Tiri bolsam, qazaqqa qyzmet etpeı qoımaımyn!

Álıhan Bókeıhan

Zamanymyz mádenıet zamany. Mádenıetke bilim jetkizedi - Halel Dosmuhameduly

08 sáýir 2024 238
Zamanymyz mádenıet zamany. Mádenıetke bilim jetkizedi. Bilim ońaılyqpen qolǵa túspeıdi. Bilim alýǵa kóp eńbek, asa sabyr kerek. «Sarǵaıǵan jeter muratqa» dep atamyz aıtqan. Bilim mysqaldap kiredi. Bilimdi bolý úshin kóp sarǵaıý kerek. «Eńbek etseń emersiń». Eńbek qylmaı bilim joq. Eńbeksiz aǵartyp, tezden eldi mádenıetti qylamyn degen oı – aýysqandyq.
 
Mádenıetti bolamyz desek, jolymyzdy durystap túzep alyp, betimizdi bir baǵytqa salyp, azyq-túligimizdi túgendep, uzaq saparǵa shyǵý kerek. Asyqpaǵan arbamen qoıanǵa jetedi. Anaý bálen boldy, mynaý túgen boldy degen kúnshildikti de qoıý kerek. Kúnshildik murat emes. Taılynyń attyǵa erip, tańy aıyrylady. «Aıaz álińdi bil, qumyrsqa jolyńdy bildi» esten shyǵarmaı, aıqaılamaı, shýlamaı, bilimdi bolyp, mádenıetke jetýdiń jolyna anyq beldi baılaý kerek.
 
Bilim alýdyń joly kóp. Joldyń ishinde eń tótesi – jaqsy mektep, bilimdi muǵalim. Munan qalsa, el ishine kópke túsinikti bolyp jazylǵan bilim kitaptary. Mektep jaqsy bolý úshin quraldary túgel, saımandary jetkilikti bolýy shart. Quraldy-saımandy túgil, quralsyz da bizde mektep joq. Sondyqtan mektep túzeý – bizdiń birinshi jumysymyz.
 
Bilimdi muǵalim bizde taǵy joq. Muǵalimderimizdiń shala-sharpy bilimi bar. Bulardyń kóbi el ishinde bir-eki jyl tursa osy shala-sharpysynan da aıyrylyp qalady. Sebebi, oqıtyn kitaby joq, qasynda sóz aıtatyn bilimdi kisi joq, alystan baryp bilimin toltyrýǵa óziniń jáne haly joq.
 
Aýrýyn jasyrǵan jazylmaıdy. Mektep pen muǵalimimizdiń nashar ekendigin ashyq aıtyp, anyq túsiný kerek. Nasharǵa járdem berip, joqty bar qylý bárimizdiń mindetimiz. Muny umytpasqa kerek.
 
Jurtymyzdyń sózge áýestigi bárimizge málim. Bizdiń jurt sóz aıtpaı, sóz tyńdamaı otyra almaıdy. Burynǵy zamanda jurttyń aıtatyny,tyńdaıtyny óziniń ata sózderi edi. Ertegi, jumbaq, óleń, tolǵaý, terme,jyr, taqpaq, aıtys, jylaý, joqtaý, túrli tarıhı áńgimelerdi burynǵy ýaqytta eki kisiniń biri sóıleıtin. Eldiń salty, tirshiliktiń qalpy ózgergen saıyn sóz aıtýshylardyń sany azaıyp, sapasy kemidi.
 
El ishine moldalar men jerge jazý-syzý biletinder paıda boldy. El jazba sózge muqtajdana bastady. Bul muqtajdyq din kitabyn oqý, aǵaıyn túrikterdiń kitaptaryn oqýdy týǵyzdy. Paıdakúnem saýdagerlerge jurttyń óz sózin túrli shatastyryp bastyryp, kitap qylyp satýǵa jol berdi. Qazanda basylǵan qıssalar shyqty. Arabtyń «Myń bir tún» sekildi mı keptiretin ertegilerinen alynǵan sózder jaıyla bastady.
 
Eldiń mundaı muqtajdyǵy eskerilmedi. Oı jaǵynan, el jaǵynan paıda beretin kitaptar taratý sanalynyń qolynan kelmedi. Sanasyzdyń oıyna kelmedi. Sonymen tóńkeriske jettik. Bul týraly tóńkeris te aıtarlyq eshteńe bermedi. Túrli sebepterden aýyz sóz aıtýshylar el ishinde qurydy, din kitaptary da, qazirde qıssalar da bitti. Biraq bulardyń ornyna laıyqty nárseler týmady. Tóńkeristiń alǵashqy kezinde baspasózdiń tótenshe ekpindi jumystary boldy, burylýǵa erki bolmady.
 
