Tiri bolsam, qazaqqa qyzmet etpeı qoımaımyn!

Álıhan Bókeıhan

Qazaqstandaǵy qorǵanys-ónerkásip keshenin jańǵyrtý: talaptar men perspektıvalar

14 sáýir 2024 149

Qorǵanys ónerkásibi kesheni (QÓK) – memlekettiń qorǵanys qabiletin qamtamasyz etý úshin qajetti áskerı maqsattaǵy buıymdardy, qorǵanys tehnologıalaryn jáne qyzmetterin óndirýge mamandanǵan ekonomıka salasy. Bul keshen áskerı tehnıkany, qarý-jaraqty, oq-dárilerdi, radıoelektronıkany ázirleýmen, óndirýmen jáne tehnıkalyq qyzmet kórsetýmen aınalysatyn, sondaı-aq áskerı-tehnıkalyq qamtamasyz etý men qyzmet kórsetýmen aınalysatyn kóptegen kásiporyndar men uıymdardy qamtıdy.

Qorǵanys-ónerkásip kesheniniń negizgi quramdas bólikterine tómendegi kórsetilgen obektiler jatady:

Qorǵanys kásiporyndary men zaýyttary: Áskerı tehnıka, oq-dáriler, brondy mashınalar, ushaqtar, kemeler, qarý-jaraq jáne basqa da áskerı quramdas bólikter óndirisi.

Ǵylymı-zertteý ınstıtýttary men konstrýktorlyq búrolar: Jańa qorǵanys tehnologıalaryn jasaý, qoldanystaǵy qarý-jaraq pen áskerı tehnıkany jetildirý.

Merdigerler men jetkizýshiler: Áskerı maqsattaǵy buıymdardy óndirýge arnalǵan jınaqtaýyshtardy, materıaldar men jabdyqtardy jetkizý.

Tehnıkalyq qyzmet kórsetý jáne uıymdar: Áskerı tehnıkany jóndeý, tehnıkalyq qyzmet kórsetý jáne jańǵyrtýdy qamtamasyz etý.

Ǵylymı-zertteý jáne oqý oryndary: Áskerı ǵylym salasynda ǵylymı zertteýler júrgizý, áskerı-ónerkásiptik keshen úshin kadrlar daıarlaý.

Qorǵanys ónerkásibi kóptegen elderdiń ekonomıkasynyń strategıalyq mańyzdy salasy bolyp tabylady, óıtkeni ol memlekettiń qorǵanysy men qaýipsizdigin qamtamasyz etedi. Tehnologıanyń qarqyndy damýy jáne áskerı qaýipterdiń ózgermeli sıpaty jaǵdaıynda qorǵanys ónerkásibi áskerı qýatty jáne strategıalyq syn-qaterlerge daıyn bolýdy qamtamasyz etýde sheshýshi ról atqarady.Qazaqstan Respýblıkasy Indýstrıa jáne ınfraqurylymdyq damý mınıstrligine vedimistik baǵynysty Memlekettik qorǵanys tártibin qamtamasyz etý komıteti qorǵanys tártibin qamtamasyz etý salasyndaǵy memlekettik saıasatty qalyptastyrý men iske asyrýdyń negizgi sýbektisi bolyp tabylady. Ol memlekettik qorǵanys tapsyrystaryn uıymdastyrýǵa, ornalastyrýǵa jáne oryndaýǵa, sondaı-aq elimizdiń barlyq áskerı jáne quqyq qorǵaý organdaryn zamanaýı áskerı taýarlarmen, jumystarmen jáne qyzmettermen qamtamasyz etýge jaýapty. Bul komıtet barlyq qarýly kúshter men áskerı quramalardyń óz mindetterin oryndaý úshin qajetti tehnıka men qural-jabdyqtarmen qamtamasyz etilýin qamtamasyz etý arqyly elimizdiń qorǵanys qabiletin qamtamasyz etýde basty ról atqarady. Jahandyq áskerı shyǵyndardyń ulǵaıýy jáne álemdegi shıelenis áleýetiniń artýy aıasynda kóptegen basqa elder sıaqty Qazaqstan da ulttyq qaýipsizdik pen memlekettilikti qamtamasyz etý úshin óziniń áskerı-ónerkásiptik keshenin (ÁÓK) sapaly jańǵyrtý qajettiligine tap bolyp otyr. Jahandyq halyqaralyq qarý-jaraq shyǵyndary ótken jyly 3,7 paıyzǵa ósti, al Eýropalyq Odaq áskerı shyǵyndaryn on jyl ishinde 30 paıyzǵa arttyryp, qyrǵı-qabaq soǵys deńgeıine jaqyndady. Osy dınamıka men qazirgi ýaqytta 91 memlekettiń qatysýymen 40-tan astam qarýly qaqtyǵystarǵa ákelip soqtyrǵan ósip kele jatqan qaqtyǵys áleýeti jaǵdaıynda qarýly kúshter men qorǵanys ónerkásibin tıimdi jańǵyrtý qajettiligi aıqyn bolady.

