Tiri bolsam, qazaqqa qyzmet etpeı qoımaımyn!

Álıhan Bókeıhan

«Shyn bilim tájirıbede ǵana týady» - Á.Bókeıhan «jattandy bilimniń» jarǵa jyǵatynyn o basta bilgen

11 sáýir 2024 192

Erteden girek eli «Bilim anasy – jattaǵan» dep keldi. Bul bireýdiń tapqanyn jattap, maldyń qarnyna tyǵyp alǵan shópti kúıseýindeı, jattap oqyǵandy qoldanǵan zamannyń shyǵarǵan joly.

Shyn bilim tájirıbede ǵana týady. Bilim jolynyń negizi - tájirıbıa bolady, jattap alyp bilgen bilim kisiden surap kıgen ton sıaqty. Toıda tonymdy ber dep sheship alǵandaı jattap alyp bilgen bilim mekteptiń tabaldyryǵyn attaı bere esten shyǵady da umytylady.

Qandaı jaqsy kitap bolsa da, kitap kisiniń sózi, ony bireý tapqan. Anda júrip kisi baılaǵan túlki óziń qýyp alǵan túlkige jetpeıdi. Munyń ne ekenin qus salyp ıt júgirtken ańshy jaqsy biledi. Jerdi, aýany, sýdy, jandy, jansyz ózimizdi qamap alǵan zatty taný tárbıemen ǵana bolady. Bu týraly tájirıbá kózben kórgen, qolmen ustaǵannan bastalady. Aqyl zerek tekserip tergep, tereń boılap toqyp, kestelep kózben kórgennen, qolmen ustaǵannan qorytyndy shyǵarady. Bu neshe synnan ótip, taspadaı sydyrylyp, taıaqtaı janylyp bilim negizi bolyp shyǵady.

Bu jol jattama joly emes, tájirıbá joly. Tájirıbá jolymen bilimge shynyqqan adam bilgenin kórine ala kiredi. Tájirıbeden alǵan bilim umytylmaıdy, tól at bolady.

Osy kúni tájirıbasyz bilimde negiz de joq, bet te joq. Bilim anasy – tájirıbá.

Balany baýlyǵan oqytýshy bilim úıretpek bolsa, jattamany talaq qylady da, tájirıbe jolyna túsedi. Oqytýshy isine sheber bolsa, ózi de, balalar da tabıǵatty álip-bıdeı oqyp, aty báıgeden kelip, búrkiti túlki alyp, qyzyqqa batady da qýanady. Bala oqytýǵa, kúıi túsken qarshyǵadaı, tilep ushady.

Aýyldaǵy mektepte tabıǵat taný tájirıbesin mynadan bastaıdy:

Lupa deıtin qulynnyń tuıaǵyndaı dóńgelek shyny bolady. Lupany kózdiń aldyna ustap turyp bıttiń sirkesine qarasa, tarydaı bolyp úlkeıedi. Lupa qalada satylady. Baǵasy 30-50 tyıyn bolady. Lupamen saımandaný mektepke qıyn emes. Maıda oqytýshy mekteptegi balalardy ertip dalaǵa shyǵady. Kele jatsa: aldyndaǵy shıdiń ne tobylǵynyń sabaǵyna jabysqan aqtaǵan tarydaı túımeshek doptar kórinedi.

Oqytýshy: Bu ne? – dese, balalar astaýǵa jabyrlaǵan qoıdaı, jabyrlap birine-biri soqtyǵyp:

– Bul jylannyń silekeıi, osyny bilmeısińder me? – desip shýlaıdy. Oqytýshy lupany balalarǵa berip, lupamen qaratady. Qarasa, tarydaı túımeshekter qozynyń qumalaǵyndaı ne burshaqtaı, syrty jyltyr jarǵaq, táp jumyrtqanyń qabyǵyndaı.

Ýyzdaı sarǵylttyǵy bolmasa, túsi aq bolsa, jumyrtqanyń aq qabyǵy bolar edi. Doptar birine-biri shıdiń sabaǵyna bal tárizdi jelimmen jelimdelip jabysyp tur: shıdi silkise de túspeıdi.

Balalar muny kórip bolǵan soń, oqytýshy: Bul jylannyń silekeıi emes. Kóbelektiń jumyrtqasy. Jan ıesi zattyń bári de jumyrtqadan ósip ónedi. Ózgeler týraly áńgime ornynda bolar. Endi osy shıdi belgilelik te, kúnde sabaq toqtalǵanda kelip baqylalyq, – deıdi.

