Tiri bolsam, qazaqqa qyzmet etpeı qoımaımyn!

Álıhan Bókeıhan

Bılik myńq etpedi

12 jeltoqsan 2023 54
-Qaıdaǵy bılik? – deısizder ǵoı:
-Bizdegi, Qazaqstandaǵy, bılik.
-Qaı bılik? – deısizder ǵoı:
-Prezıdenttik bılik.
-Nege, qalaısha? – deısizder ǵoı:
-Bylaısha: Semeı oblystyq partıa komıtetiniń birinshi hatshysy Keshirim Boztaev áıgili Semeı atom polıgonyna qarsy kúresti resmı ashyq bastap, Kremldegi «qudaı» M.Gorbachevqa 1989-jyly aqpannyń 20-kúni hat jazyp, polıgondy jabýdy, basqa jaqqa kóshirýdi halyq atynan talap etti ǵoı. Al 28-kúni Semeıge kremldik komısıa keldi.

Sózdiń qysqasy: obkom hatshysynyń aýyzyn býyp tastamaq pıǵylmen aıbattanǵan alty shonjar obkomda bolǵan aıqasta Keshirimnen jeńilip, «jerdiń astymen» qaıtty. Keshirimniń olardy qalaı shońqıtqany stenografıalyq esepte jazýly, ony oqyǵanda Keshirimniń polıgonnyń zardabyn anyq bilgenine, aıtqanynan qaıtpas Azamat ekenine kózim jetti. Jáne súıingenim: Gorbachevqa 1990-jyldyń mamyrynda, qyrkúıeginde hat jazyp, joǵarǵy basshylyqtarda halyq múddesin shynaıy qurmetteýshi az ekenin kelip-ketken komısıanyń qareketinen baıqaǵanyn aıtty. 40 jyl boıy polıgonnyń taýqymetin tartqan halyqqa materıaldyq eshqandaı kómek kórsetilmegeni adamgershilik bolmaǵanyn, zańsyzdyq ekenin batyl aıtyp, Gorbachev bultalaqtaı bergen soń, KSRO Mınıstrler Keńesiniń tóraǵasy N.Ryjkovqa baryp, aqyrynda talabyn oryndatyp, tıisti qaýly shyǵarttyrdy! Naǵyz erlik emes pe?!
Kremldi dúrliktirgeninde-aq Keshirimdi birden qoldaǵan tanymal qaıratkerlerdiń alǵy toby: KSRO Ǵylym akademıasynyń vıse-prezıdenti E.Velıhov, SOKP Ortalyq komıtetiniń hatshysy L.Zaıkov, Beıbitshilikti qorǵaý jónindegi sovettik komıtettiń tóraǵasy jazýshy-pýblısıst G.Borovık, KSRO Halyq depýtaty jazýshy, dáriger Iý.Sherbak, KSRO Qarýly kúshter shtabynyń bastyǵy armıa generaly M.Moıseev, Birikken qarýly kúshterdiń Varshava bas shtabynyń bastyǵy armıa generaly V.Lobov, KSRO Joǵarǵy Keńesiniń ekologıa jaıyndaǵy komısıasynyń bastyǵy aqyn K.Salyqov, Qazaqstannyń Máskeýdegi ókili S.Ábdildın. Olar gázetterge maqala jazyp, tele-radıo tilshilerimen suhbattasqandarynda batyl, ádil sóıledi.
E.Velıhov Semeı, Kýrchatov qalalarynda eki márte bolyp, jaǵdaıdy kórip-bilip, K.Boztaevtyń talaptaryn qoldap, Gorbachevqa hat tapsyrǵan.
