Tiri bolsam, qazaqqa qyzmet etpeı qoımaımyn!

Álıhan Bókeıhan

Saıası ult bop qalyptasýymyz úshin eltańbany ózgertýimiz kerek - DEPÝTAT

04 sáýir 2024 429

Parlament májilisiniń depýtaty Erkin Ábil Qazaqstannyń saıası ult bolyp qalyptasýy úshin jańa Eltańbanyń qajet ekenin aıtty. Bul týraly 24.kz portaly málimdedi.

“Memlekettik rámizderimiz bar, biraq oǵan qatysty normatıvtik turǵydan bekitilgen (mynadaı belgiler bolý kerek, olar osylaı jasalý kerek nemese mynadaı prınsıpterge saı kelý kerek, taǵy basqa) belgili bir erejeler joq. Eltańbany ár el óz salt-dástúrine súıene otyryp jasaıdy. Tek óziniń geraldıkalyq prınsıptaryna súıenetin elder de bar. Al AQSH sekildi keıbir memleketterde múldem eltańba joq. Sondaı-aq eltańbasyn bekitkisi kelgen, biraq bekite almaǵan Túrkıa sekildi elder de bar. 

Biz ázirge postkeńestik ultpyz, áli jańa saıası ult retinde qalyptasa qoımadyq. Al jańa Eltańba bizdiń saıası ult bolyp qalyptasýymyzǵa sebep bolatyn alǵashqy qadam. Al onyń jańarýyna jumsalatyn memleket qarjysy týraly atalǵan mańyzdy máselelerden keıin talqylaný kerek dep oılaımyn”, – dep pikir bildirdi májilis depýtaty.

Sondaı-aq depýtat memleket basshysynyń “halyq qoldasa Eltańbany ózgertý týraly usynys jasaǵanyn” atap ótti. 

Osy tusta Astanada jáne Almatyda  500-den astam qazaqstandyqtardyń arasynda Eltańba týraly saýalnama júrgizgen "Jańa adamdar" jastar qozǵalysynyń ókili “Jańa Qazaqstandy” qurý úshin Eltańbany ózgertý keregin aıtty.

“Eltańbany jańartý degen bir sýretti ekinshi sýretpen aýystyrý degen sóz emes. Rámizdi ózgertý – búkil qazaqstandyqtardyń jáne bolashaq urpaqtyń oıyn ózgertý. Jańa Eltańba ádiletti ári jańa Qazaqstannyń sımvoly bolý kerek. Eltańba jaı ǵana rámiz emes. Ol – bolashaq urpaqty tárbıeleýdegi basty ıdeıa”, – deıdi jas býyn ókili.

Almaty qalasy Azamattyq alánsynyń tóraǵasy Qaıyrjan Ábdihalyqov ta Qazaqstannyń jańa Eltabańǵa kóshkenin qoldaıtynyn jetkizdi. 

“Eltańbany ózgertý máselesine qatysty qoǵamda túrli oılar aıtylyp, pikirtalastar bolyp jatyr. Eltańba – memlekettik týmen qatar júretin rámiz. Onyń tarıhı, mádenı mura ekenin eskere otyryp, eltańba memleketti, eldiń, ulttyń biregeıligin kórsetip, bolashaq urpaqqa serpilis berý kerek. Eltańbada memlekettiń mádenı-tarıhı mura pozısıasyndaǵy biregeıligin kórsetetin negizgi atrıbýttar bolýy kerek”, – óz usynysyn aıtty.

Eltańbanyń túgeldeı jańarýy qanshalyqty uzaq proses?

“Geraldıka salasy Qazaqstanda endi ǵana damyp kele jatyr. Mysaly Reseıde bul salanyń 300 jylǵa jýyq tarıhy bar. Aıta keteıik, Qazaqstannyń táýelsizdik alǵanyna 30 jyl ǵana bolǵanymen, elimizdiń ǵasyrlyq tarıhy bar. Rámizdiń jańarýyna qatysty qıyndyqtar bolady. Biraq memleket qarjy bólse, jańa Eltańbanyń úlgisi qabyldansa respýblıka boıynsha eskini jańaǵa almastyramyz. Bul proses uzaqqa sozylmaıdy. Astanadaǵy eltańbalardy aýystyryp, Almatydaǵy Eltańbany eski kúıinde qaldyra almaımyz. Memleket basshysy aıtqandaı, bılik ókilderi bastaǵan arnaıy komısıa qurylyp, Eltańbanyń jańarýyna geraldıst, tarıhshy, sýretshi, ónertanýshy mamandar at salysady dep senemin”, – deıdi “Qoljazbalar jáne sırek kitaptar” ulttyq ortalyǵynyń dırektory Jandos Boldyqov

“Eltańbanyń negizgi qyzmeti – memlekettik bıliktiń kórinisi, beınesi. Tý men Eltańba ózara úılesim tabýy kerek. Men qazirgi tańda tý men eltańbadan úılesim kórmeımin. Mysaly, kóshpendilerdiń týyndaǵy negizgi belgi – búrkit. Memlekettik týda búrkit beınelengen. Biraq eltańbada onyń beınesi joq. Memleket basshysy aıtqandaı, biz – Altyn Ordany mırasqorlarymyz. Geraldıka mamandary búrkittiń Altyn Orda eltańbasynda,y negizgi belgi ekenin biledi. Jańa ári ádiletti Qazaqstandy qurýda eltańbanyń jańarýy – tarıhı qajettilik”, – dedi “Ekinshi respýblıka” qoǵamdyq qorynyń prezıdenti Aıan Tórequlov.

Bul maqala týraly ne oılaısyz?