Qazaqstan Prezıdenti qyrkúıektegi Joldaýynda elimizdiń qorǵanys-ónerkásiptik qabiletin damytý men nyǵaıtýǵa erekshe kóńil bóldi. Bul otandyq kásiporyndardy qoldaýǵa jáne eldiń ımporttyq qarý-jaraq jetkizilimine táýeldiligin azaıtýǵa arnalǵan qorǵanys-ónerkásiptik keshen qoryn qurýda kórinedi. Qazirgi ýaqytta Qazaqstanda áskerı-ónerkásiptik keshenniń qajettilikterine qyzmet etetin 19 kásiporyn jumys isteıdi, biraq olardyń múmkindikterin baıypty jańǵyrtý qajet.

Qarý-jaraq pen áskerı tehnıkany jóndeý tehnologıasyn meńgerý úlesin 55 paıyzǵa, jańǵyrtýdy 35 paıyzǵa, zamanaýı óndiristi 70 paıyzǵa deıin arttyrý basty mindetterdiń biri bolyp tabylady. Búgingi tańda Qazaqstan Qarýly Kúshteriniń áskerı tehnıkasynyń negizi keńestik mura bolyp tabylatynyn, qorǵanys ónerkásibin jańǵyrtý jónindegi mindetterdi júzege asyrý basym baǵyt bolyp tabylatynyn atap ótken jón.

Qazaqstanda qazirdiń ózinde qarý-jaraqtyń keıbir túrleri, sonyń ishinde bronetransporterler men ózdiginen júretin artılerıa shyǵarylǵanyna qaramastan, olardyń qyzmettegi tehnıkanyń jalpy sanyndaǵy úlesi áli de az. Qorǵanys-ónerkásiptik keshen qoryn qurý jáne qorǵanys qaýipsizdigi salasyndaǵy ınovasıalardy qoldaý ortalyǵyn iske qosý osy máseleni joıýǵa jáne qorǵanys ónerkásibiniń turaqty damýyn qamtamasyz etýge baǵyttalǵan.

Sonymen qatar, memleket basshysy Qasym-Jomart Kemeluly Toqaev ta qorǵanys-ónerkásip keshenin damytýǵa nazar aýdaryp otyr. Memleket basshysy otandyq áskerı-ónerkásiptik keshenniń (ÁÓK) áleýetin arttyrýdyń mańyzdylyǵyn taǵy da atap ótti. Almaty oblysyndaǵy kásiporyndardy aralaý barysynda prezıdent qarý-jaraq pen áskerı tehnıkany óndirý jáne jóndeý múmkindikterimen tanysty. Shara barysynda jetekshi kásiporyndardyń ókilderi brondy tankterdi jóndeý jáne áskerı tehnıkany qalpyna keltirý salasyndaǵy áserli jetistikterdi kórsetti. Zaqymdalǵan brondy kólikterdi jóndeý úshin brondy qalpyna keltirý kóligi paıdalanyldy, al NavyCo brondy mashınalardy jóndeýge arnalǵan bólimshelerdiń dalalyq almasý qoryn engizdi.

Sonymen qatar, kórmede otandyq kásiporyndardyń ǵana emes, birlesken qazaq-túrik jáne basqa da kooperasıalardyń ónimderi usynyldy. Memleket basshysyna «Otakar» túrik kompanıasynyń ARMA brondy kóliginiń sý kedergilerin eńserýdegi múmkindikteri kórsetildi.