Komısıanyń qaı kúni keletininen habardar bolǵandary sózsiz Kolbın men Nazarbaevtyń «bolar is – boldyǵa» eriksiz júginip, polıgonǵa qarsy qoǵamdyq qozǵalys uıymdastyryp úlgirýdi qolǵa alǵandaryna sol tusta bılik júıesinde bolǵan Ákejan Qajygeldınniń sózi dálel. Ol polıgonǵa qarsy kúreste Semeı oblystyq partıa komıtetiniń 1-hatshysy Keshirim Boztaevtyń róli óte zor ekenin atap ótip: «Qozǵalysty baǵyttap otyrý úshin oǵan jetekshilikke belgili adamdardyń birin taǵaıyndaý uıǵaryldy. Aqyn Oljas Súleımenovtiń paıda bolýy solaısha», dedi («DAT-OP» gázeti. 2016 j.). Oljasty N.Nazarbaev usynǵan.
Sóıtip, Semeı polıgonynǵa qarsy kúresetin «Nevada-Semeı» qoǵamdyq qozǵalysy qurylǵany, jetekshisi Jazýshylar odaǵy basqarmasynyń 1-hatshysy Oljas Súleımenov ekeni, Jazýshylar odaǵy ǵımaratynda jıyn ótkiziletini aqpannyń 27-kúni habarlandy. Polıgonnyń zardabynynan habardar almatylyqtar erteńinde tez de kóp jınalyp, ǵımarattyń zalyna sımaı, jınalys syrtta jalǵasty. Oljas ádetinshe ekpindep, túıdektep sóılep, qozǵalysty ózi qurǵandaı órkeshtendi. Odan arǵy kúnderi Odaqta májilisti kóbeıtip, sózdi tasqyndatty. Dúnıe júzi memleketteriniń basshylaryna atom-ádrolyq synaýdy toqtatý týraly úndeý jarıalady, biraq onysyna tipti irgeles Reseı de mán bermedi, 1990-jyly «Novaıa zemlá» polıgonynda ıadrolyq jańa bombasyn synady.
1989-jyly mamyr aıynyń 25-kúni Máskeýde KSRO Halyq depýtattarynyń 1-quryltaıy bolatyny habarlanyp, oǵan depýtat saılaý 1 aı buryn bastaldy. Jazýshylar odaǵynan usynylǵan kandıdat Oljas óte almaı qalyp, Mınıstrler Keńesiniń tóraǵasy N.Nazarbaev Keshirimge telefon shalyp, Oljasty oblystan depýtattyqqa ótkizýdi ótindi: «Ol Sizge barady, polıgonǵa qarsy kúresińizde jaqsy kómekshi bolady» dedi. Iá, qalaı kómekteskenin Keshirim aıtty:
“...Polıgondy japtyrý kúresimniń bastalýynan aıaqtalýy áldeqaıda qıyn boldy... Ókpek jeldiń qaı jaqtan soqqanyn bildim. Ol eń aldymen qoǵamdyq qozǵalys jetekshilerinen bastaldy. Olardyń keıbireýi, tipti, Semeıge at izin birinshi ret salsa da, baıaǵy Iýlıı Sezarsha: - Bardym, kórdim, jeńdim! - dep shyǵa berdi...
Polıgondy jabý máselesi sheshilýge jaqyndaǵanda, ókinishke qaraı, basqa bir máseleniń sheti – bul kimniń eńbegi degen suraq qyltıdy. Baspasóz betin jaýyp ketken jarıalanymdarda eńbek «Nevada-Semeı» qozǵalysyniki, tek qana sonyki, delindi. Qozǵalystyń árbir áreketi aspandata madaqtaldy. Onyń belsendileri (kezdeısoq júrgender de bar) qozǵalysqa basqasha baǵyt bere bastady: olar ózderiniń mindeti sebepti-sebepsiz jıyn-jınalys ótkize berý dep bildi. Jalǵan derek taratyp jibergenderi de boldy. Jınalysqumarlyq keýdemsoq jelpiniske, julqynysqa aınalyp, ómir shyndyǵynan aýytqyp ketip jatty» (Keshirim Boztaevtyń 1992-jyly shyqqan «Semeı polıgony» kitabynan. Kitaptyń Nazarbaevqa sılanǵanyna da, Súleımenovke jetkizilgenine de shúbám joq).
