ǵana emes, jalpy somasy 700 mln teńgeniń sýbsıdıasy alynǵan. Sonda aqshany berýshiler de, tergeýshiler de álgi qalǵan 500 mln qarajatty nege izdemeıdi? Óıtkeni, bul tapsyryspen ashylǵan is. Men kinásiz ekenim dáleldegende, barlyq qarajatty izdeý birden toqtatyldy. Biraq ol aqshaǵa taǵy kimniń qatysy bar ekenin, kimniń alǵanyn anyqtap, memleketke qaıtarý kerek qoı?! Quzyrly organdar olaı jasaǵan joq, isti jyly jaba saldy.

Qýdalaýdan bólek, 2020 jyly meni tórt jigit soqqyǵa jyǵyp, ólimshi etip tepkiledi. Shabýyl dúkenniń ishinde turǵan beınebaqylaý kamerasyna jazylyp qalǵan. Bet-aýyzdaryn tumshalap, arnaıy daıyndyqpen kelgen qylmyskerlerdi áli kúnge polısıa ustaǵan joq. Bir aı jansaqtaý bóliminde jatyp, aman qaldym. Ondaǵy maqsat – meni óltirse qarjynyń da suraýy bolmaıdy, barlyq kináni maǵan jaba salý edi», – deıdi kásipker Haırlıev.


100 gektardyń tek 1 gektaryna kóshet egip, 183 mln teńge sýbsıdıa alǵan…


Kásipkerdiń aıtýynsha, «Tengty Land» JSHS men «Dragan» JK arasynda kelisimshart túzilip, 766 mln teńgege 730 myń qaraqat kóshetin 400 gektar alqapqa otyrǵyzý kórsetilgen. Alaıda, sýbsıdıa bólingenmen, «Ben Konan» sortty kóshet sol qalpy ósirilmegen.

Máslıhat depýtaty memleketten sýbsıdıa alyp, qarajatyn kazınoǵa utqyzǵan

Sondaı-aq, depýtattyń basqarýyndaǵy kompanıalar 2019 jyly memleketten 183 mln teńgeniń sýbsıdıasyn alyp, 100 gektar jerge 666 myń 700 dana búldirgen ósirýi tıis bolǵan eken. Biraq, is júzinde tek bir gektar jerge ǵana kóshet otyrǵyzylypty. Shaǵymdanýshylardyń sózinshe, alaıaqtyqqa qurylǵan mundaı jobalardyń sany óte kóp. Memleketten alǵan aqshanyń jalpy somasy úsh mıllıard teńgege jýyqtaıdy eken.

Qazirgi tańda kásipker Ermuhat Samattyń aryzy negizinde depýtat Beket Ábishevtiń ústinen «alaıaqtyq» baby boıynsha qylmystyq is qozǵalǵan. Aryzda depýtat osy ispen aınalysqan ózge kompanıanyń ókilderine qujatta kórsetilgen sorttan basqa, sapasyz óskinderdi 100 mln teńgege satqany, sonyń kesirinen sharýalardyń shyǵynǵa ushyraǵany aıtylǵan.
«Beketti 2005 jyldan beri bilemiz. Ol Madına Haıypova degen býhgalterimen osy alaıaqtyq áreketterin birge jasady. Madına onyń tek esepshisi emes, ekeýiniń arasynda bir bala bar. Áıelimen zańdy túrde ajyrasqan. Biraq, búkil baılyǵy sol ajyrasqan áıeliniń atynda jazylyp tur. Meni shoshyndyrǵany, memleketti, sharýalardy osynshama shyǵynǵa batyrǵan adam qalaı depýtat bolyp saılandy? Mundaı adamǵa depýtattyq mandatty qalaı ǵana senip tapsyrdy?

Bekettiń ústinen 108 ret qarsy shaǵym jazyppyz. Sol kezde onyń mórdi qoldan jasaǵany, burynǵy dırektordyń atynan qol qoıǵany, Haırlıevtiń elektrondy kilti arqyly ózge ofıstegi kompúterden sýbsıdıa alýǵa tapsyrys bergendigi, sol sýbsıdıalyq qarjyny qolma-qol aqshaǵa aınaldyryp, qaltasyna basqany anyqtaldy. Mıllıondar Ábishevtyń kartochkasyna túsip otyrǵan. Soǵan qaramastan ol áli kúnge deıin depýtat bolyp otyr. Mundaı adamdarmen biz qalaı jańa Qazaqstan quramyz?

Depýtat bolǵany óz aldyna, Ábishevtiń alaıaqtyq áreketin tolyq dáleldep bersek te, quzyrly organdar ony álige deıin jaýapqa tartqan emes. Ábishevtiń jymysqy áreketin anyqtaý úshin keremet iz kesýshi nemese tájirıbeli ekonomıs bolýdyń qajeti joq, ol alaıaqtyq áreketin óte qarabaıyr jolmen júzege asyrǵan. Bizdiń qolymyzda qylmysty dáleldeıtin qujattyń bári bar», – dedi kásipkerdiń qoǵamdyq qorǵaýshysy Bereke Haırlıeva.