Úıge qaıtady. Kúnde keledi, lupamen qarap turady. Jumyrtqalar isip úlkeıedi. Bir kúni qarasa, merýertteı móltildep qabyǵy shynydaı, tunyq sýdaı bolyp qalypty, ár jumyrtqanyń ishinde bir tınemdeı, qalamnyń syzyǵyndaı, qyl shylbyrdyń jibinen qadala shyqqan qylyndaı jandy zat qybyrlaıdy. Erteń kelse, qujalaq-qujalaq, sińbirikpen bylǵap qatyrǵandaı bolyp, soraıyp shıdiń sabaǵy tur. Jylan silekeıi joǵalypty.

Oqytýshy:  – Shyraqtarym, aqyryn: aıaqtaryńdy baıqap basyńdar, kóbelektiń balasyn basyp kete kórmeńder. Qaraıyqshy, uzaǵan joq shyǵar, – deıdi.

Balalar jabyla jerge qaraıdy. Bir bala turyp: – Oı-baı! Mynany qara! – dep aıqaı salady.

Kórshi shıdiń túbinde bir top jýsandy byjynap qaptaǵan qylshyq jún basqan tınemdeı sobalaq qurttar.

Oqytýshy: – Jylannyń silekeıinen bizdiń neshe kún baqqan jumyrtqamyzdan shyqqan juldyz qurt osy. Munyń kelgen soqpaǵy órmekshiniń toryndaı tor bolady, tordy juldyz qurt táninen shyǵarady. Bizdiń keste tigetin, beshimet, shapan qylyp kıetin jibekti de juldyz qurt táninen shyǵarady. Jibek juldyz qurty aǵashtyń japyraǵyn jeıdi. Bul aǵash bizdiń Túrkistanda, so sekildi jyly jerde shyǵady. Bu týraly áńgime de óz ornynda bolady. Endi ózimizdiń qurtqa qaıtaıyq. Órmegi kúnge shaǵylysyp kórinip turady, burynǵy ornyn – shıdi kún jaqqa tastap eńkeıip qarańdarshy, – deıdi.

Bir bala turyp:

– Oıbaı! Órmegi mine burynǵy shıdan, kerýenniń jolyndaı qasqıyp, mine ózderi qonys qylǵan jýsanǵa keldi, – deıdi.

– Endi mektepke qaıtaıyq ta, erteń taǵyda kelip baıqalyq, – dep oqytýshy balalardy ertip qaıtady.

Erteńine balalar kelse, qoraly juldyz qurt kóship ketipti. Qan sonarda jylqy alǵan olaq urynyń jolyndaı, qurttyń kóship ketken joly jatyr. Lezde balalar qoraly juldyz qurtty taǵy da bir top jýsannan taýyp aldy. Burynǵy jýsannyń búrgesin tuıaq kesti qylyp, qaıshymen alǵan shashtaı seldiretip jep ketipti. Jańa qonǵany últildep bórtken jaqsy jýsan: kósh basshysy qonys qaraǵysh kórinedi.

Bizdiń Qazaqstandy, ásirese Saryarqanyń belinde maıdyń ishinde de sýyq túnder bolady: sý muz bolyp qatady.

Bir tún artyq sýyq boldy. Balalar baılaýly buzaýy qoraly juldyz qurtyna kelip edi: teń jartysynan artyǵy ólip jurtta qapty. Qalǵany kóshken eken, biraq o da – arbasy synyp, ógizi burańdaǵan, ózderi de burań-burań etip eki jýsan arasynda júr eken.

Jumyrtqany sanaımyz. Jylan silekeıin jasaǵan jumyrtqa júzden artyq edi. Bir túndegi sýyqta jutap 30-40-aq juldyz qurt qalypty. Bir kúni balalar taǵy ne kelip baqqan qoraly juldyz qurtyn qarasa, qoraly juldyz qurt jaılaǵan jýsandy at basyp ketip, kúlin shashyp, kúldireýishin ortasyna túsirip, 6-8-aq qurt qapty. Bir kúni balalar qurtyna kelse, ornynda túk te joq. İzdese, iz de joq. Balalarda ún joq. Bári jabyla oqytýshynyń betine qaraıdy. Sózsiz-aq suraıdy.

Sonda oqytýshy: – Qurttar er jetti de bólek-bólek ketti. Jalǵyz ketken qurttyń izi dym nashar, kózge bilinbeıdi. Áýeli kóbelek jumyrtqa saldy, shıdiń sabaǵyna jumyrtqalaryn jelimdep jylannyń silekeıin jasady. Onan ózimiz neshe kún baqqan qoraly juldyz qurt qubylyp shyqty. Bular endi qubylyp ózgerip, ózinen shyqqan maqta qabyqqa oranyp birneshe kún jatyp qalady. Juldyz qurtymyzdyń úlkendigine qaraǵanda maqtaǵa oranǵan túri asyqtaı bolar. Qany, aıaqtaryńdy mysyqsha basyp osy turǵan aımaqty qarap tintip jiberińdershi! – deıdi.