Osy kúni jumysty nyqtap, negizdi qylyp isteıtin zaman týdy. Halyq aǵartý jumysy alǵa qoıyldy. Baspasóz nadandyqpen kúreske salyndy. Jaıymyz bulaı bolǵan soń baspasózdi elge jaqyndatý, túsinikti qylý mádenıet jolyndaǵy aýyr jumystyń biri bolyp shyǵyp tur.

«Sanany» shyǵarǵandaǵy maqsatymyz – az da bolsa joǵarǵy aıtylǵan kemshilikterdi joıyp, ańsaǵan elge, alaqtaǵan muǵalimderge, jasóspirim shákirtterge túsinikti sóz berý. Bul óte aýyr jumys. Degenmen de kirispeske amal joq. Zaman toqtamaıdy, gýlep ótip barady.

Jýrnal shyǵarǵanda bizdiń ustaıtyn jolymyz mynaý:
1. Eń negizinen bastap ár pánderden túsinikti qylyp jalpy bilim berý:1) ǵylym-qısap (matematıka); 2) fızıka, hımıa týraly túrli maǵlumattar berý; 3) dúnıeniń jaralý túzilisimen, aspandaǵy juldyzdarmen, jerdegi bolatyn jaýyn-shashyn sekildi ózgeristermen tanystyrý; 4) janýarlarmen, jer júzindegi aǵash-shóp sekildi ósimdiktermen, tas-topyraqpen tanystyrý, jerdiń qalaı jaralǵanyn, neden túzilgenin bildirý; 5) burynǵy ótken halyqtarmen, olardyń mádenıetimen, saltymen tanystyrý.
 
Burynǵydan qalǵan tamtyqtardy qalaı izdeý jaıynda, qalaı paıdalaný týraly baıandama berý; 6) qaı jurtta qandaı sharýa bar, qandaı zań bar, qandaı turmys-tirshilik bar – sonymen tanystyrý; 7) jer júzindegi eldermen, jerlermen tanystyrý, 8) sanaq týraly baıandama berý, jer júzindegi elderdiń túsiniń, óliminiń, oqý úıiniń, saýatsyzdyǵynyń, túrli qajetine jumsaıtyn buıymdarynyń sanaǵyn berý; 9) adamnyń, maldyń aýrýlary, saýlyq saqtaý týraly maǵlumat berý; 10) qarip tizý, baspahana túzý, kitap bastyrý, sýret týraly maǵlumat berý.
 
2. Qazaq-qyrǵyz jurtynyń tarıhymen, salt-ádetimen, turǵan jerimen tanystyrý. «Jeti atasyn bilmegen – jetesiz» degen maqal bar. Óz elimizdiń ótken-ketkeni, basynan keshken dáýirleri, burynǵy osy kúngi mekenderi týraly qoldan kelgeninshe tolyq maǵlumat berý. Ata-babalarymyzdyń isterimen tanysyp, etken jańylystaryna kúıinip,jaqsylyqtaryna súıinip, ǵıbrat almaq adamǵa sana beredi.
 
3. Qazaq-qyrǵyz jurtynyń tilimen, ádebıetimen jaqsy tanystyrý. Til – jurttyń jany. Óz tilin ózi bilmegen el – el bolmaıdy. Mádenıetke umtylǵan jurttyń aldymen tili ózgermekshi, tili buzylmaqshy. Tilinen aıyrylǵan jurt – joıylǵan jurt. Tamyrdy buzbaı ustartý sharttaryn qarastyrý, jurt ádebıetinen, kórkem ádebıetten úlgiler kórsetip, órnekti túrlerimen tanystyrý.
 
4. Bilim taratyp, eldiń qolyn mádenıetke jetkizetin – mektep. Sondyqtan mekteptiń tarıhy, túrleri, túzilisi, oqý-oqytý retteri, muǵalimderdiń, shákirtterdiń kúı-jaıy týraly, oqý quraldary, kitaptary týraly tolyq baıandama berip turý.

5. Adamnyń tabıǵatyndaǵy bir minezi – oıyn-saýyq qylyp, qyzyqtar kórý. Oınamaıtyn adam joq, kúlmegen adam – adam emes. Oıyn-saýyqtyń paıdalysy da, zıandysy da kóp. Saltymyzǵa, turmysymyzǵa qaraı túzelgen elimizde kóp oıyndar bar. Bulardy mensinbeı umytyp baramyz. Bul jaramaıdy. Bizdiń keıbir oıyndarymyzǵa Eýropa tańdanarlyq.
 
