Tiri bolsam, qazaqqa qyzmet etpeı qoımaımyn!

Álıhan Bókeıhan

«Erkin bolýdyń bir sharty – jaǵympaz bolmaý» - ónertanýshy Erlan Tóleýtaı

02 sáýir 2024 199
1. Qazaqtyqtyń bir aty – erkindik!
2. Erkindiktiń jaýy kóp. Sonyń eń qaýiptisi – qorqaqtyq.
3. Erkin bolýdyń bir sharty – jaǵympaz bolmaý, taǵy bir sharty – ózińdi din-sinnen aýlaq ustaý.
4. Tárbıeniń eń baıandysy – balany sábı shaǵynan erkindikke tárbıeleý.
5. Erkin halyqta ǵana ulttyq minez bolmaq, ulttyq minezi joq halyqta – ulttyq sana bolmaq emes.
6. Qoǵamǵa erkin oı aıtyp, batyl pikir bildire almaıtyn talantty adam neshe jerden talantty bolsa da – talantty emes.
7. Halqyńnyń dúnıetanymyn, salt-dástúrin, moraldyq-etıkalyq normalaryn bilmeı turyp, ózińdi erkin adam sanaý – bekershilik.
8. Erkindik – halyq ánin shyrqaýdan, quldyq – moldanyń ýaǵyzyna uıýdan bastalady.
9. Erkin adam – qul ustamaıdy
10.Intellıgensıasy, aqyn-jazýshysy jaltaq eldiń: bıligi óktem hám jemqor, halqy – qul, jaqsysy – qor, ǵalymy – kedeı bop ótpek.
11. Bılikpen aýyz jalasyp alǵan jazýshyny – jazýshy demeı-aq qoı, aqyndy – tipti.
12. Bılikke salsań – erkin oı keshýdiń ózi qylmys, dinshilderge salsań – qıaldaýdyń ózi kúnákarlyq
13. Moldanyń ýaǵyzyna uıyǵan kúni – qul boldym deı ber.
14. Qazaq dalasyn jaýlaǵan orys otarshyldarynyń eki qýatty qarýy boldy, biri – zeńbirek, biri – ýkaznoı molda.
15. Orys otarshyldyǵynan qalǵan eń aýyr dert – túpsanada qalyp qoıǵan ulttyq úreı.
16. Úreıge boı aldyrǵan ult "qoryqpańdar!" deıtin kósem kútýmen júredi.
17. Erkin bolý – qıyn. Qul bolý – ońaı.
Birinshisine – kúres kerek, ekinshisine – baǵynsań boldy.
18.Eger, erkindik atty din dúnıege keler bolsa, bıleýshiler ony ákelgen nábıimen qosa qurtyp jibergen bolar edi.
Sondyqtan bıleýshilerge adal qyzmet etken dinder ǵana din-aman kele jatyr
19. Bılik pen din biraýyz. Tobyrlyq mádenıetpen qosaýyz. Beıbit kúnde bul aýyzdar el dáýletin qarbyta jeýden esh bosamaıdy. Al halyq tolqyp, teńdik surasa – dereý myltyqqa aınala qoıady. Ony Qańtarda kórdik.
20.Erkindik, ádildik, teńdik týraly bılik oılap tapqan ádemi ańyzdar kóp, oǵan senip qalýǵa áste bolmaıdy.
21. Batys órkenıetiniń konstıtýsıasy erkindik úshin kúresken jankeshti erlerdiń qanymen jazylǵan, qazaqtiki – Nazarbaevtyń qalaýymen.
22. Bilimdi, oıaý el ǵana Táýelsizdiktiń qadirin bilmek.
23. Bizdiń ultshyldardyń ultshyldyǵy depýtat bolýmen aıaqtalady.
24. Deseń – oppozısıoner, jeseń – ákim, sot, prokýror, mınıstr t.b...
25. Qudaı – júrekte, din – dúnıede (aqshada).
26. Qul ıelenýshilik dáýirde bılik tutqyndardyń dene kúshin ǵana quldansa,
avramdyq dinderdiń kelýimen adamdardyń oı-sanasy kisendelip, rýhanı quldyq dáýiri bastaldy jáne ol áli aıaqtalǵan joq. Qazaq qoǵamynda bul úrdis tipti kúsheıip keledi
27. Erkindik túbi – jalǵyzdyq.
28. Súıgeniń de qulym bolyp súıseń deıdi.
29. Sen aman bol dombyra! Sen turǵanda – qazaqy erkindik uǵymy, oǵan degen qushtarlyq ólmek emes!
30. Erkindiktiń bir shegi – jaýapkershilik, bir shegi – ólimnen qoryqpaý.
 
Erkindik týraly bul oımaqtaı oılardyń avtory – Erlan Tóleýtaı
Bul maqala týraly ne oılaısyz?