Tiri bolsam, qazaqqa qyzmet etpeı qoımaımyn!

Álıhan Bókeıhan

Shetelge ketken qazaq ǵalymdary Qazaqstanǵa orala ma?

14 sáýir 2024 198

Memleket basshysy Ǵylym jáne tehnologıalar jónindegi ulttyq keńestiń otyrysynda sóılegen sózinde  sheteldegi qazaq ǵalymdaryn elge qaıtarý, jastardy shetelge tájirıbe almasýǵa jiberý, ǵylymdaǵy ózekti máseleler týraly aıtty. Memleket basshysy atap ótken máseleler týraly «Sheteldegi 100 KZ ǵalym» jobasynyń jetkshisi, MD, MPH, DrPH, Nazarbaev Ýnıversıtetiniń profesory Qýanysh Erǵalıevpen BAQ.KZ qurǵan suhbatty alash.kz saıty jarıalap otyr.

- Sheteldegi ǵalymdarymyzdy elge qaıtarý úshin ne isteý kerek? Qandaı joldaryn usynar edińiz?

Negizinde shetelde ǵylymmen aınalysyp júrgen ǵalymdarymyzdyń arasynda áli kúnge deıin Qazaqstanmen baılanysyn úzbegender kóp. Olar otandyq jetekshi joǵary oqý oryndarymen tyǵyz qarym-qatynas ortanyp, dáris oqyp júr, ǵylymı jobalardy júzege asyrýǵa da atsalysýda. Al ǵalymdardy qaıtaratyn bolsaq olarǵa arnaıy ınfraqurylym, zańnama da daıyn bolýy qajet. 

Al eger Qazaqstanda sheteldik tájirıbesi bar ǵalymdarǵa zerthanalar, ınfraqurylym daıyndap, áleýmettik jaǵdaıdy jasaıtyn bolsaq, ol kisiler de elge keleri sózsiz. Álemde ondaı mysaldar bar. Qytaı Halyq Respýblıkasy, Sıngapýr, Koreıa shetelde aty shyqqan otandyq ǵalymdaryn elge qaıtarý úshin arnaıy baǵdarlamalar jasady. Ol jobalary qazir nátıjesin berip jatyr.

- «Sheteldegi 100 KZ ǵalym» jobasynyń maqsaty qandaı?

Ǵylym jáne joǵary bilim vıse-mınıstri retinde shetelge issaparmen barǵanda ol jaqtaǵy qazaqstandyq ǵalymdarmen tanystym. Ózge elderdegi ýnıversıtetterde profesor, oqytýshy bolyp júrgen, jetekshi ǵylymı ortalyqtarda qyzmet etetin qazaq ǵalymdary týraly otandastarymyz bilmeıdi. Jastar sondaı kisilerdiń bar ekenin bilse, zertteýlerimen tanyssa, olarǵa motıvasıa bolar edi dep oıladym. 

Ekinshiden, eldegi ǵalymdarymyz shetelde belgili bir deńgeıge kóterilgen áriptesterimen kollaborasıa jasaýǵa, birlese ǵylymı zertteýler júzege asyrýǵa múmkindik alsa, tájirıbe almasý úshin  olardy bir-birimen tanystyrsam degen maqsatta qolǵa aldym. 

Joba bastalǵaly birneshe aıdyń ishinde ártúrli elderdegi on shaqty ǵalymmen suhbattasyp, áleýmettik jelilerdegi paraqshalarymda jazbalarymdy jarıaladym. Ǵylymı qaýymdastyq, qoǵam bul jobany óte jaqsy qabyldady, ǵalymdarymyz týraly qyzyǵýshylyqpen oqyp jatqandaryn aıtady.

- «Ǵylym jáne tehnologıalyq saıasat týraly» jańa Zańnan ne kútesiz?

Damyǵan elderdiń qatarynda bolý úshin elimizde ǵylym jáne bilim salalarynyń, jańa tehnologıalardyń damýyna kúsh salýymyz kerek. «Ǵylym jáne tehnologıalyq saıasat týraly» zań jobasy qazir Parlamentte talqylanyp jatyr. Prezıdent te bul zań ǵylymnyń damýyna zor serpin beredi dep senim bildirdi. Jalpy bilim men ǵylymǵa ozyq halyqaralyq tájirıbe aýadaı qajet ekenin atap ótti.

Ǵylym men bıznestiń, ındýstrıanyń arasynda ózara baılanystyń bolmaýy – elimizdegi basty máselelerdiń biri. Óıtkeni ǵalymdar óz betimen zertteýler júrgizip, bıznes óz máselelerin sheship jatyr, ol durys emes. 

