Aýyr qandaı qalyń oılar batpandaı,
Dúnıeni bireý órtep jaqqandaı.
Sadyq atam, Bıshan ájem mazary,
Myna ystyqtan kúıip-janyp jatqandaı
Buıyrypty jat topyraq sorynan
Qutylmaǵan zalym zaman torynan.
Sadyq atam ana jyly qyzyldyń,
Oqqa ushqandaı jansyzynyń qolynan.
Oqqa ushqan, ıtjekkenge aıdalǵan, darǵa asylǵan, ashtyqtan ólgen mıllıondardyń biri, qazaqtyń batyry, ult qaharmany, álsizderdiń qorǵanyshy. Sadyq Kenebaıulyna týǵan jerden osylaı topyraq buıyrmapty. Óleńmen órip, júrekpen terbep jazyp, dúnıege keltirgen «Aıagóz» tarıhı romanynyń árbir ǵarpin, árbir joly men shýmaǵyn, 15 taraýyn, túıini men epılogyn shynynda da jaı kózben emes, tereń sezimmen oqısyń.
Naǵashy atam – júrek jutqan arystan,
Qas dushpanyn tanıtyn-dy alystan
Ómir boıy Sadyq penen Aqmet,
Qas jaýlary qyzyldarmen alysqan.
Iá, kitap avtory adýyndy aqyn, qoǵam qaıratkeri Jumash Kenebaıdyń qos atasy da sona-aý náýbet jyldarynda qazaqty qyrǵynǵa ushyratyp, jer betinen joıyp jibere jazdaǵan qyzyl ımperıaǵa qarsy jan-tánimen soǵysqan. Bir emes, eki emes, on úsh jyl qatarynan kún demeı, tún demeı attyń jalynda, túıeniń qomynda qyzyldyń bes qarýyn asynǵan qalyń áskermen shaıqasqan, ataqty, sóıtip úreıli, qorqynyshty «bandy» atanǵan. Talaı jaýyn jer jastandyrǵan mundaı batyrlarymyzdy el nazaryna usyný, tanystyrý, úlgi-ónege etý bizdiń paryzymyz. Sebebi biz qyzyl ıdeologıamen ýlanǵanymyz sonshama, kezinde Keńes ókimetine qarsy kelgenderdi jek kórdik. Olardy jekkórinishti etken, óz ata-babalarymyzdyń erligin satqyndyqqa balatqan, «aýystyrtqan» ne degen sheber ıdeologıa deseńshi!
Jumash Kókbóriniń bul 572 bettik shyǵarmasynyń mańyzdylyǵy da osy «bandylardy» batyrlar dárejesine kóterýi.
Ne shaıqastar – Aqshataýdyń boıynda
Ne shaıqastar – Aıagózdiń boıynda
Ne shaıqastar – Qalǵutyda ótkendi,
Keremet baı qaraqat pen moıylǵa.
«Qozy Kórpesh-Baıan sulý sıaqty ǵashyqtarǵa meken bolǵan» Aıagóz talaı ret qyzyl qanǵa boıalǵan tarıhı jer. «Bir áýlettiń ótkeninen syr shertken, romandy Aıagóz dep atadym» dep Jumekeń bul óńirdiń de talaı náýbetterdi bastan keshkenin naqty derektermen óredi.
San myń ólik, Aıagózge keptelgen,
Ondaı-ondaı jaıdy Aıagóz kóp kórgen,
Ana jylǵy qyzyl qyrǵyn, ashtyqty
Osy Aıagóz óz basynan ótkergen.
Ótken HH ǵasyr qazaq úshin óship kete jazdaǵan, qaıtadan es jıyp, Jeltoqsanda rýhy aspandaǵan qıly taǵdyrly ǵasyr edi. Óleńmen órilgen bul romanǵa osy ǵasyrdyń 1917 – 1952 jyldary aralyǵynda qoldaryna qarý alyp, Keńestiń qyzyl qyrǵynǵa qarsy shyqqan jáne osy joldan kózderi jumylǵansha taımaǵan, esimderi Aıagóz, Semeı óńirlerine málim bolǵan naǵyz ult qaharmandary – Sadyq Kenebaıuly, onyń asyl jary Bıshan Kenebaıkelini, Orynbek Burshaqbaıuly, Ahmet Jumataıuly ulty úshin ot pen sýǵa túsken, Aıagózdiń Aqshataý aýylynyń qasyndaǵy Qalǵutydaǵy Sadyq Kenebaıulynyń kúshimen salynǵan «Aq shkol» mektebine aq batalaryn bergen Ahmet Baıtursynuly, Mirjaqyp Dýlat, Júsipbek Aımaýytuly, Shákárim Qudaıberdiuly sıaqty «Alash» kósemderi jáne esimderi qalyń jurtqa onsha málim emes, qazaqtan shyqqan asyl azamattardyń bastarynan keshken qandy oqıǵalar arqaý bolǵan. Bul kitap derektiligimen qundy. Oıdan shyǵarylǵan keıipkerler atymen joq. Jumash Kenebaı qarttardan óz qulaǵymen estigen, kókiregine jyldar boıy toqyǵan, sóıtip janartaý bolyp jalyndap syrtqa jyr bolyp tógilgen, jańa tyń dúnıe.