Máslıhat depýtaty memleketten sýbsıdıa alyp, qarajatyn kazınoǵa utqyzǵan Bereke Haırlıeva

Kazınoda bir kúnde 160 mln teńge utylǵan


Beket Ábishev máslıhattyń depýtaty ǵana emes, Almaty oblysy máslıhatynyń «Ekonomıka, búdjet, quqyqtyq tártip, sybaılas jemqorlyqqa qarsy kúres, depýtattyq ókilettikter men etıka máseleleri boıynsha» turaqty komısıa múshesi. Oblystyq máslıhattyń resmı saıtynda 43 jastaǵy depýtattyń «Almaty Berry Plants» JSHS-niń bas dırektory ekeni jazylǵan.
Máslıhat depýtaty memleketten sýbsıdıa alyp, qarajatyn kazınoǵa utqyzǵan

Ol shaǵymdanýshylardyń búkil aıtqanyn joqqa shyǵaryp otyr. «Bar bolǵany, olar meni malına naryǵynan shyǵaryp tastamaqshy» dep aqtaldy. Beket Qudaıbergenuly, óziniń sýbsıdıa alǵanyn da, júzdegen mıllıon teńgeni kazınoǵa utqyzǵanyn da jasyrmady. Aıtýynsha, ózgeler aıtqandaı 3 mıllıard emes, 1,8 mıllıard teńgeniń sýbsıdıasyn alǵan eken.
«Men bıznespen aınalyspaımyn, ondaı qujattarym da joq. Bıznestiń bári inimniń atynda. Shaǵymdanyp júrgen Bolat, Erjandar maǵan jala jaýyp otyr, men de olardy sotqa berip, is qozǵataıyn dep jatyrmyn. Quzyrly organdar buǵan deıin de maǵan qarsy 18 ret is qozǵap, 8 ret sotqa berdi. Ústimnen 6 ret qylmystyq is ashylyp, artynsha jabyldy. Qazir eki qylmystyq is júrip jatyr. Ony da japqyzam. Men sharshadym, qazir búkil bir advokattyq kontorany jaldadym.

Bular bizge «sýbsıdıany ózderiń alyńdar» dep qolhat jazyp berdi, biz osylaısha aqshany alyp otyrdyq. Endi kelip aryz jazyp júr. Meni malına naryǵynan shyǵaryp tastamaqshy. Úkimettiń aqshasyna jolamaı-aq qoıaıynshy dep byltyr kásipti toqtattym. Biraq, qýdalaý áli jalǵasyp jatyr. Prokýrorlarmen jaqsy turady ma, bilmeımin, áıteýir Tarazda, Almatyda, Almaty oblysynda meniń ústimnen qylmystyq is qozǵaldy. Polısıa departamenti ashady, İİM jaýyp tastaıdy, solaı jalǵasyp kele jatyr», – deıdi burynǵy serikterine renjigen depýtat.

Al, kazınoǵa utylyp qalǵan qarajat úshin Beket Ábishev dosyn aıyptap otyr. Aıtýynsha, bank kartochkasyn dosy alyp ketip, ishindegi 160 mıllıon teńgesin qumar oıynǵa utylyp qalǵan kórinedi. Alaıda, osynshama qarajatty qoldy qylsa da depýtat dosynyń ústinen aryzdanbaǵan.

Esesine janyndaǵy býhgalteri Madına Haıypova bes jarym jylǵa sottalypty, sot oǵan bas bostandyǵyn shekteý jazasyn qoldanǵan.
«Eger men osynshama aqshany jep qoısam sottap jiberer edi. Qasymdaǵy Madına 5,5 jylǵa bas bostandyǵynan shektelgen. Ol shetelden 100 myń kóshet ákelip, ony 500 myń etip jazdyrǵan. Sodan sottaldy. Men halyqqa jaqsylyqty da jasamaıyn, úkimettiń aqshasyna budan bylaı jolamaıyn dep jobamdy jaýyp tastadym. Tórt jylda 1,8 mlrd teńge shamasynda sýbsıdıa aldym. Bir jyl boldy sýbsıdıa almaǵanyma», – deıdi Beket Ábishev.


