Tiri bolsam, qazaqqa qyzmet etpeı qoımaımyn!

Álıhan Bókeıhan

Keıbiri arlaryn satyp, ulyqtyq izdep júrgende, Ahmet qazaq ultyna janyn aıamaı qyzmet qyldy - Sáken Seıfýllın

16 mamyr 2024 274

Osy ótken qańtardyń 28-inde Ahmet Baıtursynulynyń jasy elýge toldy. Halyqqa ózinshe qyzmet qylǵan adam kámil toqtaıtyn kisilik jasyna jetkende sol kisiniń halyqqa istegen qyzmetteriniń qandaı ekenin bastan-aıaq baıandap otyrý ár úlgili halyqtyń ádeti. Ahmet Baıtursynuly qarapaıym kisi emes, oqyǵan kisi, oqyǵandardyń arasynan óz zamanynda patshanyń aram qulyqty atarman-shabarmandarynyń qorlyǵyna, mazaǵyna túsken halyqtyń namysyn jyrtyp, daýysyn shyǵarǵan kisi. Árıne, Ahmet qazaq halqynyń baıy men jarly-jalshy tabynyń jigin ashyp, bul eki tap qatar turǵanda jarly tabyn baılar taby jumysqa jegip qoıyp, borsyqsha sora beretindigin aıtqan joq. Baılardan bólip jarly tabynyń ǵana namystaryn jyrtyp, aryn joqtaǵan joq. Jarly tabynyń shoqparyn soqqan joq. Qazaq halqyn baıǵa, kedeıge bólmeı namysyn birdeı jyrtty, aryn birge joqtady.

Ózge oqyǵan myrzalar shen izdep júrgende, qorlyqqa shydap, quldyqqa kónip, uıqy basqan qalyń qazaqtyń ult namysyn jyrtyp, ulttyq aryn joqtaǵan patsha zamanynda jalǵyz-aq Ahmet edi. Qazaqtyń ol ýaqyttaǵy keıbir oqyǵandary ýez, gýbernıa sottaryna kúsh salyp, tilmásh bolyp, keıbiri arlaryn satyp ulyqtyq izdep júrgende Ahmet qazaq ultyna janyn aıamaı qyzmetterin qyldy. Áýeli ol shkolda qazaq balalaryn oqytty. Nadandyqpen kúresip, patsha úkimetiniń ádiletsiz úkim-zorlyǵymen kúresip, Krylov degen orystyń jazýshysynyń 40 mysalyn qazaq tiline aýdardy. Ol 40 mysaldyń árqaısysyna sol patsha zamanynyń ádilsiz turmysynan alyp, qazaqqa patsha úkimetiniń isteıtin jábirligin aıtyp, ózinen mysaldar keltirdi. Qazaq halqynyń aryn, namysyn joqtap, «Masa» esimdi óleń kitaptaryn jazyp shyǵardy. Odan soń Orynborda «Qazaq» degen gazetti shyǵardy. Qazaqtyń bastaýysh mektepterine arnap «Oqý hám til quraldaryn» jazyp shyǵardy. Komýnısershe jalpy baılardyń quldyǵynda júrgen jarlylardyń ǵana aryn, namysyn joqtamasa da, komýnısershe jalpy baılarǵa oq atyp, jalpy jarlylardyń taıaǵyn soqpasa da, Ahmettiń halyqqa bul istegen qyzmetteri zor qyzmet. Bul qyzmetiniń ásirese kórinetindigi sol, ózge oqyǵan zamandastary óz bastarynyń paıdasyn ǵana izdep, ar hám ımandaryn satyp júrgende Ahmet halyqtyń aryn izdep, óziniń oıǵa alǵan isi úshin bir basyn báıgige tikken.

Ahmet Baıtursynuly ultyn shyn súıetin shyn ultshyl.

Ultyn súıýdiń zorlyǵynan, 1917 jyly patsha túsip, revolúsıa (ózgeris) bolǵanda qazaqtyń burynnan arsyz, ımansyz oqyǵandary «ultshyl» bola qalyp «Alash» partıasyn ashqanda bir qazaq úshin sol sumdarmen birge «Alash» partıasynda boldy. (Árıne, «oqyǵan» degenderimizdiń arasynda biren-saran adal adamdar da bar).

Adal nıetti Ahmet bir tutynǵan joly úshin, shyn súıetin ulty úshin qandaı partıaǵa bolsa da kirmeı qoısyń ba?! Ózi úshin ultshyl bolǵan qýlardan bólinip, Ahmet sol ult qamy úshin komýnıs partıasyna da kirdi.

Árıne, Ahmet komýnıs partıasynda da kóp bola almady. Kóp bola almaıtyndyǵy belgili edi. Qazaqtyǵyna, orystyǵyna qaramaı baı men jarlynyń arasyn ashyp, borsyqtaı soryp kele jatqan baılardyń qoldarynan úkimetti qara kúshpen jarlyǵa tartyp alǵyzǵan, malyn, jerin tartyp alǵyzǵan komýnıser, jer-dúnıedegi barsha halyqtardy birdeı súıetin komýnıser rýhy maıda hám qazaqty ǵana súıetin Aqańa durys bolmady.

Yzyńdap ushqan názik masa,
Sap-sary aıaqtary uzyn masa.
Ózine bitken túri ózgerilmes,
Degenmen qara ıakı qyzyl masa.
Ústinde uıyqtaǵannyń aınala ushyp,
Qaqqy jep qanattaryn buzylǵansha.
Uıqysyn azda bolsa bólmes pe eken,
Qoımastan qulaǵyna yzyńdasa?

Ras aıtady, Ahań názik masa, ol uıyqtaǵan qazaq halqynyń ústinde qoımastan «uıqysyn azda bolsa bólýge yzyńdady»,

Komýnıserdiń erteli-kesh «yzyńdap» júrýdiń ornyna myrzalardyń, baılardyń betine bylsh etkizip salyp qalǵany názik jandy Ahańa qolaıly kórinbedi. Qansha ult úshin komýnıs partıasyna kirse de, dúnıedegi barlyq adam balasynyń ulttaryna qaramaı, bárin birdeı súıetin komýnıserdi kórip óz ultyn ǵana súıetin Ahań, ózi aıtqandaı, «qyzyl» bola almady. Ahań baılardyń quldyǵynda shirigen jarlylardyń aıǵaıshysy emes, olardyń shoqparshysy emes, biraq baıyn, kedeıin aıyrmaı qazaqty ǵana súıetin adal júrek taza ultshyl. Qalaı bolsa da jazýshysy az, ádebıeti nashar qazaq jarlylaryna «Oqý hám til quraldarymen» qylǵan qyzmeti taýdaı. (Ahań týraly tolyq qylyp jazbaq edim, gazet betiniń orny shamaly bolǵandyqtan qysqa, ústirtin jazyldy).

50 jasqa tolǵan Ahańdy shyn kóńilden quttyqtap, bylaı da ómiriniń uzaq bolýyn tileımiz.

Sáken SEIFÝLLIN

"Ahmet Baıtursynuly elýge toldy" maqalasynan, 1923 jyl

Derekkóz: Ahmet Baıtursynuly jáne Alash. Maqalalar jınaǵy. Nur-Sultan, 2022

Alash.kz ulttyq portaly

Bul maqala týraly ne oılaısyz?