Tiri bolsam, qazaqqa qyzmet etpeı qoımaımyn!

Álıhan Bókeıhan

Máskeýdegi teraktini "Ýállaıat Horasan" aýǵandyq qanaty moınyna aldy

31 naýryz 2024 245

Aýǵanstannyń bıligi "IGIL-Daısh" (Qazaqstanda tyıym salynǵan) lańkestik uıymynyń bir qanaty Ortalyq Azıa elderinde jasyrynǵanyn málimdedi.

Aýǵan eliniń tizginin qolyna alǵan tálipter qozǵalysynyń (Qazaqstanda tyıym salynǵan) Qatardaǵy saıası keńsesiniń basshysy Sýheıl Shahın atalǵan terorıstik uıymynyń "Ýállaıat Horasan" ("Vılaıat Horasan") ataýymen tanylǵan aýǵandyq qanaty búginde Aýǵanstannan tys jerde tyǵylyp júrgenin jetkizdi. Olar Máskeý túbindegi "Krokýsta" uıymdastyrylǵan teraktini óz moınyna aldy.

"Horasannyń birqatar músheleri sol boıy Aýǵanstanda qalýy múmkin. Biraq endi "Horasan" Ortalyq Azıada, Iranda, Úndistanda, Pákistanda ornyqty. Qazirgi kezde olar negizinen Aýǵanstannan tys jerlerde jasyrynǵan. Onyń ústine bári birdeı Aýǵanstannyń azamattary emes", – dedi Sýheıl Shahın.

Onyń aıtýynsha, tálipter horasandyqtarmen kúresedi jáne Aýǵanstandy olardan aryltyp shyǵýǵa kúsh salady. Óıtkeni "Talıban" tól yqpal aımaǵynda ózine balama kúshtiń bolǵanyn qalamasa kerek.  

Osynyń aldynda reseılik "RIA Novostı" kúsh qurylymdaryndaǵy derekkózderine silteme jasap, "Krokýsta" lańkestik akti jasady degen kúdikke ilikkenderdiń "Ýállaıat Horasanǵa" Telegram-arnasy arqyly tartylýy múmkin ekenin jazdy.

Reseılik "Vajnye ıstorıı" portaly Telegram messendjerinde "Vılaıat Horasan" qoǵamdastyǵynyń krıptoámıanyn tapty.

"Máskeý túbinde lańkestik akti jasala sala, ol krıptoámıannan birden 2 525 dollar sheship alynǵan. Ustalǵan Shamsıdın Farıdýnıdiń aıtýynsha, olardyń kartalaryna sonsha qarajat túsken. "Vılaıat Horasan" terorıstik tobynyń tájikstandyq qanatyna tıesililigi birqatar faktor boıynsha baıqalatyn telegram-chattardyń tutas jelisin anyqtadyq. Tájik tiliniń ıegeriniń kómegine júginý, sondaı-aq shyǵystanýshy Rýslan Sýleımanovpen keńesý arqyly olardyń bir bóliginiń mazmunymen tanysa aldyq. Chattarda "IGIL-Daıshtyń" jaqtaýshy-sımpatızanttary, mamannyń aıtýynsha, saýatsyz jáne túsiniksiz bir sleng qosylǵan tájik tilinde ózara tildesedi", – dep málim etti portal.

Shyǵystanýshy Rýslan Sýleımanovtyń baılamynsha, lańkestik uıymnyń tabynýshylary orys, parsy jáne arab sózderi qosylǵan tájik tilin paıdalanady. Atalǵan chattarda, onlaın-efırlerde olar áldebir tulǵalarynyń ýaǵyzdaryn tyńdaıdy.

23 naýryzda tutqyndalǵan Farıdýnı Telegramda ýaǵyzdardy tyńdaǵanyn, sodan keıin onymen belgisiz bireý habarlasyp, adamdardy jappaı qyryp salýǵa úgittegenin, sondaı-aq sony júzege asyratyndar tobyna 500 myń rúbl tóleýge ýáde etkenin aıtty.

"Vajnye ıstorıı" telegram-chattar arqyly sodyrlardyń qataryn tolyqtyrý ári qaraı jalǵasyp jatqanyn jazady. Sondaı-aq donat jınaıtyn krıptoámıanǵa silteme jarıalanǵan. Qarjy jınaıtyn telegram-kanal orys jáne tájik tilderinde júrgiziledi eken. Bul rette reseılik basylymnyń málimetinshe, lańkestik uıymnyń qarajaty jınalǵan krıptoámıan Reseıdiń ózinde resmı jumys isteıtin ByBit krıptobırjasynyń ámıany bolyp shyqty. Lańkestik akti júzege asyrylǵan soń, ámıandaǵy belsendilik toqtady.

"Vajnye ıstorıı" aqsha jınaǵan "IGIL-Daısh" arnasynyń admınıstratorlary donattardyń bir bóligin tólemderge arnalǵan "IýMoney" (YooMoney) reseılik servısi arqyly jınaǵanyn qosty. Oǵan donattar "Sberbank" esepshottarynan da túsip turǵan.

