Tiri bolsam, qazaqqa qyzmet etpeı qoımaımyn!

Álıhan Bókeıhan

Sý tasqynyna kinálilerdi otstavkaǵa jiberip qana qoımaı, jaýapkershilikke tartý kerek - Rınat ZAITOV

21 sáýir 2024 2658

«Qansha jerden tabıǵı qubylys desek te, dál bul jaǵdaı tabıǵı apat deýge kelmeıdi. Osyndaı aýyr jaǵdaıǵa kináli barlyq sheneýnikterge jaı ǵana shara emes, qatań shara qabyldanýy qajet». Bul pikirdi QR Parlamenti Májilisiniń depýtaty, aıtysker aqyn Rınat Zaıtov ALASH.KZ ulttyq portalyna bergen suhbatynda aıtty.

- Sý basqan aımaqtarda qazirgi ahýal qandaı? Bir top Májilis depýtattarymen birge Atyraý, BQO óńirlerine baryp qaıttyńyzdar. Halyqtyń talap-tilegi qandaı?

TABIǴI APAT DEÝGE KELMEIDİ

«Sý tasqynynan zardap shekken aımaqtardaǵy halyq óte alańdaýly. Qansha jerden tabıǵı qubylys desek te, dál bul jaǵdaı tabıǵı apat deýge kelmeıdi. Eldegi alapat sý tasqynyna adamı faktorlar tikeleı áser etti. Biz depýtat áriptesterimizben qarasha aıynan bastap osyndaı jaǵdaılar oryn alýy múmkin dep talaı dabyl qaqtyq. Jaýapty sala basshylaryna talaı depýtattyq saýal joldandy. Biraq ádettegideı Sklár myrza bastaǵan bılik ókilderiniń «Másele Úkimettiń baqylaýynda bolady» degen biryńǵaı syrǵytpa jaýap berip, «otpıskamen» aınalysýynyń nátıjesi osyǵan ákeldi. Sondyqtan osyndaı aýyr jaǵdaıǵa kináli barlyq sheneýnikterge jaı ǵana shara emes, qatań shara qabyldanýy qajet. Onsyz bolmaıdy»,- dedi Rınat Zaıtov.

- Bul apatty jaǵdaıdan qandaı sabaq alýymyz kerek? Ózińiz qandaı oı túıdińiz?

BİZ SABAQ ALMAÝYMYZ KEREK, BİZ SHARA QOLDANÝYMYZ KEREK

«Biz bul apattan sabaq alýymyz qajet deımiz. Sabaq alý degen ne sóz?! Sabaq alý degen bir jerde esik jabylyp qalyp, sony bireý asha almaı qalsa, mine sodan sabaq alý kerek shyǵar. Al dál mynandaı mal, dúnıe-múlik  shyǵyndaryn eseptemegende, kisi ólimi bolǵan jaǵdaıda biz sabaq almaýymyz kerek, biz shara qoldanýymyz kerek. Kelesi jyly osyndaı jaǵdaılardyń bolmaýynyń aldyn-alýymyz kerek. Al onyń birden-bir joly ne? Jaýapty adamdardy jazaǵa tartý. Bizde zańda barlyǵy da jazýly tur. Tek sony dálálmen kórsetip, bizdegi qoldanystaǵy zańdy jumys istete alsaq, barlyǵy durys bolady. Qyzmettik mindetterin oryndaýda salǵyrttyq tanytyp, óz qyzmetin asyra paıdalanyp, jaýapkershilik alýdan qashyp, jumysty bir-birine silteýge ábden daǵdylanyp alǵan shendiler jaýap berýi kerek. Zań jumys isteýi kerek. Halyq aldyndaǵy jaýapkershilik óte úlken», - dep pikir bildirdi Májilis depýtaty.

- Sheneýnikterdi otstavkaǵa jiberip, oryndaryn aýystyrǵanmen ne ózgeredi? Dál mundaı jaǵdaı qaıtalanbasyna kim kepil?

KİNÁLİ SHENDİLERDİ OTSTAVKAǴA EMES, JAÝAPKERSHİLİKKE TARTÝ KEREK

«Bizdegi 30 jyldyq júıede jaman bir ádet qalyptasqan. Biz ádette jazaly, kináli, aıypty adamdardy tek otstavkaǵa jiberýmen ne bolmasa basqa qyzmetke aýystyrýmen shektelemiz. Qazaqstandy jaılaǵan jemqorlyq, jaýapqa tartylmaýshylyq, sytylyp qashý, keshire salý degen pasyq tirlikterdiń kesirinen osyndaı kesapatqa dýshar bolyp otyrmyz. Endigári olaı bolmaıdy. Biz sý tasqynyna kinálilerdi otstavkaǵa jiberip qana qoımaı, tolyq jaýapkershilikke tartý kerekpiz. Árıne, olarǵa qatysty dál mundaı qatań shara qabyldana ma? Joq pa? Halyqta da, bizde de senimsizdik bar. Dese de, Úkimet kez-kelgen qatań sharany qabyldaı alady. Al eger qabyldamasa, onda onyń arty jaqsylyqqa aparmaıdy. Sebebi, qazir halyq qatty ashýly, qatty alańdaýly»,- dedi Rınat Zaıtov.

