Tiri bolsam, qazaqqa qyzmet etpeı qoımaımyn!

Álıhan Bókeıhan

Mirjaqyp Dýlatuly: Jut tónip kele jatyr...

30 naýryz 2024 315

Mal ósirýshi qyr qazaqtarynyń «Sibirdiń ońtústik-batys óńirine qýańshylyq qaýpi tóngeli tur» dep seskene jar salǵany shilde kúnderinde-aq estile bastaǵan-dy. Qazaqtar úlkendi-kishili sansyz bastyqtaryna «Jut tónip keledi» degen osy qorqynyshyn qaıta-qaıta qaqsaýynan tanbaı júr.

Sibirde egin-shóp shyqpaı qalýynyń qandaı surapyl zardaby bolatynyn bilgen adamǵa bul seskenis-úreıdi túsiný qıyn emes.

«Mal - adamnyń baýyr eti» deıdi qazaq,óıtkeni mal - onyń kúnkóris kózi. Onyń barlyq múddesi mal tóńireginde, ıgilikti ómirge qolyn jetkizetin ıen dáýleti de - osy mal baılyǵy. Sondyqtan malyn aman saqtaý qazaq úshin ómirdegi (birden-bir bolmaǵanmen) eń basty maqsat ekeni de túsinikti.

Qazaqtardyń bir-birimen kezdeskende, dala salty boıynsha «Mal-jan, bala-shaǵań aman ba?» dep sálemdesýi de osy maqsatqa ábden sáıkes. Osyǵan oraı, qazaqtarda aýa raıynyń ártúrli kórinisterin, sál ǵana da qubylystaryn tańdanarlyqtaı baıqaǵyshtyq,sezimtaldyq asa damyǵan.

Bul kórinisterdiń árdaıym qaıtalanatynyn, biriniń ornyna ekinshisi dálme-dál derlikteı aýysyp kelip otyratynyn,qysqasy, keıbir zańdylyǵyn baqylamaı, bilmeı otyra almady ol.

Qazaq dalasyna belgili bir dáıektilikpen aınalsoqtap qaıta oralyp otyratyn aýa raıynyń qubylysy qazaqtardyń jyl qaıyrýyna da negiz bolǵan. Bul esep boıynsha, ár jyl ataýy 12 jylda qaıtalaıtyn dáýirge bólingen. Osydan eń sońǵy «Qoıan» jylynda jaz qýańshylyq, qys aıazdy-borandy bolyp, jutqa ushyratqan.

Qazaqtardyń esepteýinshe, bıylǵy jyl shóptiń ósýine qolaısyz bolatyn túri bar. Sondyqtan kóptegen aýyldar qamys, qoǵajaı ósimdikterin saqtaý sharalaryn qoldana bastaǵan, qysqy tebinderin kóktemde mal jaıylýynan qorǵap, shildede azdy-kópti pishen qoryn jınap alýǵa qam jasaǵan. Ókinishke oraı, sońǵy, eń tıimdi sharany júzege asyrý múmkin bolmaǵan: bir jaǵynan, uzaqqa sozylǵan qýańshylyq kóktemde qar ketisimen qyltıyp shyqqan kók shópti birjola kúıdirip jiberse, ekinshi jaǵynan, mal ósirýshi qazaqtyń qolynda pishen jınaýǵa qajetti mashına-saımannyń bolmaǵandyǵy ony múldem dármensiz etti. Osynyń saldarynan, jekelegen jáne resmı derekter boıynsha, ońtústik-shyǵys jáne Sibir dalalarynda bolmashy ǵana pishen jınalyp, óristerde eshqandaı jaıylym shóp bolmady,sebebi shildede jáne kúzde jańbyr jaýmady.

Kelimsekter tamyzdan bastap maldaryn, attaryn japa-tarmaǵaı satyp, jumys kólikteriniń tipti azǵanasyn alyp qaldy, al qazaqtar ózderiniń aryqtaǵan maldaryn bazarlar men jármeńkelerge toǵytyp, tegin derlikteı baǵaǵa satyp jatty, óıtkeni maldarynyń qysta báribir jutap, qyrylyp qalatynyn óz tájirıbelerinen biletin.

Jantúrshigerlik sezimmen tuıyqtan shyǵar jol joqtyǵyn sanasymen kámil túsinip, qazaqtar da, kelimsekter de qys qyspaǵyna kirdi. Aınala - shetsiz-sheksiz baıtaq dala, egin-shóp bitik shyqqan jyly kóz qýanatyn, al qýańshylyq jut jyldarynda - meıirimsiz qatal bolatyn qý medıen, bir túnde qysqy tebindegi myńdaǵan maldy qyrǵynǵa ushyratatyn býyrqanǵan boran, júzdegen janýarlardy sespeı qatyratyn otyr gradýs úskirik aıaz, keıde túgelge jýyq tól qaldyrmaı, jappaı ish tastatatyn ylǵaldy qıyrshyq muzdaq - mine, jergilikti baıyrǵy halyq ta, jańa qonystanǵan kelimsek te dýshar bolatyn jalpy jaǵdaı osyndaı. Buryn ulan-ǵaıyr dala keńistigi mal ósirýshilerdiń júzdegen, myńdaǵan shaqyrym alystaǵy óristerge kóship barýyna múmkindik beretin kezde jut sonshalyq qorqynyshty emes edi: kóshpeli mal ósirýshi qazaq shóbi shúıgin jaıylym tanaptaryn taba alatyn. Qazir qyr, dala kelimsekterge kesilip berildi, eń arǵysy ońdaǵan shaqyrymdaı-aq óris sheńberi belgilendi, sonyń saldarynan qazaqtar tabıǵat apatymen solǵyndaý bolsa da kúresýdiń birden-bir sharasynan jurdaı etildi, esesine bastyqtardan túk te ala alǵan joq.