Shyǵystanýshy, Berlındegi Reseı men Eýrazıany zertteý jónindegi Karnegı ortalyǵynyń ǵylymı qyzmetkeri Temýr Ýmarov "IGIL-Horasan" – "IGIL-Daıshtyń" ortalyqazıalyq tarmaǵy bolyp tabylatynyn aıtty.

"Ókinishke qaraı, tájikstandyq azamattardyń lańkestik qozǵalysqa belsendi qatysýy qaıran qaldyrmaıdy. Ortalyq Azıa elderinde jamaǵattyń bir bóligi radıkaldana túsýde. "IGIL-Daısh" sıaqty lańkestik uıymdar muny óz paıdasyna jaratýǵa úırendi. Bul problema óńirdegi eń kedeı el – Tájikstanda ýshyqty. Bıylǵy naýryz aıynyń basynda el Prezıdenti Emomalı Rahmon dinı qaıratkerlermen kezdesýde sońǵy úsh jylda 24 tájik azamatynyń 10 elde teraktiler jasaǵanyn nemese sony josparlaýǵa qatysty degen kúdikke ilikkenin moıyndaýǵa májbúr boldy. Nebári 10 mln ǵana turǵyny bar shaǵyn el úshin bul shekten tys kóp san", – dedi shyǵystanýshy T.Ýmarov.

Ol buǵan bıliktiń de aıypty ekenin qaperge saldy.

"Tájikterdiń radıkaldanýynyń sebebi belgili. Tájikstan – Aýǵanstandy qospaǵanda, Ortalyq Azıada salystyrmaly túrde alǵanda taıaýda, 1992-1997 jyldary azamattyq soǵysty bastan ótkergen jalǵyz respýblıka. Sol soǵys qurbandarynyń naqty sany belgisiz. Baǵalaýlar boıynsha 60 myńnan 100 myńǵa deıin adam qaza tapqan. Tájikstannyń kóptegen áleýmettik-ekonomıkalyq kórsetkishteri tipti Ortalyq Azıanyń deńgeıi boıynsha da tym tómen sanalady. Jan basynan shaqqandaǵy İJÓ boıynsha Tájikstan álemde 162-orynda jáne qaıyrshy Gaıtımen kórshi tur", – dedi sarapshy.

Onyń aıtýynsha, árbir vıdeo áleýmettik jeliler men messendjerlerde taralyp, árbir adam pikirin ashyq bildire alatyn sıfrlandyrý dáýirinde halyq kórip-bilip otyrǵan "alapat qaıyrshylyq pen teńsizdik ádildiktiń joqtyǵy sezimin órshitedi".

"Keıingi jyldarda tranzıtke daıyndalǵan bılik eldi ózge oıly azamattyq qoǵam ókilderiniń qaldyǵynan jáne bılikti qoldamaıtyn bedeldi tulǵalardan tazartty. Saldarynan, eldegi bılikke qarsylarǵa jalǵyz jol qaldy – radıkaldy ekstremızm. Halyqaralyq terorıstik uıymdar óz jaqtaýshylaryn taýyp, qataryn tolyqtyrý úshin Tájikstanda barynsha qolaıly orta qalyptasyp jatqanyn túsindi", – dedi Temýr Ýmarov.

Shyǵystanýshy ǵalymnyń málimetinshe, "IGIL-Daıshpen" sybaılas aqparat quraldary Tájikstan azamattary úshin óz konttentterin arnaýly túrde tájik tiline aýdaryp, kırılısaǵa túsiredi. Óıtkeni Tájikstan – búkil parsy tildes elder arasynda kırılısany qoldanatyn jalǵyz el. Sarapshynyń aıtýynsha, halyqaralyq lańkestik uıym sondaı-aq telegram-arnalar jelisin jáne TıkToktaǵy akkaýnttaryn tájik tilinde júrgizetin kórinedi.

Bul belsendilik óz "jemisin" berýde. 2018 jylǵy shildede tájik taýlarynda áldekimder AQSH, Nıderlandy, Shveısarıadan kelgen velotýrıster tobyn aıaýsyz qyryp ketti. Ol úshin jaýapkershilikti "IGIL-Daısh" óz moınyna aldy. Biraq tájikstandyq bılik oǵan Rahmon rejımi 2015 jyly tyıym salǵan opozısıalyq "Tájikstannyń ıslamdyq jańǵyrý partıasyn" aıyptady.

2019 jylǵy 6 qarashada, Konstıtýsıa kúninde Aýǵanstan jaqtan shekarany buzyp ótken jıyrma shaqty sodyr tórt mashınamen quıǵytqan kúıi 300 shaqyrym júrip ótip, Ózbekstanmen shekaradaǵy Ishkobod shekaralyq beketin shabýyldady. Birqatar sarapshy olardyń artynda jergilikti radıkaldar turýy múmkin dep joramaldady.