- Jergilikti atqarýshy bılik ókilderiniń salǵyrttyǵy, sý tasqynyna qarsy is-sharalardy der kezinde úılestire almaýy da osyndaı aýyr zardapqa ákeldi deısiz ǵoı...

ÁKİMDER «ÓZİM BİLEMDİKKE» SALYNBAI, AQSAQALDARDYŃ AQYLYNA QULAQ ASSA, MUNDAI APAT BOLMAS EDİ...

«Eger jergilikti bıliktiń tizginin ustap otyrǵan qazirgi jas ákimder burynǵy 30 jyldyq júıege ábden sińip ketken «Men bastyqpyn» degenge salynbaı, der kezinde aýyl aqsaqalynyń aqylyn tyńdaı bilse, bir aýyz sózben aıtsaq, halyqtyń únine qulaq assa, mundaı apat bolmaıtyn edi. Bul – tek «ózim bilemdikke» salynǵandyqtan bolǵan másele. Atam qazaq: «Bir handa qyryq ýázirdiń aqyly bolady», «Kelisip pishken ton kelte bolmaıdy» dep aıtyp ketken. Dinmuhamed Qonaevtyń «Ótti dáýren osylaı» degen kitabynda 1949 jyly Qyzylorda oblysyndaǵy Bóribaı arnasy tasyǵan kezde danagóı aqsaqaldyń «qarabýralaý» ádisimen jyryndy sýdy qalaı toqtatqany týraly baıandalady ǵoı. «Kóp bilgennen emes, kóp kórgennen sura» deıdi dana halqymyz. Kópti kórgen qanshama aqsaqaldarymyz bar. Dıplomy joq demeseń daıyn maman. Mine, biz osyndaı el aqsaqaldarynyń aqyldaryna qulaq asqymyz kelmeıdi. Bizdiń jibergen basty qateligimiz osy», - deıdi Rınat Zaıtov.

- Qanshama shyǵynǵa ushyrap, mal-múlkinen, úı-jaıynan bir-aq sátte aıyrylǵan halqymyzdyń endigi jaǵdaıy qalaı bolmaq? 80 sharshy metrlik bir jańa úıdiń quny 22 mıllıon teńge kóleminde bolady deıdi. Az emes pe? Halyqtyń nesıeleri keshirilip, qandaı da bir jeńildikter qarastyrylady ma?

HALYQTA «SHYǴYNYMYZDY TOLYQ ÓTEP BERE ME?» DEGEN ÚLKEN ALAŃDAÝSHYLYQ BAR

«Apat bolýyn boldy, endi oǵan kináli adamdar jaýap bere me? Ótemaqy qalaı bolady? Shyǵynymyzdy tolyq ótep bere me?» degen suraqtar baspanasy men mal-múlkinen aıyrylyp, tilsiz jaýmen taısalmaı kúresip jatqan eldi tolǵandyryp, mazalap otyr. Kúni keshe Premer-mınıstrge baǵyttalǵan depýtattyq saýalymda osy ózekti máselelerdi kóterdim. Keltirilgen shyǵyndardy tolyq óteý, barlyǵyn qalypqa keltirý uzaqqa sozylatyn sıaqty. Sebebi, bul jerde basty eki faktor jumys isteıdi. Birinshiden, jergilikti bılik shyǵyndardy óteý boıynsha durys jumys istemeýi múmkin. Apat saldarynan zardap shekken halyq óz shyǵyndarynyń qalaı eseptelip, qalaı óteletinen beıhabar. Óıtkeni, sharalardyń naqty algorıtmi durys jasalmaǵan. Sol jaǵynan halyqta úlken alańdaýshylyq bar»,- dedi Májilis depýtaty.