Romandaǵy oqıǵalar negizinen Aıagózde, Aqshataýda, Semeıde, Shyńǵystaýda, Barshatasta, Alakólde, Almatyda, Qalǵutyda, Shyǵys Túrkistannyń Sháýeshen, Shaǵantoǵaı, Qarabýra, Qulystaı, t.b. jerlerinde ótedi. Kitaptyń basty keıipkerleriniń biri Sadyq Kenebaıuly qyzyldar qolynan Shyǵys Túkistanda asqan qatigizdikpen ári aıýandyqpen óltirilse, onyń qudasy ári qarýlas serigi Ahmet Jumataıuly, keńestik qyzyl tyńshylar tarapynan Qarabýrada ustalyp, Aıagózde sottalyp, áýeli ólim jazasyna, keıin 25 jylǵa kesilip, Qaraǵandydaǵy álemge aıan Karlag lagerinde belgisiz jaǵdaıda kóz jumady.
Oqyrmandy Jumash aǵamyzdyń árbir sózi, shýmaǵy, árbir taraýy jasyndaı jarqyldap HH ǵasyr basyndaǵy qazaq eliniń tarıhı ózgeristerine, oqıǵalaryna jetektep aparyp, ondaǵy almaǵaıyp kezeńdegi aq pen qyzyl qyrǵyny, baılardy tárkileý, asharshylyq, qýǵyn-súrgin, NKVD abaqtylaryndaǵy adam jany tózgisiz azaptaýlar, sholaq belsendilerdiń satqyndyǵy men qanypezerligine kýá etedi, ashyndyrady, kózderine jas alǵyzady.
Myna zaman, qaı zaman,
Ne boldy ózi aınalam?
Qaı sumdarǵa jem boldy,
Tórt túligim aıdaǵan.
Jaılaýymdy jaý alǵan,
Qystaýym da tonalǵan.
Jol taba almaı tuıyqtan,
Qaıran elim qamalǵan.
Shákárim qajyǵa arnalǵan arnaýly taraýda:
Taıǵan emes alashtyqtar jolynan,
Ultqa arnady bar kúshterin molynan.
Bizge jıen Shákárimdeı qajy da
Ajal qushqan Qarasartov qolynan, –
dep ashshy shyndyqty bir qoparyp tastasa, al myna jyr joldarynda osy náýbetterdi jasaǵan qazaqtyń ózi ekenin júregi aýyra syr shertedi.
Zaman edi-aý, aýmaly da tókpeli,
Eki jaqtyń az ba, qandy tókkeni?!
Bári qazaq! Bir-birine jaý bolǵan,
Qalaı qıam bir jaǵyna ókpeni?…
Al sol qazaqtyń jan dúnıesin laılaǵan, rýhyn syndyrǵan, namysyn taptaǵan, sóıtip qasıetti jerin jaýlaǵan kimder?
Tilin alyp, orys qylyp balasyn,
Qazaǵymnyń ýlandyrǵan sanasyn,
Basyp qalǵan kelimsekter esepsiz,
Qazaǵymnyń ulan-baıtaq dalasyn.
Bizdiń dinimizdi joıyp, ultymyzdy kápir etip, qasıetti meshitimizdi buzyp, kıeli Quranymyzdy órtep, ımanymyzdy aqsatýǵa tyrysqandardyń Qyzyl memleketi qazir qaıda?
Qyzyl ıtter qorlaǵan,
Qazaǵymnyń dini úshin!
Búgin qaýip torlaǵan,
Qazaǵymnyń tili úshin!
Shamyrqanyp osylaı jaýyna des bermegen, qanyn sýdaı aǵyzǵan Sadyq syndy bahadúr aǵalar erligin áspettesek, elge, jurtqa tanytpasaq, sóıtip rýhymyzdy asqaqtatyp, namysymyzdy janymasaq, onda nesine jer basyp júrmiz?! 5 mln-daı qazaqty jutqan asharshylyq alapatyna da aqyn kóz jasyn tógip úńiledi.
Bul ashtyq jurtty qynadaı qyryp jalmaǵan
Aýylda búkil… tigerge tuıaq qalmaǵan
Kıiz úı bitken týyrlyq, túńilik julynyp,
Qazaqtar ǵana shetinen jatyr qyrylyp.
Qazaqtar ǵana! Iá, ókinishke oraı tarıh solaı deıdi. Aqyn aqıqatyn jyrmen jetkizdi. Al aıtylmaı qalǵan syrlar qanshama?!.
Jumash Kenebaı Kókbóri aǵamyzdyń oqyrman qolyna endi ǵana tıgen «Aıagóz» tarıhı romanyn oqyp shyǵyp, búgin ıgi tilegimizdi aıtyp, kitap týraly baǵamdaǵan keıbir oılarymyzdy qadaý-qadaý etip jetkizýge tyrystyq. Bul romannyń ózegi ǵana. Tarıh qatparyn aqtaryp, qaımaǵyn sypyryp oqyrmanǵa usynǵan bul romanda san-san taqyryptardy qaýzaýǵa bolady. Máselen samsaǵan jer ataýlaryn jáýdiretip, móldiretip jetkizgen aqynnyń bilgirligine, biliktiligine tánti bolasyń. Án, jyr jáne ánshi, jyrshylar legi ózinshe bir kerýen. Sóz patshasy, sóz sarasy týraly injý jyrlar legi bir kósh. Synshylar men aqyndarǵa artylar júkti qara nar da kótere almas. Eń bastysy «Aıagóz» atty tolymdy, tushshymdy, kesek dúnıe kelipti. Jumash aǵamyz batyr babalaryna, asyl analaryna arnap alyp eskertkish somdapty. Qutty bolsyn! Perzentińizdiń baýy berik bolsyn!
Jettik pe Kúnge-Kenebaı babam
kóksegen,
Ǵasyrdan-ǵasyr jalǵasqan uly
kósh kórem.
Jolymdy qýǵan urpaqtarymnyń
bireýi,
Bul jyrdyń alda jalǵasyn
jazar dep bilem.
Laıym solaı bolǵaı!
Ertaı Aıǵalıuly
