Tiri bolsam, qazaqqa qyzmet etpeı qoımaımyn!

Álıhan Bókeıhan

Eńbegimdi qazaqqa dáleldeı almadym, onyń qasynda qyrǵyzdar ataq berdi - opera ánshisi

30 mamyr 2024 1519

Belgili opera ánshisi Maıra Muhamedqyzy halqyna renishin bildirdi, dep habarlaıdy Alash.kz ulttyq portaly "Aıqyn" gazetine silteme jasap.

Óner ıesi Qyrǵyz Respýblıkasy ulttyq konservatorıasynyń “Qurmetti profesory” ataǵyna ıe bolǵan. 

«Qyrǵyz Respýblıkasy Mádenıet mınıstrliginiń uıymdastyrýymen Elaralyq forým álemniń 52 elinen kelgen qonaqtardy beı-jaı qaldyrmady. Bul kezdesý mýzyka salasynda sensasıa boldy. Qyrǵyzstan ulttyq konservatorıa rektory ári halyq artısi kompozıtor Muratbek Begalıev myrzanyń álemdik arenadaǵy bedeli men shaqyrýynyń arqasynda umtylmas tarıhı keshter ótip jatyr», – deıdi óner ıesi.

 Kezinde shetelden shaqyrtý alsa da, óz elinde qalýdy jón kórgenin aıtady.

«Men Astana Shabyt akademıasynda bes jyl vokaldan sabaq berip meniń shákirtterim halyqaralyq júldeler alyp jeńispen oralǵanda eńbegimdi eshkim baǵalaǵan emes. Sondaǵy alǵan jalaqy 17 000 teńge. Kúlkim keledi oılasam. Qaıran ýaqyt pen sarqylǵan qýatyń. Al Qyrǵyz baýyrlar Qyrǵyzstan ulttyq konservatorıanyń profesor ataǵyn baıaǵyda berip qoıǵan maǵan. Al bizdegi ataq jaıly oılaýdyń ózi janyńa batady. Halyq ártisi ataǵy jańǵyrǵan byltyrǵy marapatta maǵan nege berilmegenin aıtpaı-aq qoıaıyn. Eńbegimdi qazaqqa dáleldeı almaı, baǵalata almaı jarty ǵasyr ómir ótip barady. «Ý vas vse vperedı» deıtinderge aıtarym, atańnyń basy! ...Bárin aıt ta birin aıt, Larısa Gergıevamen 30 jyldan soń kezdesken bul kesh talaı ótkendi eske saldy. 1995 jyly Halyqaralyq Rımskıı-Korsakov konkýrsyna qatysqan kezimde Larısa apamnyń «Marıınskıı teatrǵa qalsańyzshy, Valerıı Gergıev jańa dırektor boldy. Talantty jas ánshilerdi qoldaıdy» degen usynysyna oryssha bilmegenim úshin júreksinip, raqmetimdi aıtyp elge oralǵan bolatynmyn. Keshe apam sony aıtyp, «Al endi ne boldy, sen sol kezde meni tyńdaǵanyńda osy kúni qaı jerde júrer ediń?» degende, jastyq shaqta istegen qatemdi endi túsindim, «Eto sýdba, Maestro» degennen basqa sóz tappadym. Iá, taǵdyr óz qolyńda. «Qasyńda durys jol siltep, aqyl aıtatyn ustazyń bolsyn» degim keledi jastarǵa!» – deıdi opera ánshisi.

Bul maqala týraly ne oılaısyz?