«Sananyń» bir mindeti – óz elimizdegi jáne bóten elderdegi oıyndarmen oqýshylardy tanystyrý.

6. Bul dúnıede adam balasy tańdanatyn is qylyp ótken adamdar bar. Bul adamdardyń attary atadan balaǵa umytylmaı kele jatyr. Túrli danyshpandar, sheshender, sheberler, batyrlar, aqyndar, bıler taǵy basqalar kóp ótken. Osyndaı adamdar ózimizdiń qazaq-qyrǵyz arasynda az bolmaǵan. Óz jurtyna jumys qylyp, eńbek sińirgen adamdardy qadirleý eldiktiń belgisi. Sondyqtan eń aldymen óz jurtymyzda bolǵan, sonan soń shet elderde bolǵan adamdarmen tanystyrý.
 
7. «Sanada» «Mádenıet maıdany» degen bir bólim bar. Bul bólimde eldiń mádenıeti, bul týraly istelingen isti, úlgili mektep-medreselerdiń kúı-jaıyn, mádenıet, bilim uıymdarynyń tirshiligin, úkimettiń mádenıet, bilim týraly buıryq-jarlyqtary, taǵy sondaı basqa nárseler jazylyp turmaqshy.
 
8. Qazaq-qyrǵyz tilinde, ıa qazaq-qyrǵyz týraly bóten tilde shyqqan kitaptardy tizip turmaqshymyz. Jáne de bular týraly syn berip turmaqshymyz.
 
Joǵarǵy kórsetilgen jolmen «Sananyń» árbir sanynda syıǵanynsha, qoldan kelgeninshe maǵlumat berilip turmaqshy. Kóńil shabady,júrek talpynady. Biraq qolda qýat kem, járdem beretin, kómek qylatyn kisi az. Qanat-quıryq bolmaı, súıeýshi bireý bolmaı jumys kórkeımeıdi. Sondyqtan bilimi bar sanaly azamattarǵa, ásirese, muǵalimderge járdemshi bolyp súıeńder degen ótinish aıtamyz. Aqshamen bolsyn,
jazýmen bolsyn járdem berińiz.
 
Jazýshylarǵa eskertetin nárse mynaý: ári bolsa qara halyq úshin, beri bolsa aýyl mektepterindegi muǵalimder túsinetin sózder jazýǵa, jazǵan sózderiń qoıyrtpaq bolmaı, taza tatymdy bolsyn. Syrty bar, ishi joq qur tizilgen qariptiń keregi joq. Árbir jazylǵan sózdiń jýrnalymyzǵa laıyq maǵynasy bolsyn. Kem maǵynaǵa óza jaıylyp, keń sóıleýdiń keregi joq. «Sana» shyndyǵynda jýrnal emes, bólek basylyp shyqpaıtyn ýaq bilim sózderiniń jıyntyǵy. Oqý kitabyn jazý uzaqqa sozylatyn qıyn jumys. Ony jıi shyǵaryp turý qolymyzdan kelmegendikten bilim beretin ýaq sózderdi jıyp, jýrnal retinde shyǵaryp turýdy oıladyq. Jýrnalymyz eki aıda bir shyǵyp, jylyna alty kitap bolyp shyǵyp turmaqshy.
 
«Sananyń» birinshi sany naǵyz oılaǵandaı bolmady. Biraz kemdikteri bar. Buǵan birinshi sebep – istiń jańalyǵy, burynǵydan úlgi bolmaǵandyǵy. Ekinshi sebep mynaý boldy – kóp adam sóz jazbaqshy bolyp ýáde berse de birqatary ýádesinde turmady, birqatary jýrnalǵa laıyqty sóz jaza almady. Jýrnalymyzǵa sóz jazǵan kisilerdiń biren-sarany bolmasa aqy alǵany joq. Bilim keńesiniń bergen aqshasy jýrnaldyń tehnıka jumystarynan artqan joq. Halyq aǵartý komısarlyǵynyń jarlyǵyn oıǵa alsaq bolashaqta aqsha mol bolady degen úmit az. Bul oqýshy men jazýshynyń esinde bolsyn. Eńbegin satpaı, halyq úshin bos qyzmet qylǵan azamattarǵa jarylqasyn aıtamyz.

Qazaq-qyrǵyz bilim komısıasynyń tóraǵasy
 
Halel Dosmuhameduly
 
Derekkóz: Saq Q. Alash kósemsózi: Til máselesi.– Almaty, 2014
 
Alash.kz ulttyq portaly
 
 
 
Bul maqala týraly ne oılaısyz?