Memleket basshysy qorǵanys ónerkásibin nyǵaıtýdyń mańyzdylyǵyna senim bildirdi jáne otandyq qorǵanys ónerkásibin odan ári damytý qajettigine nazar aýdardy. Bul qadam ulttyq qaýipsizdikti qamtamasyz etip qana qoımaı, elimizdiń ınovasıalyq damýy men ekonomıkalyq ósýine qolaıly jaǵdaı týǵyzady.

Qazirgi ýaqytta Qazaqstan Qarýly Kúshteriniń áskerı tehnıkasynyń negizgi quramdas bóligi keńestik mura bolyp qala beredi. Osyǵan qaramastan, Qazaqstan óziniń qarý-jaraq óndirisin, onyń ishinde bronetransporterler men ózdiginen júretin artılerıalyq qondyrǵylardy belsendi damytýda. Degenmen, olardyń jalpy arsenaldaǵy úlesi áli de az. Osy jaǵdaıdy eskere otyryp, Qazaqstan úkimeti otandyq kásiporyndardy qoldaý jáne eldiń ımporttyq qarý-jaraq jetkizilimine táýeldiligin azaıtý úshin Qorǵanys-ónerkásip kesheni qoryn qurý týraly sheshim qabyldady.

Sonymen qatar, Qorǵanys mınıstrligi Astana Hub-pen birlesip qorǵanys qaýipsizdigi ınovasıalaryn qoldaý ortalyǵyn iske qosty. Qorǵanys tehnologıalary ortalyǵy dep atalatyn bul ortalyq qorǵanys salasyna qoldanylatyn tehnologıalardy ázirleıtin qazaqstandyq startaptarǵa qoldaý kórsetedi. Áskerı ónerkásipti jańǵyrtý úshin startaptardy paıdalaný qazirdiń ózinde dáleldendi.

Qazaqstan qorǵanys salasyna qansha qarjy jumsaıdy? 2019 jyly Qazaqstannyń áskerı búdjeti 1,8 mlrd dollardy, 2020 jyly – 1,5 mlrd dollardy, 2021 jyly – 1,6 mlrd dollardy jáne 2022 jyly – 1,1 mlrd dollardy qurady.

Stokgolmdaǵy halyqaralyq beıbitshilikti zertteý ınstıtýtynyń (SIPRI) málimetinshe, 2019 jyldan beri Qazaqstannyń ishki jalpy ónimindegi áskerı shyǵyndardyń úlesi de azaıyp keledi. 2019 jyly bul kórsetkish 1,02%, 2020 jyly – 0,91%, 2021 jyly – 0,82%, 2022 jyly – 0,51% deńgeıinde belgilendi.

Qazaqstannyń respýblıkalyq búdjetine sáıkes 2022 jyly QR Qorǵanys mınıstrliginiń qajettilikterine 494,7 mlrd teńge qarastyrylǵan, 2022 jylǵa arnalǵan dollardyń ortasha baǵamy boıynsha bul 2021 jyly Mınıstrliktiń qajettilikterine 1,7 mlrd dollardy quraıdy Qazaqstan Respýblıkasynyń qorǵanysy 339,7 mlrd teńgeni qurady, 2021 jylǵa dollardyń ortasha jyldyq baǵamy boıynsha 797 mln ​​dollardy qurady, ıaǵnı bul málimetter boıynsha qorǵanys shyǵyndary teńgemen de, dollarmen de ósti.

Qoryta aıtqanda, Qazaqstandaǵy áskerı-ónerkásip keshenin jańǵyrtý ulttyq qaýipsizdik pen memlekettilikti qamtamasyz etýdegi mańyzdy baǵyt bolyp tabylady. Eldiń qorǵanys-óndiristik qabiletin nyǵaıtý jónindegi is-sharalardy júzege asyrý oǵan qazirgi álemniń syn-qaterlerine tıimdi den qoıýǵa jáne uzaq merzimdi perspektıvada qorǵanys qabiletin qamtamasyz etýge múmkindik beredi.Sonymen qatar, áskerı tehnologıasy ozyq, ózge eldermen básekege qabiletti, teń bolýǵa múmkindik beredi. Ári tutastaı alǵanda jalpyulttyń, aımaqtardyń, óńirlerdiń, irili-usaqty eldi-mekenderdiń qaýipsizdigi úshin mańyzdy keshendi shara bolmaq. 

Bul maqala týraly ne oılaısyz?