Bul derek Keshirimge kózi tirisinde lám deı almaǵan, qaıtys bolǵanynan (1999 j.) keıin arýaǵyna jarmasqan ataqqumarlarǵa á degende-aq shanshý boldy.
Alaıda:
«...Prınsıpıalnost trebovatelnostk sebe ı drýgım, zabota o lúdáh, chýtkostı vnımanıe k nım snıskalı Vam zaslýjennyı avtorıtet ı ývajenıe v respýblıke. Neosenım Vash vklad v reshenıe problem, svázannyh s zakrytıem Semıpalatınskogo ıadernogo polıgona, s sozdanıem sıstemy sosıalnoı zashıty naselenıa, postradavshego ot ıspytanıı atomnogo orýjıa».
Bul – prezıdent N.Nazarbaevtyń Keshirimdi jasy alpysqa tolýymen quttyqtaǵan jedelhatynan (23.06.1993 j.) úzindi. Aqıqatty anyq aıtty! Biraq ol keıin bul oıynan aınyp ketti. «Polıgondy biz japtyq!..» deı bastaǵan aqyn dosyn qoldady. Al «qudaı bergen aqyn» («poet ot boga»):
«Da, on byl pervym sekretarem obkoma. No ne bolee togo. Ýj vo vsákom slýchae v borbe za zakrytıa polıgona na pervom rádý ego nıkto ne vıdel» dedi («Kazahstanskaıa pravda» gázetinde). «Polıgona, okazyvaetsá, zakrylı-to ne my, a kakoı-to sekretar obkoma?!» dedi («Svoboda slova» gázetinde). Ol ol ma: «Kto pısal takoe pımo, zavtra je ego tam ne byl» («Svoboda slova» gázeti) dep, Boztaevtyń Gorbachevqa jedelhat joldaǵanyn joqqa shyǵarýdy kóksedi. Bul ne?!. Betpaqtyq!
Semeı polıgony týraly sózderde, maqalalarda «Keshirim Boztaev» degen aty-jón aıtylmaıtyn, jazylmaıtyn boldy. Ol solaqaılyqqa ári tańdanyp, ári narazy bolyp, 2009-jyly shilde aıynyń 19-kúni prezıdent N.Nazarbaevqa «Keshirimniń kinási ne?» dep ashyq hat jazyp: «Dosyńyz Oljas Súleımenovtiń polıgon tarıhynan Keshirim Boztaevtyń atyn óshirýge tyrysýyn toqtatýǵa pármenińiz jetpeı júrgeni qalaı?» dep suraq qoıdym. Ákimshiligindegi bir sheneýniginen: Prezıdent hatyńyzben tanysty, másele alaı ǵoı, bylaı ǵoı, ótkendi qaıtalaı berip qaıtemiz, dep bulǵalaqtatqan jaýap keldi. Dertesin qaıyra jaýap jiberdim.
Bir ǵana Semeıdiń emes, Ertis boıyndaǵy oblystardyń halqyn da 40 jyl qınaǵan polıgondy jabýdaǵy negizgi kúsh-qaıratty eńbek ıesi, nartáýekeldi Keshirim Boztaevtyń týǵanyna 90 jyl tolar aldynda, ádebıetimizdiń qadirli eki aqsaqaly – Myńbaı Rásh pen Ýahap Qydyrhanuly mamyr aıynyń 21-kúni prezıdent Q.Toqaevqa joldaǵan «Janpıdalyq jasaǵan Azamat edi!» dep ataǵan ashyq hattarynda: «...Keshirim BOZTAEVQA «Qazaqstannyń Halyq qaharmany» ataǵyn berýdi ótinemiz! Bul – jastary 90-nan asqan bizdiń ǵana emes, Keshirim marqumnyń kim bolǵanyn jaqsy biletin myńdaǵan qazaqstandyqtyń tilegi, dep bilińiz» degen (hat Q.Toqaevqa jiberildi, «Jas alash» gázetinde, ınternettiń «Abai.kz» saıtynda jarıalandy). Prezıdentke mundaı izgi nıetpen, ıgi tilekpen jazylǵan hat az bolmady, deı alamyn. Biraq aqıqat arqaýly tilekter býǵa aınalǵan sýdaı boldy. Bılik, tym bolmasa, Astanada jıyn ótkizbedi. Bul ómirde, qazaq jerinde BOZTAIULY Keshirim atty Adam, Azamat, Qaharman bolmaǵandaı!..