Ózin-ózi keńinen basqarýyna yryq bermeı, Sibirdi sirese tuqyrtsa da, húkimet qıyrdaǵy shetkeri aımaqtarǵa qamqorlyqty óz mindetine alyp otyr jáne ádilin aıtý kerek,bularǵa mıllıondaǵan som halyq qarjysyn jumsap keledi. Biraq qandaı qajetke jumsalyp otyr? Shetki aımaqtardaǵy tóresymaqtardyń, saqshylardyń, ókildikterdiń, sheneýnikterdiń iship-jemine, saýyq-saıranyyna jumsap otyr. Shetki aımaqtardaǵy halyq úshin neǵurlym tıimdi sharýashylyq sharalaryna bir som da jumsalmaıdy, olardyń taǵdyry keı jerde keremetker áýlıe Nıkolaıǵa, keı jerlerde Allaǵa tapsyrylǵan. Ras, departamentterde shetkergi aımaqtardaǵy sharýashylyqtardy «qoldaý», «kóterý» týraly, shetkergi aımaqtardy «gúldengen baý-baqshaǵa», «Eldorado» («Altyn taý») eline aınaldyrý týraly alýan-alýan jobalar júzdep jazylyp jatyr, biraq bulardyń bári - tentek qalam ushynyń ermekteri ǵana.

Shetkeri aımaqtardaǵy tóresymaqtar keı-keıde esten tandyrarlyq áýleki jobalardy oılap taýyp, Pıterdiń «áýmın» degen batasyn alǵannan keıin Sývoravsha ekpindi qysymmen sol jobany júzege asyrady. Atyshýly pishen qory delingen jobanyń jaıy osyndaı boldy. Qanshama sıa men qaǵaz ysyrap etildi, elge shyǵyp, halyqty dúrliktirýge qanshama shyǵyn talap etildi, qazaqtardyń qandaılyq ushan-teńiz eńbegin sarp etkizdi bul shara!... Al nátıjesi - myńdap myńǵyrǵan maldary bar aýdandarda bolmashy ǵana júzdegen put nashar pishen qory jasaqtaldy jáne de osy sorly qordyń ózi qys aıaǵynda talan-tarajǵa túsip, byj-tyj boldy, jazda qaıtadan tolyqtyrylǵan joq. Keıde qandaı da bir ákimniń oıynda «qazyna pisheniniń» qoryn teksertý nıeti týady da, sheneýnikterin elge jiberedi. Sol shaqta orda ókimet oryndarynyń qyzý, qarbalas jumysy bastalady. Kóbinese tekserýshiniń kóz aldynda taıaý mańdaǵy aýyldardan qoımaǵa kóptep pishen tasylady. Ol ketken soń pishen burynǵy ıelerine qaıtarylyp beriledi.

Ádette, jut bolatyn jyly pishen qory jınalmaıdy da, qys aıaqtalarda bar pishen qańtalapaıǵa túsip, taratyp áketiledi, al jazǵy qýańshylyqta egin-shóp shyqpaı, óspeı qalady. Jutqa qarsy kúres mundaı kúldirgi oıyn-saýyq sharalary arqyly júrgizilmeýge tıis. Munda basqa, anaǵurlym tıimdi, yntaly sharalar kerek, eń aldymen, jergilikti kúshterdiń óz sana-sezimimen, óz iskerligimen ushtastyrylǵan, birlesken belsendi qımyly, is-áreketi kerek. Al munyń ózi jergilikti oryndarda ózin-ózi basqarýdyń keń kólemde ornatylýy arqyly ǵana múmkin bola alady. Tek sonda ǵana keıbir zemstvolarda apatqa qarsy uıymdastyrylyp jatqan kúres júzege asyryla alady, tek sonda ǵana qazaqtarda, kelimsekterde egin-shóptiń shyqpaı, ónbeı qalýyn beti qaıtpaıtyn, jeńistik bermeıtin tabıǵat apaty dep sanamaıtyn bolady.

Mıllıondaǵan adamdary bar halyqqa qamqorshy bolýdy óz mindetine alǵan, konsýl myrzalar «Jut tónip kele jatyr!».

Mirjaqyp Dýlatuly «Apat tóńgeli tur» maqalasynan (aýdarma),

Derekkóz: Dýlatuly M., Alty tomdyq shyǵarmalar jınaǵy.2-tom. - Almaty,2013 j.

 

Bul maqala týraly ne oılaısyz?