Bir bala turyp:

– Mine, kóginniń burshaǵynyń túımesi jatyr, – deıdi.

Oqytýshy qolyna alyp qarap.

– Mine, osy burshaqtyń túımesi juldyz qurttyń úshinshi qubylys – bul sonan bolǵan burshaq, – dedi de balalardyń bárine kórsetti. - Osy burshaq kúıinde kún jatady da, kóbelek bolyp, myna júndi-maqtany tesip ushyp shyǵady, – dep oqytýshy balalarǵa sabaǵyn aıtady da, – Endi muny mektepke aparyp bir jaýdan qaýipsiz jerge saqtalyq, kóbelekti qoldan týǵyzyp, kindik kesip, kádesin alaıyq, – dep burshaqty alyp mektepke qaıtysty. Álgi burshaqtan birneshe kúnde jýsandaı kókshil qanat, gúldeı mamyq denesin basqan, jýsanǵa qonsa, jýsan bolyp urlana qoıatyn úlkendigi shúkeıdeı, kúnde qaptap ushyp júretin kóp kóbelektiń biri, kókshil kóbelek shyqty.

Oqytýshy: – Shyraqtarym, biz áýeli shıde jylannyń silekeıin kórdik, ol tekserip kele jumyrtqa bolyp shyqty, jumyrtqa tolǵanyp birneshe kúnde juldyz qurt bolyp shyqty, juldyz qurt ósip burshaq bolyp jatyp qalyp, burshaqtan kóbelek shyqty. Kóbelektiń bári de osy biz tájirıbálaǵan jolmen ósip ónedi. Bu jolmen ónetin jalǵyz kóbelek emes: shybyn, qońyz, qumyrsqa, taǵy da bizdiń qysqartyp qurt-qumyrsqa dep aıtatyn qurt, qurttan burshaq, burshaqtan shybyn, qońyz, qumyrsqa, ara, kóbelek bolyp ósedi de ónedi, – deıdi.

– Keıde jumyrtqa ishte qurtqa aınalady de keı shybyn qurt tastaıdy. Bizdiń kózge tyshar osyndaı shybyn: kózden alǵan qurtty shynyǵa salyp, shynynyń tyǵynyn aýa kirip turatyn qylyp, tamaǵyna et berip saqtasa, 14 kúnde kózge tyshar, qurttan burshaq bolyp jatyp alyp, burshaqtan shyǵady.

Qoıdyń k…, jaýyr attyń arqasyn, túıeniń murnyn qurttatqan shybynnyń qurty, muny da anadaı qylyp asyrasa, qaı shybynnyń qurty ekeni anyqtalady. Muny da mektepke tájirıbemen balalarǵa kórsetse, jaqsy sabaq bolady. Balalar «ábját áýez» jattamadan qutylady da shyn bilimge shynyǵady.

Jylqynyń jalyndaǵy, moınyndaǵy, sıraǵyndaǵy sirke-búgelektiń jumyrtqasy. Búgelek qurt múshelin jylqynyń taz qartynda ótkizedi. Jylqy qasynysqanda sirkeni silekeıine juqtyryp alyp jutyp salady. Sirke taz qaryn barǵanda, qonys jańa kelisti ǵoı dep qubylyp qurt bolady. Qurt jasy tolǵanda tezekpen aralasa jerge túsip, jelinniń basynda burshaq múshelin ótkizip, búgelek bolyp shyǵa keledi. Jazdy kúngi eski jurt búgelek bolyp ketetini osydan.

Búgelektiń burshaq túrin de jeli basynan taýyp alyp, mektepke aparyp saqtasa, biraz kúnde burshaqtan túgelek shyǵady. Mine taǵy bir tájirıbá.

