Tiri bolsam, qazaqqa qyzmet etpeı qoımaımyn!

Álıhan Bókeıhan

Eger ana tilin bilmeseń, onda sen ol ulttyń balasy emessiń - Ǵumar Qarash

01 sáýir 2024 396

Bir halyqtyń óz tilinde bilim-óneri bolmasa, ol halyqtyń tili buzylyp ózgeredi hám kórshiles kúshti halyqtyń tilimen ásirelep, ... soǵan qol bolady, onyń ishinde jańalyqtar kóbeıedi. Ol kishkene ulttardy jańartyp, jandandyrylmaǵan eski tili óziniń barlyq mańyzyn joıady hám jyldam umytylady. Munyń mysalyn tarıh betinde bek kóp ushyratamyz, buryn da birneshe halyqtar bolǵan, qazir biz olardyń birin de kóre almaımyz, hám olar joq. Mine bular - sol tilderi joıylyp ketkender.

Til bolmasa, ult ta bolmaıdy. Iaǵnı ol ult bútindeı ólgen, joǵalǵan ult bolady.

Patshalyq zamanynda kóp ulttar osyndaı halderge dýshar boldy. Minekeı, zalym patsha úkimeti qolynda aıyrma ýaq ulttar osylaısha oıynshyq bolyp júrdi. Uly ózgeristerdiń qýatty kúshimen patsha úkimetiniń negizsiz uıasy byt-shyt bolyp taraldy. Ol ózgeris bizge sóz ben dinge úlken bostandyq berdi. Hám bútin ulttarǵa birdeı qurdastyq, tegistik jolyn ashty. Mine, qazir bizge aınala keńshilik, qaı jaǵymyzda da toqtalys beretin kedergi joq. Ultymyzdyń bilim, ónerin, ásirese, ana tilimizdi qalaısha hám ósirsek te jolymysh ashyq.

Óner, ádebıetimizdi kórkeıtý,sharýashylyq jaǵymyzdy ilgeri bastyrýǵa eriktimiz. Osy aıtylǵan maqsattardy jaryqqa shyǵarnannyń sońynda bizde de kúshti ulttarmen qatar, uly ózgeristiń ústimizge júktetken zor mindetterin atqarǵan bolamyz.

Jalpy óner-bilimniń ishine ana tili bolýy da kiredi hám munyń kerisinshe ana tili bolýdan ulttyń bilim-óneri tabylady. Ana tilin bilmeı turyp, eshbir bilim-ónerdi taratýǵa múmkin emes. Eń áýeli ana tili qajet. Eger ana tilin bilmeseń, onda sen ol ulttyń balasy emessiń. Ana tilin bilmeı turyp ult bilimin ala almaısyń. Ult bilimi bolmasa, onda ádebıettiń bolmaıtyndyǵy ózi-aq belgili. Ádebıeti joq ulttyń óneri de órshimeıdi.

Til saqtaýǵa múmkin bolǵanda, til saqtalýǵa tıis. Biz tilimizdi qansha saqtasaq, ultymyzdy da sonsha saqtaǵan bolamyz.

Ǵumar Qarash

«Ult hám týǵan til» (patshalyq hám bostandyq zamanynda) maqalasynan úzindi

Derekkóz:"Alash kósemsózi: Til máselesi" 2-tom

Alash.kz ulttyq portaly

Bul maqala týraly ne oılaısyz?