«Bul memlekettiń aqshasyn urlaý…»


Arada bes jylǵa jýyq ýaqyt ótkenmen nesıe de qaıtarylmaǵan, sýbsıdıa da maqsatty túrde jumsalmaǵan. Biraq osynshama mol qarajattyń qaıda ketkenin Agrarlyq nesıe korporasıasy kesh bilip, depýtatty qasyndaǵy úsh adamymen qosa sotqa beripti. Korporasıanyń Almaty oblystyq fılıaly ókilderiniń málimetinshe, depýtattyń bul áreketi áý bastan-aq teris maqsatqa josparlanǵanyn kórsetedi. Korporasıasy depýtattan nesıe men shyǵyndy óndirý úshin eki jyldan asa sottasqan.
«Olarǵa Agrarlyq nesıe korporasıasy nesıe bergen. Qarjy aýdarylǵan soń biz Narynqoldaǵy alqapqa baryp, kóshettiń óspegenin, qýrap qalǵanyn kórip, jaǵdaıdy ortalyqqa habarladyq. Aqsha maqsatty túrde jumsalmaǵan. Astanadan mamandardy shaqyrtyp, jaǵdaıdyń máz emes ekenin kórsettik. Sarapshylar kóshettiń qujatta kórsetken sannan áldeqaıda az ekenin, ári qýrap ketken degen qortyndy berdi. Bir sózben aıtqanda, jobanyń bolashaǵy joq dedi.

Ábishev «Tengty Land» JSHS ıesi boldy. Olarǵa sýbsıdıa da túsken. Sýbsıdıany aýyl sharýashylyǵy mınıstrligi bergen. Olar sýbsıdıaǵa nesıeniń bir bóligin jabýy tıis edi. Alaıda, depýtat Ábishev jáne onyń qasyndaǵylar bizden alǵan nesıeni de, sýbsıdıany da jappaǵan soń, 2020 jyly sotqa júgindik. Sottyń qaýlysy 2022 jyldyń aqpanynda shyqty. Qujattar jeke sot oryndaýshylarynda. Biraq, Ábishev nesıe alarda kepilge qoıǵan múlkin kepilden shyǵaryp alǵan. Onyń Eltaı aýyldyq okrýginde tirkelgen kepildegi jerin qaıtaryp bergen Ortalyq apparattaǵy adamdar jumystan shyǵarylyp, sotqa tartylyp jatyr. Odan keıin Ábishev qandaı jobalarǵa qatysyp, múlkin kimge aýdartqanyn bilmeımiz. Bir sózben aıtqanda, olardan aqshany qalaı qaıtaratynymyz belgisiz. Ol tek bizden aqsha alatyn kezde ózin kórsetken. Basqa oblystaǵy jobalarǵa ózi tikeleı qatyspaıdy, ózin kórsetpeıdi. Óıteni biz ózge áriptesterimizge habar beremiz. Sondyqtan aqsha alatyn basqa da jobalarǵa óziniń adamdaryn kirgizip qoıady.

Biz ekonomıkalyq tergeý sotyna aryz berdik. Ábishev Beketten memlekettiń aqshasyn óndirý týraly sottyń qaýlysy bar. Ary qaraı qylmystyq is taǵy qozǵalý kerek, óıtkeni bul memlekettiń qarjysy. Almaty oblysyndaǵy fılıal boıynsha eń úlken problema osy Ábishev pen onyń qasyndaǵy adamdarǵa qatysty. Ashyǵyn aıtqanda, bul memlekettiń aqshasyn urlaý. Memleketten zańsyz alynǵan sýbsıdıany antıkor men ekonomıkalyq tergeý departamenti izdeý kerek. Qarajattyń qaıtarylmaýy bizdiń fılıalǵa qıyndyq týdyryp otyr», – dedi Agrarlyq nesıe korporasıasy Almaty oblystyq fılıaly dırektorynyń orynbasary Nursultan Iskenov.

Máslıhat depýtaty memleketten sýbsıdıa alyp, qarajatyn kazınoǵa utqyzǵan Nursultan Iskenov

Shaǵym aıtqan kásipkerlerdiń sózinshe, Antıkor da, Ekonomıkalyq tergeý departamenti de buǵan deıin is qozǵaǵanmen, belgisiz sebepter arqyly jabylyp qalǵan. Redaksıa QR Sybaılas jemqorlyqqa qarsy is-qımyl agenttigi tóraǵasynyń atyna resmı saýalhat joldady. Al Almaty qalalyq Polısıa departamenti depýtattyń ústinen tergeýdi jýyrda bastaǵan.
«Almaty qalalyq Polısıa departamenti Tergeý basqarmasynyń málimetinshe, atalmysh derek boıynsha qazirgi tańda Beket Ábishevke qatysty alaıaqtyq deregi boıynsha qylmystyq is qozǵalyp, sot ekonomıkalyq saraptama taǵaıyndaldy. Qylmystyq is QR QK 190-baby boıynsha qozǵaldy. Onyń qortyndysyn tergeýshi óz qolyna alǵannan keıin tıisti prosesýaldyq sheshimdi qabyldaıtyn bolady», – dedi Almaty qalalyq PD resmı ókili Saltanat Ázirbek.




Derekkóz
Bul maqala týraly ne oılaısyz?