Budan bólek, lańkestik uıym tájik túrmelerinde eki ret búlik uıymdastyrdy. Olardyń barysynda ondaǵan sottalǵan adam jáne kúzetshiler qaza tapty.

Bertinde Iranda zırattaǵy eske alý saltanaty kezinde eki tájik-terrorıst ózderin jaryp jiberdi. Saldarynan júzge jýyq beıbit turǵyn jantásilim etti. Sodan buryn tájikstandyq azamattardyń qatysýymen Aýǵanstanda lańkestik aktileri boldy. Germanıa men Túrkıa olardyń terakt jasaý talaptarynyń aldyn ala aldy.

Barǵan saıyn ulǵaıǵan problemamen jalǵyz kúrese almasyn túsingen Tájikstan búginde qaýipsizdik salasynda baıaǵydaı Reseımen shektelmeı, ártúrli elmen yntymaqtasýda. Tájikstanda sonaý tájik-aýǵan qaqtyǵysynan beri Máskeýdiń asa iri áskerı bazasy ornalasqan. Ýkraınadaǵy soǵysyna bar kúshin sarqa baǵyttap jatqan RF-tyń qýatty kómek kórsetýge qaýqary qalmaı barady.

Dýshanbe keıingi kezde Qytaımen yqpaldasýda. Hanzý elimen birigip, Aýǵanstanmen shekarada jan-jaqty jaraqtalǵan polısıa bazalaryn quryp jatyr. Amerıka Qurama Shtattary Tájikstanǵa shekaralyq baqylaýyn kúsheıtýge jáne lańkestikpen kúresinde kómektese bastady. Úndistan tájiktiń avıabazasyn jalǵa aldy. Iran bul elde áskerı drondardy qurastyrý kásipornyn ashyp jatyr.

Alaıda eń basty problema keshendi sheshilmegen kúıde qaldy. Tájik qoǵamy ári qaraı radıkaldanýda. Eldiń aýqatyn kótermeı, turmysyn jaqsartpaı, demokratıany damytpaı, halyq arasynda keń aýqymdy tárbıe men túsindirý jumystaryn, qarsy propagandany óristetpeı, jaı ǵana kúsh qoldaný sharalary radıkalızasıaǵa tosqaýyl qoıa almaıdy. Kerisinshe, bılikke óshikkender sanyn arttyrady.

Sarapshylardyń baılamynsha, áleýmettik-ekonomıkalyq iske qyrsyz bılik repressıany qataıtýdan basqa amal tappady.

Reseılik táýelsiz basylymdar "Krokýstaǵy" teraktiden keıin Reseıde tájikterge, jalpy Ortalyq Azıa elderiniń azamattaryna qarsy kemsitý-dıskrımınasıa, qorlaý, qýdalaý kúsheıgenine naqty dálelder keltirip jatyr. Biraq Tájikstannyń eńbek mıgranttarynyń Reseıden basqa barar jer, basar taýy da joqqa tán.

Reseı eńbek mıgranttarynyń adal jumys isteýine qajetti jaǵdaıdy kúrdelendirdi. Jańa búrokratıalyq talaptar engizýde. Endi olar probasıadaǵy qylmyskerler tárizdi, ishki ister organdaryna dúrkin-dúrkin baryp, júris-turysy týraly aqparatty baıandap turýǵa mindettelýi múmkin. Jumys ornyn aýystyrsa, ne jumystan shyǵyp qalsa, ol týraly İİM-di qulaqtandyrýǵa mindetti. Osy jáne basqa talaptardy buzsa, Reseı aýmaǵynda bolý ruqsaty dereý kúshin joıady.

Ortalyq Azıa elderinen jumys izdep baratyndar mindetti túrde saýsaq tańbalaryn qaldyryp, daktıloskopıadan ótýge tıis. Iaǵnı, elge kirgen árbir mıgranttyń saýsaq izderi federaldyq bazaǵa engiziledi. Saldarynan, áldebir qylmys ornynda, aıtalyq, sýpermarkette áldeqalaı mıgranttyń saýsaq izi qalsa, ashylǵan ister sanyn arttyrý úshin jala jaýyp, sony aıypty dep tanı salýy múmkin.

Tájikstannyń Reseıdegi elshiligi, Ózbekstan jaǵy Reseıdegi óz azamattaryn qajettiliksiz syrtqa shyqpaýǵa shaqyrdy. Qyrǵyzstan elshiligi óz azamattaryn Reseıge saparlaýdan bas tartýǵa keńes berdi. Qazaqstan ǵana únsiz.

Osy jaǵdaıda din mıgranttardyń jaraly janyna demeý bolady. Jan-jaqtan antalap, jıirkenishpen, óshige qaraǵan jaýlyq kózqarastaǵy ortada jalǵyz qalmaýy úshin mıgranttar bir-birine súıeý bolyp, shaǵyn qaýymdastyqtarǵa birigedi. Ol qaýymdastyq radıkaldar toby bolyp shyqpasa, jaqsy.

Bul maqala týraly ne oılaısyz?