Tiri bolsam, qazaqqa qyzmet etpeı qoımaımyn!

Álıhan Bókeıhan

Qazaqstannyń qorǵanys-ónerkásibi kesheniniń damý baǵyttary

01 maýsym 2024 231

Qorǵanys-ónerkásibi kesheni (QÓK) – bul memlekettiń qaýipsizdigin qamtamasyz etýdiń mańyzdy elementi, onyń tıimdiligi eldiń qorǵanys qabiletin jáne egemendigin saqtaýǵa yqpal etedi. Búgingi tańda jańa tehnologıalar men ınovasıalar bul salanyń damýyna úlken serpin berýde. Qazaqstannyń qorǵanys-ónerkásibi keshenin damytýǵa baǵyttalǵan sharalar elimizdiń áskerı áleýetin arttyrýǵa jáne halyqaralyq arenada bedelin nyǵaıtýǵa baǵyttalǵan.

Zamanaýı áskerı ónerkásipte aqparattyq tehnologıalar úlken ról atqarady. Qazaqstan qorǵanys kúshteriniń aqparattyq qaýipsizdigin qamtamasyz etý úshin kıberqaýipsizdik salasynda jańa sheshimder engizilýde. Bul tehnologıalar áskerı málimetterdi qorǵaýǵa, jaýdyń aqparattyq shabýyldarynan saqtanýǵa jáne strategıalyq sheshimderdi qabyldaýǵa kómektesedi. Avtomattandyrylǵan júıeler men robototehnıka qorǵanys ónerkásibinde keńinen qoldanylýda. Áskerı robottar, drondar jáne avtonomdy júıeler jaýyngerlik operasıalardy tıimdi júrgizýge, adam shyǵynyn azaıtýǵa jáne mısıalardy joǵary dáldikpen oryndaýǵa múmkindik beredi. Jańa materıaldar, ásirese nanomaterıaldar, áskerı tehnıka men qarý-jaraqtardyń beriktigin jáne jeńildigin arttyrýǵa septigin tıgizedi. Qazaqstanda osy salada zertteýler júrgizilip, ozyq materıaldar qoldanylýda.

  1. Ǵylymı-zertteý jáne tájirıbelik-konstrýktorlyq jumystar (ǴZTKJ)

Qazaqstannyń QÓK damytý úshin ǴZTKJ jumystarynyń mańyzy zor. Elde áskerı ónimderdi jetildirýge baǵyttalǵan kóptegen zertteýler júrgizilýde. Bul zertteýlerdiń nátıjesinde jańa qarý-jaraq túrleri, áskerı tehnıka jáne qorǵanys júıeleri jasalýda.

  1. Halyqaralyq yntymaqtastyq

QÓK damytýdyń taǵy bir mańyzdy aspektisi – halyqaralyq yntymaqtastyq. Qazaqstan sheteldik seriktestermen birlese otyryp, birlesken jobalardy iske asyrýda. Bul jobalar ozyq tehnologıalar men tájirıbelerdi almasýǵa, ortaq qaýipsizdik máselelerin sheshýge múmkindik beredi.

  1. Jergilikti óndiristi qoldaý

Qazaqstanda qorǵanys ónimderin óndirýdi ulǵaıtý úshin jergilikti óndiristi damytýǵa úlken kóńil bólinýde. Bul eldiń ekonomıkalyq táýelsizdigin arttyryp, jumys oryndaryn qurýǵa yqpal etedi.

Qazaqstannyń qorǵanys-ónerkásibi kesheni (QÓK) eldiń ulttyq qaýipsizdigin qamtamasyz etýdiń mańyzdy bóligi bolyp tabylady. Bul saladaǵy ınovasıalar men jańa tehnologıalardy engizý elimizdiń qorǵanys qabiletin arttyryp, halyqaralyq arenadaǵy bedelin nyǵaıtýǵa baǵyttalǵan. Qazirgi ýaqytta QÓK-niń damýyndaǵy basty mindetterdiń biri – qarý-jaraq pen áskerı tehnıkany jóndeý tehnologıalaryn ıgerý deńgeıin 55%-ǵa deıin, zamanaýı óndiristerdi 70%-ǵa deıin jetkizý. Osy maqalada bul mindetterdi oryndaý úshin qabyldanǵan sharalar men olardyń mańyzdylyǵy qarastyrylady.

Qorǵanys-ónerkásibi kesheniniń qazirgi jaǵdaıy

Qazaqstannyń QÓK qazirgi tańda 47 memlekettik jáne jeke kásiporynnan turady. Olar jyl saıyn 200 mlrd teńgege ónim óndiredi, bul eldiń ekonomıkasyna eleýli úles qosady. Qorǵanys ónerkásibiniń tıimdiligi men ónimdiligin arttyrý úshin, jóndeý tehnologıalaryn ıgerý úlesin kóbeıtý jáne zamanaýı óndiristerdi damytý qajet. Osy baǵytta Ónerkásip jáne qurylys mınıstri vedomstvoaralyq keńeste atap ótkendeı, bul mindetterdi oryndaý elimizdiń qorǵanys qabiletin nyǵaıtýǵa jáne zamanaýı qarý-jaraq pen oq-dárilerdi óndirýdi qamtamasyz etýge kómektesedi.