Semeı polıgony «Prezıdent Nursultan Nazarbaevtyń jarlyǵymen jabyldy» deýshiler bar. Ol dalbasaǵa jaýap (E.P.Velıhovtyń Reseı Ortalyq telearnasynyń «Mádenıet» baǵdarlamasyndaǵy kezdesýde, 2008-jyly, ózine qoıylǵan bir suraqqa jaýabynan):
«...Oljas Sýleımenov k zakrytıý polıgona ımeet kraıne neznachıtelnoe otnoshenıe. Tak, mımohodom – artıkýlásıa ı shýmıha...
Glavnaıa ıdeıa kontrolá nad prekrashenıem ıadernyh ıspytanıı zaklúchalas v dopýske sovetskıh spesıalıstov v Nevadý, a shtatovskıh v Semıpalatınsk. Kajdyı ýstanavlıvaet svoıý spesıalnýıý apparatýrý ı derjıt drýg ý drýga rýký na ıadernom púlse... Vse peregovory s Gosdepartamentom, Kongresom, Pentagonom vel ıa ı vysshıe ofısery KGB ı GRÝ. I nıkakogo Oljasa Sýleımenova tam ne bylo. To estvsó reshalos na osı Moskva – Vashıngton, a dvıjenıe «Nevada-Semeı» bylo ne bolshe chem svetok na obochıne dorogı...».
Evgenıı Pavlovıchtiń: «...vsó reshalos na osı Moskva – Vashıngton» degeni eki jaqtyń ózderindegi polıgondardy qysqartý máselesin talqylap, KSRO Semeı polıgonyn jabýǵa keliskenin aıtqany. Ol sheshimnen keıin Gorbachevtiń Nazarbaevqa ıek qaqqany, «táýekeldi» jarlyq shyqqany túsinikti bolsa kerek. Gorbachevsiz (búginde – Pýtınsiz) qadam jasamaǵan kiside ózindik kúsh qaıdan bolsyn!..
Áńgimemnniń yńǵaıyna qaraı halyqaralyq jýrnalshy-jazýy retinde tanymal Ánýar Álimjanovtyń 1990-jyly, qarasha aıynyń 13-kúni, Anglıa parlamentiniń Qaýymdar palatasynda ıadrolyq qaýyp-qaterge qarsy sóılegen sózinnen bir úzindi keltireıin:
«...Birikken Ulttar Uıymy kelesi 1991-jyldyń qańtarynda ıadrolyq qarý-jaraq máselesin talqylaıdy, sonyń aldynda myna biz ıadrolyq qarýy bar elderdiń úkimetterin Aqyl-sana daýysyn tyńdaýǵa májbúr etýge tıispiz!».
Ánýar Turlybekuly – Anglıa parlamentinde sóılegen jalǵyz qazaq qana emes, Qazaqstannyń, Sovet Odaǵynyń, búkil sosıalısik elderdiń bir ǵana ókili. Ol qurmet – Ánekeńniń halyqaralyq qaıratker ekenine dálel...
