Tiri bolsam, qazaqqa qyzmet etpeı qoımaımyn!

Álıhan Bókeıhan

Eshkimnen seskenbeıtin er júrek Álıhan oqta-tekte Býtyrkaǵa baryp, tutqyndarǵa aýqat jetkizip turǵan

11 mamyr 2024 321

Túrmeden qutylǵanymen de Alash ıdeıasy jolyndaǵy kúresti Álıhan Bókeıhanov odan ári jalǵastyrdy. Ol óziniń barlyq qabilet-qajyryn, azamattyq bedelin, qarajatyn tergeýde jatqan dostaryna kómek kórsetýge jumsady. Atý jazasyna buıyrylǵan azamattarǵa araǵa júrip, bul úkimdi túrme kesimimen aýystyrdy. Al olardy múldem aqtap alýy múmkin emes-tin. Qara basynyń amandyǵyn qorǵashtamaı, qarsy shyǵyp, qaısarlyqpen kúresýiniń ózi de úlken azamattyq, kósemdik qasıet edi. Mysaly, túrmede jatqan Muhtar Áýezov pen Álimhan Ermekovke «nıetimnen qaıttym» dep ashyq hat jazýǵa usynys bergen de Álıhan men Ahmet degdarlar edi. Sonyń nátıjesinde, qazaqtyń eki ǵulamasy tirshiliktiń dámin taǵy da qyryq jyl tatyp, ultyna qyzmet etti.

Gúlnar Mirjaqypqyzy Dýlatova ol týraly: «(túrmedegiler)... 1922 jyldan beri Máskeýde «jipsiz baılanyp», esh jaqqa shyǵýǵa ruqsaty bolmaǵan, sondyqtan adresi belgili Álıhan arqyly kimniń qaıda júrgenin bilip, ózara baılanys jasap, hat alysa bastaıdy. Eshkimnen seskenbeıtin er júrek Álıhan oqta-tekte Býtyrkaǵa baryp, tutqyndarǵa aýqat jetkizip turǵan. Ahmet, Maǵjandardyń qyzyl kres meńgerýshisi E. P. Peshkovaǵa jıi jazǵan aryzdaryn qadaǵalap, nátıjesi tezirek bolýy úshin Peshkovaǵa jıi baryp, kómek kórsetýin ótinedi. Kóp uzamaı aryzdary boıynsha eki arysymyzǵa jeńildik jasap, bergen úkim merzimin qysqartyp, elge qaıtarǵan. Elge jetý úshin jol qarjysyn Peshkovadan alyp bergen de sol Álıhan atam», - dep jazdy.

Arhangelskige jer aýdarylǵan M. Dýlatovqa jazǵan hatynda A. Baıtursynov:

«Bazar qymbat: nannyń kılosy 5-6 som, býhankasy 25-30 som. Súttiń lıtri 4-5 som, maıdyń kılosy 45-50 som. Oǵan qalaı aqsha shydasyn. Alyp kelgen az aqsham áldeqashan bitip qaldy. Abdolla men Qyrbalasy (Á.Bókeıhanov - T.J.) ekeýiniń atsalysýymen jan saqtap turǵan jaı bar. Qyrbalasy orynynda bolyp, burynǵy adresimen tez habarlastym. Senderge oryn-moryn taýyp jaıǵasyp jazarmyn dep edim. Ol bolmaǵan soń, kóńildi habar jaza almaı turǵan jaı bar», - dep Á.Bókeıhanovtyń kómegin muqtajdyqpen eske alady.

Kelesi hatynda da:

«Bir jaǵynan - aýrý, ekinshi jaǵynan - sýyq, úshinshi jaǵynan - ashtyq, úsh jaqtap qysyp, árkimniń atsalysqan kómegi arqasynda kúneltip kele jatqan jaı bar. Bul qalyppen kópke barmaı bir shegine baryp tynatyn shyǵarmyn. Qyrbalasy (Á.Bókeıhanov - T.J.) qoldan kelgen kómegin istep-aq jatyr. Biraq kómekpen kúneltý munda óte qıyn. Qazir qara nannyń kılosy 12 somǵa jetti. Ol ne shydatar? Jumysta bolmaǵan soń, nan kartochkesi stolovoı nandy kartochkesiz nandy bazardan alyp jemeske sharań joq. Bazar baǵasy anaý. Onymen qansha nan satyp alýǵa, toıynyp turýǵa bolar. Qazir ábden aryqtap, júdep boldym. Jyly kıimim joq. Kún munda Araldaǵydaı emes. Óte sýyq. Ashtyq, aryqtyq, sýyq taǵy bir jaǵynan aınaldyrǵan soń, el qalaı kúneltpek? Eldiń habary ózderińe málim kúıde, jumysy bitken. Qyrbalasynyń el jaıynan jazǵan haty qoldy bolyp, qolyma tıgen joq. Qýjaq eki joldasymen ornynan túsken. Joldastary kim ekenin jazbaıdy. Qazaq jaıy - soqyrǵa kóringen, - sańyraýǵa estilgen bolsa kerek. Jaqyn arada jazýshynyń burynǵy qatyny bastyq bolyp turǵan mekeme arqyly aryz berdim. Munda qazirgi jaı-kúıimniń bárin aıtyp: ólsin demeseńder meni ne jyly jaqqa jiberińder, ne qatyn-balam turǵan jerge jiberińder. Men bul kúıde turǵanda ólemin, - dep jazyp otyrmyn. Munan anaý qatyn arqyly birdeme bolar degen úmit bar. Munan esh nárse shyqpasa, shynynda da ólý ǵana qalady», - degen joldardaǵy «jazýshynyń qatyny» - M.Gorkııdiń áıeli Peshkova bolatyn.

Al oǵan joldanǵan hattyń nátıje berýine Á. Bókeıhanovtyń atsalysqany G. Dýlatovanyń dereginde atalyp ótti. A. Baıtursynov Mirjaqyp pen Myrzaǵazyǵa jazǵan hatynda:

«Q. B.-nan (Qyr balasynan - T.J.) hat alyp turmyn. Aman. Sońǵy bir-eki hatynda Smaǵuldan basqamyz amanbyz dep jazǵan eken, onysy nemene ekenin anyq bilmeımin», - deıdi.

Mundaǵy Á. Bókeıhanovtyń «Smaǵuldan basqamyz amanbyz dep otyrǵany, «komýnısik-kolonızatorlyqqa» qarsy bar aqyl-qaıratyn jumsaǵan, Qazaqstannan qýdalanyp, Máskeýdegi temir jol ınstıtýttyn támámdap «Dnepr qurylysynyń» qurylys bastyǵynyń orynbasary bop júrgen Smaǵul Sádýaqasov Kremlge tańerteń saý kirip, tústen keıin tosyn ajalǵa tap bolady. Dárigerler oǵan: «Óndiristik ýlaný», - dep dúdámal dıagnoz qoıǵan. Smaǵuldyń osy ólimin A.Baıtursynovqa astarlap jetkizip otyr.

Derekkóz: Tursyn Jurtbaı, "Uranym - Alash!..." Birinshi kitap.-Almaty, 2019

Alash.kz ulttyq portaly

Bul maqala týraly ne oılaısyz?