Jóndeý tehnologıalarynyń damýyn qamtamasyz etý

Áskerı tehnıkany jóndeý tehnologıalaryn ıgerý deńgeıin 55%-ǵa deıin jetkizý – mańyzdy maqsattardyń biri. Bul mindetti oryndaý úshin, jańa tehnologıalar men ınovasıalardy engizý qajet. Jańa jóndeý ádisteri men quraldaryn qoldaný arqyly áskerı tehnıkanyń qyzmet merzimin uzartý jáne ony tıimdi paıdalaný múmkindigin arttyrýǵa bolady.

Zamanaýı óndiristerdi 70%-ǵa deıin jetkizý de QÓK-niń damýyna mańyzdy úles qosady. Bul baǵytta jańa óndiris ádisteri men tehnologıalardy engizý, zamanaýı materıaldardy paıdalaný jáne avtomattandyrylǵan júıelerdi qoldaný qajet. Bul sharalar ónimniń sapasyn arttyrýǵa, óndiris prosesin ońtaılandyrýǵa jáne shyǵyndardy azaıtýǵa múmkindik beredi. Jıynǵa qatysýshylardyń aıtýynsha, qarý-jaraq pen oq-dárilerdiń zamanaýı úlgilerin óndirý úshin, aǵymdaǵy geosaıası ahýaldy, sanksıalyq shekteýlerdi eskerý qajet. Bul faktorlar QÓK-niń damýyna áser etip, jańa sheshimder men ınovasıalardy engizý qajettiligin arttyrady.

Erbol Begildaev, QR Qorǵanys mınıstrligi áskerı-tehnıkalyq saıasat departamenti bastyǵynyń orynbasary, damyǵan memleketterde qorǵanys ónerkásip kesheni ulttyq qaýipsizdikti qamtamasyz etýde sheshýshi ról atqaratynyn atap ótti. Qazaqstannyń Qorǵanys mınıstrligi otandyq ónerkásip kesheniniń turaqty ózara áreket jasaı otyryp, olardyń damýlaryn belsendi qoldaıdy. Otandyq QÓK memlekettik qorǵanys tapsyrysynyń shamamen 50%-yn quraıdy jáne ishki naryqta ǵana emes, syrtqy eksportta da tabysty jumys atqaryp keledi.

Memleket basshysy "Ádiletti Qazaqstannyń ekonomıkalyq baǵyty" atty Qazaqstan halqyna Joldaýynda armıany joǵary tehnologıalyq qarý-jaraqpen jáne áskerı tehnıkamen qamtamasyz etý, otandyq qorǵanys kesheniniń jan-jaqty nyǵaıtý negizgi másele dep atap ótti. Sonymen qatar, tehnıkany jedel jóndeý boıynsha nyǵaıtýdy jáne otandyq kásiporyndardy qoldaýdy kúsheıtý qajettigin aıtty.

Qorǵanys-ónerkásibi keshenin damytý Qazaqstannyń qaýipsizdigi men egemendigin qamtamasyz etýdiń mańyzdy baǵyty bolyp tabylady. Jańa tehnologıalar men ınovasıalar bul salany jańǵyrtyp, eldiń qorǵanys qabiletin arttyrýǵa, halyqaralyq arenada bedelin nyǵaıtýǵa septigin tıgizedi. Qazaqstannyń QÓK damytýdyń barlyq baǵyttary boıynsha tabysty qadamdar jasaýda, bul eldiń bolashaǵy úshin mańyzdy jáne qajetti strategıalyq qadamdar bolyp tabylady. Atalǵan máseleniń mańyzdylyǵyn memleket basshysy Qasym-Jomart Kemeluly Toqaev ta halyqqa joldaýynda aıtty.

«Taǵy bir mańyzdy másele-qorǵanys-ónerkásip keshenin jan-jaqty nyǵaıtý. Bul másele damyǵan memleketterde ulttyq qaýipsizdikti qamtamasyz etýde sheshýshi ról atqarady. Eń mańyzdy mindet ımportqa táýeldilikti tómendetýge múmkindik beretin, ózimizde shoǵarlaný úlesi joǵary óndiris sıklin qurý», - dedi Qasym-Jomart Kemeluly Toqaev.

Memleket basshysynyń málimdemesi boıynsha óndiristik tehnıkalar men otandyq kásiporyndardy qoldaýdy kúsheıtý qajettiligi aıqyndalǵan.

Qazaqstannyń qorǵanys-ónerkásibi keshenin damytý jańa tehnologıalar men ınovasıalardy engizý arqyly múmkin bolady. Qarý-jaraq pen áskerı tehnıkany jóndeý tehnologıalaryn ıgerý deńgeıin 55%-ǵa deıin, zamanaýı óndiristerdi 70%-ǵa deıin jetkizý mindetteri elimizdiń qorǵanys qabiletin arttyrýǵa jáne ulttyq qaýipsizdikti qamtamasyz etýge baǵyttalǵan mańyzdy sharalar bolyp tabylady. Halyqaralyq yntymaqtastyq, aǵymdaǵy geosaıası ahýal men sanksıalyq shekteýlerdi eskere otyryp, QÓK-niń damýy eldiń bolashaǵy úshin strategıalyq mańyzdy qadamdar bolyp tabylady.

Bul maqala týraly ne oılaısyz?