Tórt aıaqtynyń júırigi, túri júni qyzǵylt sary eshkideı, kıik degen ań bar. Jaıy ystyqta bolady, jyldyń kóbin bizdiń Túrkistan men Qytaı Túrkistanynda ótkizedi, jazdy kúni bizdiń Saryarqanyń kúngeıindegi shólge keledi. Bu sol: Adaı, Temir, Jem, Muǵaljar taýy, Yrǵyz, Torǵaı, Uly taý, Qorǵaljyń kóli, Qulan ótpes, Qara-qoıly qyrqasy, Ata-sý, Manaqa, Toqyraýyn, Qushaq, Daǵandel, Baqanas, Aıakóz, Aı, Kún, Tarbaǵataı taýynyń kúngeıinde bolady. Kıik bestep, ondap qoraly bolyp júredi. Kıikti atyp alýdyń ádisin biletin shóldegi eldiń mergeni jazdaı sabylyp, qostap júrip ańdyp kıiktiń tekesin atyp alady. Qunan tekesiniń eki múıizi bir qadaq tartsa, ózi shynydaı móldirep tursa, bazarda baǵaly bolady. 1920-1923-inshi jyldarda Quljaǵa (Tarbaǵataı taýynyń kúngeıindegi qalasy) aparyp satqanda bir tekeniń múıizi 10 túıege aıyrbastaldy. Tekeni atqan, qyzmet qylǵan kedeı mergender shelek jalap qalyp, suǵanaq saýdagerler qatyq iship qarq boldy.

Osy kıiktiń soıyp terisin qarasaq, terisi ylashyq úıdiń tesigindeı shyp-shybar tesik-tesik. Osy tesiktiń bári kıikte bııtshe júrip jep, qanyn iship ósetin, ónetin jylqynyń búgeleginiń qurty syqyldy, kıik búgeleginiń qurty. Shóldiń qumǵa kómse jumyrtqa pisetin ystyǵynda qurt kıiktiń arqasyn jep, qyshytyp janyn aýzyna keltiredi. Kıik, seıgel qýǵan sıyrdaı, shaýyp-shaýyp alyp, tataraýyn borpyldaq jerdi jer oshaqtaı qylyp qazyp alyp, sonda dóńbekship aýnap, talyp jatady. Sonda buǵyp kelip mergen kıikti shoshytyp turǵyzyp jiberip ókpeden atady da jyǵady.

Kıiktiń jaýy qurt mergenniń qolqabysy, qanaty bolyp shyǵady.

Osy kıiktiń búgelegindeı sıyrdy qurty jaılaıtyn búgelek bar. Qarap turyp sıyr atyp uryp tura jónelgende arqasyn qurt jep qyshytyp jibergeni bolady.

Kıik te, sıyr da arqasyn shaqqan qurttan oqyralaıdy. Sıyrdaǵy qurt jaradaǵy, jaýyrdaǵy shybynnyń qurtyndaı jalańash bolady. Uıasy kóleńkedegi qurttyń bári de jalańash. Kútiniń kózinde kúneltken kóbelek qurty qylshyq basqan sobalaq bolady. Ony bizdiń qazaq juldyz qurt deıdi. Juldyz qurttyń qylshyq júni júrgen jeri, jegen shóbimen tústes bolady: shalǵyn jaılaǵan qurt jasyl, jýsan jaılaǵan qurt kókshil,  ala shópti jaılap, ár tústi shópti jeıtin qurt ala bolady. Juldyz qurttyń keıbireýleriniń qylshyǵy ýly bolady. Muny qylmasa, kózge qater bolady. Kúzge taman jýsan basyn aq maqta túıme basady. Itmurynnyń japyraǵyn, sabaǵyn, butaǵyn súıel qaptaıdy. Taldyń basy shoq-shoq shoqpar bolady. Osylardy alyp ortasynan kezdikpen qaq bólse, ishinen ne jalańash qurshyq, ne maqtaǵa oralǵan burshaq múshelindegi qurt shyǵady. Bular tabylmasa, túıeniń bir jeri tesik bolady, osy tesikten qurt ne shybyn, ne órmekshi bolyp er jetip shyǵyp ketkeni bolady. Túımeni jarǵanda ortasy el kóshken eski kúń ekeni qurttyń tastap ketken kir-kir qıynan kórinip turady.

Osy jazǵan jumyrtqa, qurt, burshaq múshelindegi kóbelek, shybyn, ara, búgelek – bári de lupamen qarastyrýǵa ońaı. Oqytýshy mektepte osylardy tájirıbá jolyna shyǵaryp balalardy baýlysa, tabıǵat tanýdyń betine jol tartqan bolady.

Tabıǵattaný jalǵyz shybyn, kóbelek, búgelekpen bitpeıdi. Bu hatty ońaıdan bastalyq dep kóbelek qurtynan bastadyq.

Qyr balasy. 

«Jańa mektep» jýrnaly, № 9-10, 1926 jyl

Derekkóz: Bókeıhan Á. Shyǵarmalary. XIV tom.-Astana, 2018

Alash.kz ulttyq portaly

Bul maqala týraly ne oılaısyz?