Tiri bolsam, qazaqqa qyzmet etpeı qoımaımyn!

Álıhan Bókeıhan

Aqtóbedegi 50 úıdiń 30-yn sý tasqynynan qutqaryp qaldyq – erikti

10 sáýir 2024 250

«Ádildik jáne Órkendeý» qoǵamdyq qorynyń belsendileri sý tasqynynan zardap shekken óńirlerge gýmanıtarlyq kómek jiberip, úılerdi sý tasqynynan qutqaryp jatyr, dep habarlaıdy Alash.KZ ulttyq portaly. 

«Ádildik jáne Órkendeý» qoǵamdyq qorynyń aımaqtaǵy belsendileri el boıynsha sý tasqynyna jol bermeý jónindegi is-sharalarǵa belsene qatysyp, zardap shekken óńirlerdiń turǵyndaryna kómek kórsetip jatyr.

«Ádildik jáne Órkendeý» qoǵamdyq qorynyń Aqtóbe ókildiginiń basshysy Aleksandr Mandrykın óńirde tótenshe jaǵdaı rejıminiń jarıalanýyn kútpeı birden iske kirisken. Jaǵdaıdy obektıvti baǵalaı otyryp, bilikti ekolog-ınjener áriptesterimen birge bógetter men bekinister salý úshin jumys tobyn uıymdastyrdy.

Men osy óńirde turamyn jáne qaýipti aımaqtardy jaqsy bilemin. Sondyqtan biz turǵyn úılerdi úlken sýdan qorǵaý úshin aldyn ala qımyldap, óz kúshimizben bógetter turǵyza bastadyq. Jaǵdaıdyń kúrdeliligine qaramastan, biz 50 úıdiń 30-yn sý tasqynynan qutqaryp qaldyq, — deıdi qordyń aımaqtaǵy belsendisi Aleksandr Mandrykın.

Buǵan deıin Aqtóbe qorynyń ókilderi sý tasqyny saldarynan qıyn jaǵdaıǵa tap bolǵan qazaqstandyqtardyń atyna ózderiniń bir kúndik jalaqylaryn aýdarǵan bolatyn.

Tabıǵı apat el azamattaryn biriktirdi. Demalys kúnderi «Ádildik jáne Órkendeý» qoǵamdyq qorynyń belsendileri Atyraýǵa gýmanıtarlyq kómek retinde, tasqyn sýdyń bógeý úshin 10 myń qap jiberdi.

Qordyń Atyraý oblysyndaǵy ókildiginiń basshysy Alena Asambaevanyń aıtýynsha, Jaıyq ózeniniń jaǵalaýyn bógeý úshin qum salynǵan qapshyqtar qajet. Osy kúnderi mundaı qorǵanys ádisi Atyraýdyń 20 ýchaskesinde, sondaı-aq qala mańynda bir mezette júrgizilýde. Tipti túnde de toqtamaıdy. Oblys turǵyndary óz qarajattaryna qaptar, kúrekter, qolǵaptar jáne janarmaı satyp alýda.

Qordyń óńirlik ókildigi «Atyraý eriktileri» chatyn ashty. Qazir onyń 1023 qatysýshysy bar. Chat arqyly qala eriktileri bir-birine qajetti zattar men jabdyqtardy satyp alýǵa kómektesedi, bul chatqa jaqyn mańdaǵy eldi mekenderden bóget salyp berýge kómek surap ta jazyp jatyr. Bul iske áıelder qaýymdastyqtary men úkimettik emes sektor ókilderi de qosylyp, eriktilerge ystyq tamaq taratý taratyp jatyr, — deıdi eriktilerdiń janynda júrgen qor belsendisi Alena Asambaeva.

Batys Qazaqstan oblysyndaǵy Qor belsendileri de sý tasqynynan zardap shekken aýdandarǵa kómegin kórsetip jatyr. Osylaısha olar tabıǵı apattyń zardabyn azaıtý úshin jergilikti atqarýshy organdarymen, eriktilerimen jáne ózge de uıymdarymen kúsh biriktirdi.

Men, meniń qordaǵy áriptesterim belsendi azamattyq ustanymy bar azamattar retinde elde bolyp jatqan oqıǵalarǵa nemquraıly qaraı almadyq. Óńir belsendileriniń deni sý tasqynyna qarsy kúresip júr. Dýlat Júsipqalıev, Gúlzıa Ahmetova sekildi aımaqtaǵy qor ókilderi eriktilermen birge belsendi túrde qyzmet etip, gýmanıtarlyq júkterdi qabyldaýmen jáne jóneltýmen aınalysyp júr. Al, qoǵam belsendisi Marıa Pırog kún saıyn is-sharalardyń bel ortasynda júrip, sý tasqynynan zardap shekken Bórili aýdanynyń turǵyndaryna gýmanıtarlyq kómek uıymdastyrdy. Ol eriktiler úshin túski as uıymdastyryp, olardy qajetti zattarmen qamtamasyz etip otyr, — dedi «Ádildik jáne Órkendeý» qoǵamdyq qorynyń BQO-daǵy ókili Asylanbek Gýbashev.

Qor belsendisi aqparattyq jumys júrgizip qana qoımaı, eriktilermen birge qorǵanys bógetterin salýmen aınalysady. Ol oblysta Batys Today biryńǵaı telegram-kanaly jumys isteıtinin, onda Batys Qazaqstan óńirindegi ahýal týraly ózekti aqparat jarıalanatynyn habarlady. Asylanbek Gýbashevtiń aıtýynsha, qazir zardap shekkenderge birinshi kezekte jyly kıim, matrastar men tósek-oryn kerek. Sondaı-aq, sý basý oryndarynda jumys isteý úshin shamdar, shatyrlar, batpaqqa qarsy rezeńke etikter, úrlemeli qaıyqtar, kombınezondar men gıdrokostúmder qajet.

Qazaqstannyń barlyq óńirlerinde «Ádildik jáne Órkendeý» qorynyń qoǵamdyq qabyldaýlary jumys isteıdi. Sý tasqyny kezinde qordyń aımaqtaǵy qyzmetkerleri gýmanıtarlyq kómek jınaý jáne taratý, eriktilerdiń jumysyn úılestirý fýnksıalaryn atqarady. Ár azamat qordyń ókildigine kómek úshin júgine alady nemese eldi mekenderdi tezirek qalpyna keltirýge qor arqyly óz úlesin qosa alady.

Aldaǵy kúnderi birden birneshe óńirde ózenderde sý kólemi ulǵaıady degen boljam bar. «Ádildik jáne Órkendeý» qoǵamdyq qorynyń ókilderi sý tasqynyna qarsy jáne onyń zardabymen kúresip, bóget pen bekinister salý, sondaı-aq muqtaj jandarǵa kómek kórsetý jónindegi aýqymdy ári mańyzdy isterin jalǵastyra beredi.

Bul maqala týraly ne oılaısyz?