ÝAQYTSHA NESIELİK KANIKÝLDARDY QARASTYRYP, BASPANA MÁSELESİN JEDEL SHESHÝ KEREK

«Ekinshiden, bizdiń qanymyzǵa sińip bara jatqan úlken qasiret bar. «Alyp qalsam, jep qalsam, tartyp alsam» degen... Sol sebepten dabyra salyp, daý kóteretin adamdar da tabylady. Úıleri sýǵa ketpese de, gýmanıtarlyq kómek alǵysy keletin adamdardy qazirdiń ózinde kórip otyrmyz. Bul jerde úlken saqtyqpen qaraýymyz kerek. Elimizde búdjet tapshylyǵy bar ekenin eskersek, bizge asa jaýapkershilik qajet. Sondyqtan jergilikti jerde el senimine ıe bolǵan belsendi azamattardy komısıa quramyna qosyp, sý tasqyny saldarynan keltirilgen shyǵyndy óteý algorıtmin elmen birlese ázirlegen jón. Apat bolǵan aımaqtardyń turǵyndaryna ýaqytsha nesıelik kanıkýldardy jan-jaqty qarastyryp, baspanasynan aıyrylǵan azamattardy ońtaıly ornalastyrýdy jedeldetý qajet»,- deıdi Rınat Zaıtov. 

- Memleket keltirilgen shyǵyndy tolyq ótep bere alady ma? Óz sózińizde, bizde búdjet tapshylyǵy bar dedińiz. Bul tyǵyryqtan shyǵar jol qandaı?

SHYǴYNDY QULYBAEV BASTAǴAN OLIGARHTAR ÓTEP BERSİN

«Jańadan salynatyn úıge bólinetin qarjy - 22 mln teńgeni úlestirgen kúnniń ózinde búdjetten úlken shyǵyn bolaıyn dep tur. Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaev qajet emes konferensıa, forýmdarǵa ketetin shyǵyndardy toqtatyńdar dep durys qadam jasap otyr. Biraq bul jetkiliksiz. Qazirdiń ózinde bizde búdjet jetispeýshiligi bar, shyǵyn naqty qalaı óteletinin biz bilmeımiz. Úkimet ázirge usynys bergen joq. Biz kórip otyrǵan jalǵyz jol - zardap shekken aımaqtarǵa baılar kómektessin. Prezıdent aıtqandaı, búkil Qazaqstannyń baılyǵyn ıemdenip otyrǵan 162 olıgarh bar. Bir Tımýr Qulybaevtyń ózi bul shyǵyndardyń barlyǵyn túgeldeı jaýyp bere alady. Shyǵyndy sol bastaǵan olıgarhtar tolyq kólemde óteýi kerek. Búkil aktıvterin toqtatyp, halyqtyń shyǵynyn sodan ótesin. Ary ketse 1 mlrd dollarǵa jetpeıtin shyǵyn bolady. Bul shyǵyndy ótep berý olarǵa esh qıyndyq týdyrmaıdy»,- deıdi depýtat.

 - Bolashaqta mundaı jaǵdaı qaıtalanbas úshin aldyn alý maqsatynda qandaı sharalar qabyldanady?

HALYQPEN ETENE JUMYS İSTEITİN BİLİKTİ KADRLARDY DAIYNDAÝ KEREK

«Aldaǵy ýaqytta osyndaı jaǵdaılardyń aldyn-alý úshin bizge eń bastysy - mamandardy daıyndaý kerek. Qazaqstanda bolyp jatqan barlyq keleńsiz jaǵdaılardyń birden-bir sebebi, ol – jemqorlyq. Biz bilim berý ordasynan bastap jemqorlyqqa kóship alǵannan keıin, bizde sáıkesinshe qajetti mamandar joq. Bilikti kadrlar tapshy. Sondyqtan bundaı jaǵdaıdyń aldyn-alý úshin áýeli barlyq memlekettik organdardaǵy jemqorlyqty barynsha júgendeýimiz kerek. Ekinshiden, biz halyq arasynan shyqqan ǵalymdar, qadirli aqsaqaldar men el aǵalarynyń sózine qulaq asýymyz kerek. Aqsaqaldardyń aqylyn tyńdap, halyqpen etene jumys isteıtin kadrlar kerek. Ár aýylda danagóı aqsaqaldar bar. Ol úshin mindetti túrde keńes quryp ne bolmasa úkimettik emes uıym quryp qajet emes», - deıdi Rınat Zaıtov.

BİZGE RÝSHYLDYQTAN ADA, HALYQQA JAQYN ÁKİMDER KEREK

«Úshinshiden, oblys, qala, aýdandarda jumys istep otyrǵan jergilikti atqarýshy bıliktiń jumysyn retke keltirý kerek. Onyń birden-bir joly – Prezıdent usynǵan saılaý júıesi. Biz qazir aýdan ákimderin saılaý degen jaqsy tájirıbe engizdik. Kóp eldimekendi aralap júrmin. Shynaıy qoldaýǵa ıe bolyp, ádil saılanǵan ákimderge kóbine halyq rıza. Demek, biz munyń aýqymyn keńeıtýimiz kerek. Qala-oblys kólemindegi ákimderdi halyq ózi saılaıtyndaı saılaý júıesine kóshýimiz kerek. Keı óńirlerde qaıta saılanǵan burynǵy ákimder de bar. Burynǵy ákimderdi saılap jatqan jerlerde qandaı faktor oınady? Jergilikti rýlyq, týysqandyq faktor oınady. Bizge rýshyldyqtan, jershildikten ada, halyqqa jaqyn ákimder kerek. Elge qyzmet etkisi keletin ár azamat sanaly túrde Qazaqstan degen memleket - týysqanymyzdyń úıi emes, halyqtyń úıi ekenin eskerýi qajet», - deıdi Rınat Zaıtov.