Halyqaralyq tájirıbe boıynsha, ǵylym halyqtyń ál-aýqatyn, ekonomıkalyq jaǵdaıyn jaqsartýǵa úles qosýy kerek. Bul ǵalymdardyń ǵana qolynda emes, bul olqylyqty zańnamalyq turǵyda retteý qajet. 

Zań qabyldansa, ıdeıadan zaýytqa deıingi rettilik paıda bolady. Iaǵnı otandyq kompanıalar elimizdegi ýnıversıtettermen nemese ǵylymı zertteý ınstıtýttarymen seriktestik negizinde bir ınovasıalyq óndiris nemese ǵylymı zertteý arqyly ónimin arttyrýǵa qarjy salsa, 100 paıyz salyqtan bosatylady. 

Al ǵylymı uıymdarmen serikestik nátıjesinde shyǵarylǵan taýarlarǵa 50 paıyz salyqtyq jeńildik qarastyrylady. Bul zań elimizdiń ekonomıkasyn kóterýge úles qosary sózsiz.

- Otandyq ǵylymdy damytý úshin jastardy shetelge jiberý kerek pe?

Eger ǵalymdarymyz shetelge baryp, ǵylymmen aınalysqysy kelse, qoldaýymyz kerek. Tarıhqa kóz júgirtsek, bilimge degen qushtarlyǵynyń arqasynda ál-Farabı sol ýaqyttaǵy ǵylym men bilimniń ordasy sanalǵan Damask, Haleb, Kaır, Shash, Samarqan, Buhara, Merv, Nıshapýr, Reı, Hamadan qalalarynda da bolyp, bilimin únemi jetildirýmen boldy. Sol qalalarda oqydy, eńbek etti. Saýattylyǵynyń arqasynda babamyz álemniń ekinshi ustazy atandy. Sondyqtan ǵalymdarymyz shet elge baryp, jumys istese, ýaıymdaýdyń qajeti joq. Bul tabıǵı úrdis, tipti tarıhymyzda da bolǵan. 

Adamdardyń bilim alýdan bólek, ózge elderge baryp, til úırenýi, mádenıetimen tanysýy, kókjıegin keńeıtip kelýi – qalypty dúnıe. Halqymyzda «Kóp jasaǵannan surama, kópti kórgennen sura» – degen ataly sóz bar. Mysaly, men Garvardqa oqýǵa túsip, AQSH-qa kóshkende dostarymyzben birge «Mıras» qazaq ulttyq mádenı ortalyǵyn (Miras Boston Kazakh Culture Foundation) qurdyq. 

Mádenı kodty, ata-babalar murasyn saqtaý úshin qazaqstandyq patrıottardyń basyn biriktirdik, halqymyzdyń mádenıeti men salt-dástúrin dáriptedik. Sondyqtan shetelge bilim izdep baryp, keıin elge oralyp, Qazaqstannyń damýyna úles qossa – ol quptarlyq is der edim. Jas ǵalymdar shetelga baryp, ǵylymnyń barlyq deńgeıinen ótsin, myqty profesor bolsyn, keıin biz daıyn bolǵan kezde olardy elge shaqyramyz. 

Mysaly, Nazarbaev Ýnıversıtetinde men biletin eki profesor 1990 jyldary Amerıka Qurama Shtattaryna baryp, sonda oqyp, kóp jyl boıy ǵylymmen aınalysqan. Jyldar boıy tájirıbe jınap, qalyptasqan ǵalym bolǵan kezinde Qazaqstanda Nazarbaev Ýnıversıteti ashylyp, olarǵa tıisti jaǵdaı jasalǵanda ǵalymdar oraldy. 

Solardyń biri – Dos Sarbasov, Jandos Ýtegýlov degen sıaqty bıolog, fızık ǵalymdar. Sol sebepti sheteldegi qazaq ǵalymdaryna jaqsy jaǵdaı jasalsa elge oralyp, qazaqstandyq ǵylymnyń damýyna atsalysady degen senimdemin.

Memleket basshysy Ǵylym jáne tehnologıalar jónindegi ulttyq keńestiń otyrysynda sóılegen sózinde: «Jyl saıyn jas ǵalymdarǵa baıqaýlar arqyly beriletin granttyń qarjy kólemin arttyrý kerek. Qazir jas ǵalymdarymyz álemdegi jetekshi zertteý ortalyqtarynda stajırovkadan óte alady. Bul – jaqsy úrdis. Ony jalǵastyra berý qajet. 

Meniń tapsyrmammen júzege asyrylyp jatqan «Jas ǵalym» baǵdarlamasynyń tıimdi ekenin kórip otyrmyz. Onyń aýqymyn keńeıtý kerek. Sondaı-aq ǵalymdarǵa doktorantýradan keıin shetelde taǵylymdamadan ótýge múmkindik berý qajet.

- Suhbatyńyzǵa rahmet!

Bul maqala týraly ne oılaısyz?