Eks-mınıstrler qatarynda bolǵan, qoǵamnyń ashshy talqysyna túsken Qýandyq Bıshimbaev psıhologıalyq turǵyda qandaı adam jáne tulǵa retinde jetilý satysy qalaı damydy? Jubaıy Saltanat Núkenovany nege «tutqynda» ustady?
Alash.kz portalynyń tilshisi QR zań jınaǵyna qanmen engen « turmystyq zorlyq-zombylyqqa jazany kúsheıtý» máselesine «óz septigin» tıgizgen Saltanat Núkenova men Bıshimbaevtyń psıhologıalyq kelbetin anyqtap, ne úshin mundaı jaǵdaı oryn alǵanyn elimizdegi bilikti psıhologtarmen taldady.
-Bala kezdegi travma” degen sóz tirkesi qazir óte jıi qoldanylady. Bıshimbaevtyń da qazirgi isi - balalyq shaqtyń jemisi me?
Ulmeken Sándibekqyzy- praktık-psıholog, geshtalt-terapevt.
-Bala kezdegi psıhologıalyq jaraqattyń eresek ómirde alar orny erekshe. Bala kezde aıaqtalmaǵan senarıler eresek ómirde jalǵasyn tabady. Yqtımal belgileri: balaǵa emosıa-sezimderdi kórsetýge tyıym salý( “er bala jylamaıdy”, “ashýyńdy kórsetpe”) , bas tartý sezimi(chývstvo otverjenıa), elemeýshilik, moıyndamaý, psıhologıalyq jáne fızıkalyq kúsh kórsetý.
Mataeva Altynshash – "Kómek" psıhologıalyq ortalyǵynyń qyzmetkeri.
-Eseıý, jalpy travmasyz bolmaıdy. Balaǵa árdaıym ata-ananyń mahabbaty jetkiliksiz. Ósý barysynda áke-ananyń qoldaýymen balanyń boıynda ómirsheńdik qabileti qalyptasýy tıis, biraq shetten tys erkeletý, barlyǵyn keshirý, balanyń ár qatesine nemquraılyqpen qaraý, ókinishke oraı balanyń boıynda tákápparlyqpen qatygezdikti qalaptastyrýy múmkin. Psıhologtar buny “ Qudaı sındromy” dep ataý berdi…
Al ár-túrli ómirdegi oqıǵa, ózgeristermen jáne balanyń psıhıkasy men otbasydaǵy jalpy rýhanı qundylyqtarǵa kózqarasqa baılanysty bul qıyn máselelerge ákelýi múmkin.
-Bıshimbaevtyń psıhologıalyq kelbeti qandaı? Ne úshin ol óz áıelin “tutqynda” ustap, keıin qastandyqpen óltirdi?
Ulmeken hanym: - Bıshimbaevtyń psıhologıalyq kelbeti - meniń sýbektıvti pikirim boıynsha, abúzerlik sıpattamaǵa saı keledi. Narsıstik tulǵa, qyzǵanysh sezimi joǵary, emosıalyq táýeldi tulǵa dep esepteımin. Adamdy joǵaltyp alýdan qorqynysh. Jalǵyzdyq sezimin bastan ótkizgisi kelmeý. Emosıalyq táýeldi adam uzaq ýaqyt terapıaǵa qatysyp túzetý jumystaryn júrgizbegen jaǵdaıda, afekt jaǵdaıynda sońy osyndaı qasiretke alyp kelýi múmkin.
Altynshash hanym: - Jalpy “psıhologıalyq kelbeti” týraly psıhologtar men psıhıatrlar ózderiniń oılaryn aıtýda, mende solarmen kelisemen: narsıstik pervezdi túri, joǵary deńgeıli tákápparlyq, alǵan tárbıesine baılanysty “týnneldi oılaý qabilet”, manıpýlátor.
-Bıshimbaev Saltanat Núkenovany jaqsy kórdi me? Mahabbattyń bundaı qatigez tili bar ma?
Ulmeken hanym: - «Mahabbat, sezim ushqyny emosıalyq táýeldilikke alyp keldi»,- dep aıta alamyn. Árbir tulǵa anasymen qarym-qatynasta aıaqtalmaǵan sezimderdi óz súıikti adamynan alýǵa tyrysady. Meniń oıymsha, Bıshimbaev anasynan ala almaǵan meıirim-mahabbat, kóńil bólýdi Saltanattan ala aldy ,- dep oılaımyn.
