Tiri bolsam, qazaqqa qyzmet etpeı qoımaımyn!

Álıhan Bókeıhan

Kóp áıel alýdy Quran da quptamaıdy - BELGİLİ PÝBLISIS

17 mamyr 2024 322

Baspasóz máslıhatynda "toqal alý" týraly aıtqan Serik Rysjanov kóp áıel alýdy zamannyń qaldyǵy dep atady. Onyń aıtýynsha, shyn máninde ıslamda kóp áıel alý quptalmaǵan.

“Kóp áıel alý týraly aıtsaq, bul – arhaızm jáne ótken zamannyń qaldyǵy. Qurandy muqıat oqysaq, eki, úsh jáne tórt áıel alýǵa bolady. Biraq belgili bir sharty bar. "Ádil bolmaımyn dep qoryqsańyz, bireýine úılenińiz" delingen. Bul anyq aıtylǵan”, – dedi Serik Rysjanov.

Serik Rysjanov eger er adam barlyǵyna birdeı qarap, ádildik tanytpasa tórt áıel alýǵa ruqsat etilmeıdi, tek bir áıel alady.

“Tórtinshi súreniń 129-aıatynda Jaratýshy "Birneshe áıelge adaldyq tanyta almaısyńdar, tipti talpynsańdar da" dep aıtqan. Er adam ádil bolmaıtyndyqtan, ol bireýge úılenýi kerek degen shart avtomatty túrde qosylady. Negizi Quran kóp áıel alýdy quptamaıdy, óıtkeni er adam ádil bola almaıdy", – dedi ol.

Sonymen qatar qasıetti kitaptyń aýdarmashysy Qazaqstanda sharıǵat zańdaryn nasıhattaıtyn dinı birlestikterdiń qyzmetine belsendi túrde tyıym salý keregin aıtty.

"Bul sharıǵat zańdarynyń bári áli kúnge deıin oqytylady, qazirgi zamanǵy áleýmettik zańdarǵa tikeleı qarama-qaıshylyq bar. Memleket mundaı aqparat túrine tyıym salýy kerek, óıtkeni ol memlekettiń qaýipsizdigine tikeleı qatysty. Memlekettiń zańdaryna qarasaq, olar negizinen Quran qundylyqtaryna sáıkes keledi. Quranda aıtylmaǵan eski zańdarǵa tyıym salý arqyly biz múminderge de, senimge de qarsy emespiz. Bul ekstremızmge negizgi tyıym bolady", – dep túıindedi Serik Rysjanov.

Bul maqala týraly ne oılaısyz?