Tiri bolsam, qazaqqa qyzmet etpeı qoımaımyn!

Álıhan Bókeıhan

Halqy áli mıtıńke shyǵýda: Qulsary ákimdigi 1,8 mlrd teńgege oıyn alańyn salǵaly jatyr (FOTO)

21 mamyr 2024 151

Qulsary qalasynyń turǵyndary bir apta boıy ákimdik aldynda túnedi. Olardyń talaby, sýǵa ketken úıleriniń baǵalaý aqysyn sharshy metrge 400 myń teńgege kóterý. Osy oraıda, halqy dalada qonyp jatqan Qulsaryda 1,8 mlrd teńgege balalar oıyn alańy salynbaq. Bul týraly Qazaq.today aqparattyq agenttigi habarlady. 

Memlekettik satyp alý saıtyndaǵy aqparatqa súıensek, Qulsary qalasy ákimi apparaty lot jarıalap, 2024 jyly 26 sáýir kúni taraptar shart jasasqan.

Konkýrs reıtıńtik-baldyq júıeni paıdalana otyryp ótken. Áleýetti ónim berýshi retinde «Ómirzaq» jaýapkershiligi shekteýli seriktestigi tańdalǵan.

Shart ataýynda turǵyn emes ǵımarattardy / qurylystardy salý boıynsha jumystar ekendigi kórsetilgen. Alaıda sharttyń tehnıkalyq sıpattamasynda qurylys alańy týraly tolyq aqparat joq.

«Barlyq jumystar jobalaý-smetalyq qujattamaǵa sáıkes oryndalady. Ónim berýshi shart jasalǵannan keıin jumys kestesin usynýy tıis sondaı aq shart jasalǵannan keıin 5 jumys kúni ishinde materıaldyq tehnıkalyq bazany rastaıdy», – delingen shartta.

Degenmen osyǵan uqsas ınfraqurylym qurylysy jáne aýlalardy abattandyrý boıynsha jarıalanǵan ózge memlekettik tapsyrys sıpattamasynda oıyn alańy týraly derekterdi tabýǵa bolady.

Atalǵan shart 2024 jyly 30 sáýir kúni tikeleı bir kózden satyp alý ádisi arqyly bekitilgen. Quny – 17 641 981 teńge. Bul somaǵa kásiporyn avtorlyq/tehnıkalyq qadaǵalaý boıynsha qyzmetter kórsetýge tıis.

Onda atalǵan nysannyń bas jobalaýshysy – «VIBO-STROI» JSHS ekendigi kórsetilgen. Qyzylorda qalasynda tirkelgen kásiporynnyń jetekshisi – Marat Atabaev.

Qorytyndyda Qulsary qalasy ákiminiń 2023 jylǵy 16 qańtardaǵy №81 sheshimimen aýdany 10,7276 gektar jer ýchaskesi 5 jyl merzimge ýaqytsha paıdalanýǵa berilgendigi aıtylady.

Qurylys nysany jaıynda «Oıyn alańynyń negizgi maqsaty – balalardyń demalysy men oıyn-saýyq orny retinde qyzmet etý. Jarqyn, qyzyqty balalar oıyn alańdary balanyń bos ýaqytyn ártaraptandyrýǵa jáne ony qyzyqty ótkizýge tamasha múmkindik beredi. Olar tek oıyn-saýyq emes, sonymen qatar damytýshylyq, tipti tárbıelik mánge ıe», delingen.

Sonymen qatar, tapsyrys berýshiniń qurylys júrgizý barysynda otandyq óndirýshilerdiń quraljabdyqtaryn, materıaldaryn jáne konstrýksıalaryn barynsha kóp qoldanýy qajet ekendigin atap ótken.

Aıta ketelik, Qulsary – sý tasqynynan eń kóp zardap shekken óńirdiń biri. Qazir turǵyndar qırap qalǵan baspana úshin beriletin ótemaqy mólsheri men tóleý merzimine narazylyqtaryn bildirip, bes kúnnen beri narazylyq tanytyp jatyr. Olar qıraǵan turǵyn úı úshin ótemaqy kólemin ákimdik ýáde etken sharshy metrine 200-240 myń teńgeniń ornyna 400 myń teńgeden belgileýdi talap etip otyr. Ári aqshany qurylys kompanıalaryna emes, ózderine aýdarýdy suraǵan.

Bul maqala týraly ne oılaısyz?