Eger, bul máseleniń túbin aqtarar bolsaq, “álemge degen balanyń seniminiń joǵalýynan” (narýshenıe bazovogo doverıa k mırý) bolýy múmkin. Bul senarı ana men balanyń qarym-qatynasynan bastaý alady.
Eger de, uzaq ýaqytqa sozylatyn psıhoterapıalyq sesıa arqyly túzetý júrgizbegen jaǵdaıda óz jaraqatyna saı keletin er nemese áıel adamdy beısanaly túrde, emosıalyq kúıde tańdaıdy.
Mysalǵa aıtar bolsaq, ákesiniń ishimdikke táýeldiligin kórip ósken qyz bala, qansha salaýatty ómir saltyn ustanatyn jigitke turmysqa shyqqysy kelgenmen emosıalyq kúıi sondaı emosıalyq terbelis alyp keletin er azamatty tańdaıdy.
Altynshash hanym: - Meniń oıymsha, ıa, mahabbaty boldy. Biraq, saý adamnyń mahabbatyna uqsamaıdy onyń sezimi.. Onyń mahabbaty erekshe. Kóbinese “abúzerler” ózine qatań krıterııler arqyly jar izdeıdi jáne tabydy…
Olardyń maqsaty, óziniń qolyna túsken “jertvany” uzaq óltirý. Negizi olar bulaı tez óltirmeıdi, uzaq óltirý arqyly rahat alady. Meniń oıymsha, Bıshimbaev Saltanatty kóndire almaıtyndyǵyna kózi jetti, ol ony ómirinen aıyrýǵa sońǵy ýaqytta sheshim qabyldaǵan sıaqty. Amal bolmaǵandyqtap, kúshpen kóndirýge shyqty. Saltanat názik qyz bolsa da, qýaty kóp, oǵan baǵynbady… Abúzerler óziniń “jertvalaryn” teginnen - tegin jibermeıdi.
-Qazaq qoǵamynyń er adamnyń statýsyn shekten tys bıńk qoıýynyń saldary áıel adamnyń qorlyq kórýine ákelip jatyr ma?
Ulmeken hanym: - «Qazaq qoǵamynda er adamnyń statýsyn shekten tys bıik qoıǵan»,- degen pikirmen asa kelise qoımaımyn. Sonaý ǵasyrlar boıy qazaq qyz balasyna erekshe qurmet bildirgen. Qazir de dana , kóregen ájelerimizdi súısine eske alamyz. “Ár úıdiń syry basqa, ıtteri qara qasqa”- demekshi ár úıde tárbıe ártúrli. Bul bizdiń ulttyq ıdeologıany burmalap, er azamatqa bári bolady,- degen túsinik keıin kele qalyptasty degen oıdamyn. Jeke aımaqqa degen qurmet , balanyń tulǵalyǵyn, sezim-emosıalaryn tyńdaý jáne syılaý,- onyń barlyǵy otbasydan bastaý alady.
Altynshash hanym: - Másele erkekti joǵary qoıýda emes. Másele - qundylyqty joǵalttyq. Qyz balanyń qundylyǵy - “qyzdyǵy” dep, er balanyń qundylyǵy ”erkektik” dep qate jolǵa tústik.
Jalpy adamı qundylyq: ómir, adamgershilik, qaıyrymdylyqtardyń ornyna kúsh, basý, aqsha, ózgeleshený, báseke - osy eresekterdiń mıyndaǵy máseler arqyly urpaǵymyzdy kemsitýdemiz, nemese kerisinshe - shetten tys kóterýge tyrysamyz…
Jaǵdaı qıyn. Óıtkeni kúnde «meniń jigitim abúzer, meniń qyzym abúzer» dep jastar kóp habarlasýda.
Sebep: ata-ananyń tárbıesi. Nátıje: agresıa, tákápparlyq, ajyrasý, táýeldilik.
Aıta keterlik jaǵdaı: Meniń oıymsha Bıshimbaev “ıgrok” lýdoman. Olarda sezimderi óledi…
Suhbattasqandaryńyzǵa alǵys!