- Eldegi sý tasqynynyń oryn alýyna jyldar boıy gıdrotehnıkalyq qurylǵylardyń ábden tozyp, eskirip, qajetti ınfraqurylymnyń bolmaýy da birden-bir sebep boldy. Bul másele qalaı sheshiledi?

JEKE MENSHİKKE ÓTİP, ZAŃSYZ SALYNǴAN BÓGETTERDİ JOIÝ KEREK

«30 jylda gıdrotehnıkalyq qurylǵylar ábden tozyp, aýystyrylmaǵany bylaı tursyn, jeke menshik kompanıalar ózderine yńǵaıly jaǵdaı jasap, ár jerden damby salyp tastaǵan. Sol kompanıalardyń ar jaǵynda kileń olıgarhtar tur. Solar nege jaýapqa tartylmaıdy? Nege olar dambyny buzǵyzbady? Jeke menshikke ótip, zańsyz salynǵan bógetterdi joıý qajet. Burynǵy bıliktiń jer berýimen ábden esirgen búkil olıgarhtardyń enshisindegi baılyqtyń barlyǵyn memleketke qaıtarý kerek. Elde oryn alǵan osy aýyr jaǵdaıdyń aıasynda halyq qazynasy qaıtarylatyn shyǵar dep oılaımyn. Barlyǵynyń da kózi jetti. Osyǵan deıin talaı dabyl qaqtyq. Eshkim qulaq aspady. Endi mine ózderi nátıjesin kórdi ǵoı»,- deıdi Májilis depýtaty.

- Sý tasqyny kezeńine aldyn-ala daıyndyqtyń ýaqytyly bolmaýyn memlekettik satyp alý júıesindegi qıyndyqtyń saldarynan qyzmet kórsetýshi uıymdardyń qar kúreý jumystaryn belgilengen merzimde oryndamaýy da áser etti deıdi. Bul jaıynda ne deısiz?  

«Memlekettik satyp alý týraly Zańdaǵy kemshilikter jaıynda da talaı aıttym. Kezinde aýyl ákimderine bir kózden satyp alý tásilin qoldanýǵa ruqsat etiletin. Jańa zańǵa osyny qaıta engizip otyrmyz. Múmkindik berý kerek. Qalaı ol? Bir aýyldyń qaryn kúreý úshin ol 30 kún konkýrs kútip otyrady ma? Oǵan deıin qar erip ketedi ǵoı. Bizge elorda irgesindegi Qoıandy aýylynyń halqy da osy másele jaıly qarasha aıynan beri jazdy. Qar kúreýge tender oınatylǵan eken. Ony utyp alǵan kompanıa bar eken. Biraq der kezinde qar kúrelmeı jatyr dep. Aınalyp kelgende biz ne istedik? Qoıandy halqyn kináli qylyp tastadyq. Osy ádildik pe?»,- deıdi Rınat Zaıtov.

- «Depýtattar aıtady da, qoıady. Báribir másele túpki sheshimin tappaıdy» degenderge ne aıtasyz? Halyq talap-tilegin oryndatýǵa bar kúsh-jigerlerińizdi arnap, nátıje shyǵarýǵa daıynsyzdar ma?

«Depýtattar aıtady, aıtady, sonymen qoıady» degenge kelispeımin. Biz halyqtyń sózin, ashynǵan ashshy daýsyn jetkizýshilermiz. El ıgiligi úshin barlyq qolaıly jaǵdaıdy jasap berýge daıynbyz. Qandaı da bir zań shyǵarýshy organ tarapynan qoldanystaǵy zańda kedergiler bar bolsa, Parlament ony túzeýge daıyn. Eger bizdiń jetkizgenimizden tıisti deńgeıde áreket jasalynbaı, nátıje bolmasa, onda bul - Úkimettiń kinási. Onda halyq tikeleı ózi Úkimetke shyǵady. Sol kezde jaǵdaı qıyn bolady», - deıdi Májilis depýtaty. 

Áńgimelesken Zarına ÁSHİRBEK,

ALASH.KZ ulttyq portaly

Bul maqala týraly ne oılaısyz?