Tiri bolsam, qazaqqa qyzmet etpeı qoımaımyn!

Álıhan Bókeıhan

Mámbet Qoıgeldıev: Alash qozǵalysy – bul qazaq halqynyń ult-azattyq qozǵalysy

29 naýryz 2024 280

Biz sońǵy ýaqytqa deıin Alash qozǵalysyn basym túrde jalpy­ımperıalyq kontekste taldaýǵa alyp keldik. Al Alash qozǵalysy – bul qazaq halqynyń ult-azattyq qozǵalysy. Alash qozǵalysy – bul antıkolonıaldyq, antıımperıalıstik mazmun jáne baǵyt­taǵy qozǵalys-tyn. Máseleni osy, óziniń tabıǵı arnasynda qaraý, bizge ult ómirindegi bólshevızm ıdeıasy men prak­tıkasyn týra túsinýge jol ashpaq.

Alashtyqtardyń mundaı mazmundaǵy ustanymy osy mezgilde Azıa jáne Latyn Amerıkasynda júrip jatqan ult-azattyq qozǵalystardyń baǵdarlamalyq ustanymymen tolyq úndes edi. Máselen, Nıkaragýa (Latyn Amerıkasy) ult-azattyq qozǵalysynyń basshysy general Aýgýsto Sesar Sandıno 1933 jyly aqpanda argentınalyq pýblısıs Ramona de Belaýstegıgoıtıdiń «sandınısterdi komýnıstik ustanymdaǵylarǵa jatqy­zýǵa bola ma?» degen saýalyna: «Bizdiń qozǵalysty ulttyq múddeni qorǵaý arnasynan shyǵaryp, oǵan taptyq-áleý­mettik mazmun berý áreketi bir emes, birneshe márte jasaldy. Men buǵan bar kúsh-jigerimmen qarsylyq kór­settim. Bizdiń qozǵalysymyz – ult­tyq jáne antıımperıalıstik mazmun­daǵy qozǵalys» degen turǵydan ja­ýap beredi.                                  

Kez kelgen ult-azattyq qozǵalystyń kóz­degen maqsaty – memlekettik táýel­sizdikke, ıaǵnı ulttyń ózin-ózi bıleý múmkindigine qol jetkizý. 1917 jyly Qazan revolúsıasy nátıjesinde bılikke kelgen Keńes ókimeti patshalyq bılik jaǵdaıynda otarlyq ezgide azap shekken qazaq halqyna ózin ózi basqarý múmkindigin berý mindetin kún tártibinen alyp tastap, onyń ornyna keńestik, ıaǵnı taptyq negizdegi bılik júıesin engizdi.

Tarıhı tájirıbe kórsetip bergenindeı, bólshevızm tarapynan ult ómirindegi kezekti de mindetti kezeń – ulttyń ózin ózi basqarýdyń ornyna taptyq jiktelýdi engizý teorıalyq turǵydan qatelik, al ómirlik tájirıbe turǵysynan ult ómirine jasalǵan qıanat edi. Qazaq qoǵamyna týra sol tarıhı kezeńde taptyq negizde jiktelý emes, ózin ózi ult retinde saqtaý úshin ulttyq tutastyq qajet edi.

Bul turǵydan Á.Bókeıhan bastaǵan qozǵalys basshylary teorıalyq turǵydan bólshevızmnen joǵary turdy. Mine, osy jaǵdaı bizge, birinshiden, osy ýaqytqa deıin «Alash qozǵalysy» atalyp kelgen tarıhı qubylysty qazaq ult-azat­tyq qozǵalysy, Alash qozǵalysyna atsalys­qan býyndy qazaq ult-azattyq qozǵalysynyń qaıratkerleri, al osy býynnyń azapty izdenisi nátıjesinde ómirge kelgen Qazaq komıtetteri men Alashorda úkimetin qazaq memlekettigin jańǵyrtý áreketi esebinde qarastyrýǵa múmkindik beredi.

Alashtanýshy ǵalym Mámbet Qoıgeldıev

"Egemen Qazaqstan" gazetine bergen suhbatynan

Bul maqala týraly ne oılaısyz?