Adal eńbek adamgershilikti ortada árqashan laıyqty baǵalanady. Osy turǵydan aıtqanda, qosymsha derekterim: KSRO deńgeıinde memleket, qoǵam, partıa qaıratkeri bolǵan Keshirim Boztaev – KSRO Joǵary Keńesiniń Qorǵanys jáne memlekettik qaýipsizdik komıtetiniń múshesi; KSRO Halyq depýtaty; Ulttyq qaýipsizdik máselelerin zertteıtin akademıanyń, Halyqtyq «Ekologıa» akademıasynyń (Máskeý qalasy) akademıgi; Semeı Medısına akademıasynyń Qurmetti profesory; Qazaq KSR-na eńbek sińirgen ónertapqysh; Qazaq SSR Joǵary Keńesiniń depýtaty; Qazaqstanǵa eńbegi sińgen qaıratker; Semeı qalasynyń Qurmetti azamaty. «Eńbek Qyzyl tý ordenimen» úsh márte marapattalǵan. Medaldary, gramotalary bar.
Sondaı-aq, Keshirim, «naızadan qol bosasa qalam alyp» (Baýyrjan Momyshuly), búgingi, erteńgi jas urpaqtarymyzǵa ǵylymı negizdi bes kitap qaldyrdy. Olar: «Alǵashqy ottan atomǵa deıin» (1956 j.), «Óskemen qorǵasyn-myrysh kombınatynda shıkizatty paıdalanýdyń tájirıbesi» (1972 j.), «Semeı polıgony» (1992 j.), «Qaınar qasireti» (1995 j.), «29-tamyz» (1998 j.). Bulardyń sońǵy úsheýi – Semeı polıgonynyń shejiresi. «29-tamyz», eger jańylyspasam, Keshirimniń tanysy, ǵalym-jazýshy K.Ishıdanyń qalaýymen, Nagasakı birlestiginiń járdemimen 1998-jyly japon tilinde shyqty.
Keshirimniń uıymdastyrýymen 1996-jyly naýryz aıynyń 29-kúni qurylǵan «Halyqaralyq «29-tamyz» Qory» búginde de jumys isteýde. Prezıdenti – áke jolyn ustanǵan uly Nurlan Boztaev. Qordyń jumysy týraly «HHİ vek. Ýstoıchıvoe razvıtıe Semıpalatınskogo regıona» atty kitapta (2006-jyl) bylaı delingen: «...Fond polýchıl reestrovyı konsýltatıvnyı statýs prı Ekonomıcheskom ı Sosıalnom Sovete OON (EKO-SOS) v znak prıznanıa zaslýg Fonda».
Qordyń maqsaty – Semeı polıgonynynan zardap shekkenderge hal-qadarı járdem jasap turý.
Keshirimniń eli, halqy úshin jaratylǵan Jarqyn Tulǵa bolǵanyn respýblıkamyzdyń buqaralaq aqparat quraldary kezinde jurtshylyqqa baıandady. Men de, mine, estip-kórgenderimdi oqyrmandarǵa usynyp otyrmyn, buryn da jazǵanmyn. Keshegi-búgingi bıliktiń basshy-qosshylaryna «belgisiz» maǵlumat az deı alamyn. Alaıda olardyń birazy nazarbaev-súleımenovtik baǵytta bolsa (K.Boztaevtyń 90 jyldyǵyn eleýsiz qaldyrý, sirá, sol jaqtyń «pikiri» shyǵar), birazy nemkettiliktiń bazarynda...
Keshekeńniń qabiri basyndaǵy qulpytasta: «Semeı eli saǵan rıza» degen jazý bar. Ol – Qazaqstannyń, Qazaqtyń tarıhtaryna jazylǵan óshpes lebizi!
Myńq etpegen myrzalar, esterińde bolsyn: Shyndyq shymyldyq emes, ony olaı-bulaı ysyryp, túrip qoıa almaısyńdar, sheship alyp tastaı da almaısyńdar!.. Áı, biraq... ózderińnen ózgeni umytqandaryń bir bul emes, «...baltyrlaryń syzdamaı», sirá, «Bizdiń ujym», «Meniń ómirim» dep estelik jazýǵa kirisken de shyǵarsyńdar.

Ǵabbas QABYSHULY,
jazýshy.
28. 11. 2023 j.)
Bul maqala týraly ne oılaısyz?