Alty alashqa aıan, 1916 jylǵy 25-maýsym jarlyǵy áleginen Jetisý oblysyndaǵy qyrǵyz-qazaqtyń basyna qıamet-qaıym kúnder týdy. Jigit bermeımiz dep qarsylyq qylǵany úshin oqqa ushyp, qanshasy óz jerinde bir qyrǵyn kórdi. Basshy adamdary darǵa asyldy. Rahymsyz húkimettiń qarýly ǵaskerine qarsy tura almaı, kóbi Qytaı jerine bosty.
Mal-múliktiń kóbi orys ǵaskeriniń qolyna, oljaǵa tústi. Kórshi mujyqtar jaý bolyp, tal túste talady: óltirdi, adamyn baılap, malyn aıdap aldy. Bosqanda aıdap kóshken mal-múlikten jolshybaı aıyryldy. Jaıaý-jalpy, úısiz-kúısiz Qytaı jerine jetkende qar jaýdy, qys tústi. Onda janashyr jaqyn taba almaı, bara talasty. Ashtan ólip bara jatqan soń qalmaq, qytaıǵa bala-shaǵalaryn sata bastady. Adam bazary ashylyp, balanyń quny bir shelek bıdaıǵa shyqty. Boıjetken qyzdaryn, jas kelinshekterin qany qara qalmaqtar qatyndanyp ketti. Ash-jalańash, aýzyna ne tússe sony jep, qaıda bolsa, sonda jatyp, neshe túrli dertke ushyrap, taǵy qyryldy. Baqytsyz sorlylardyń muń-zaryn, kóz jasyn estir qulaq, kórer kóz bolmady. Týǵan jer, ósken el, keshegi bastan keshken qyzyq dáýren kózderinen bir-bir ushty. Myńdy aıdap, júzdi sapyryp, shalqyǵan baılar bir úzim nanǵa zar boldy. Álpeshtep ósirgen balalary telmirip, kóringenniń kózine qarap, moınyna dorba salyp, qaıyrshy bolyp ketti. Baı-kedeı, jas-kári, jaqsy-jaman aıyrmasy bitip, bári birdeı sorly boldy. Atadan ul, anadan qyz, jardan jar aıryldy. Júrek qanǵa, kóz jasqa toldy.
Jetim-jesir botadaı bozdady… Jurttyqtan, tirshilikten kúder úzip, bul opasyz dúnıege qosh aıtysýǵa taıanyp turǵanda, bostandyq týdy. Bul habardy estigende júrekteri jarylǵandaı qýanyp, ah dúnıe, tym bolmasa elge jetip, alashtyń ortasynda ólsek arman bar ma dep qaıta shubyra bastady.
Taǵy ashtyq, taǵy jalańashtyq, taǵy ólim… Áli joq, dymy quryǵan sorlylar jaıaýlap qozy kósh jerge júrýge jaramaı, kez kelgen jerde jyǵyldy, jyǵylǵany turǵan joq, ólgeni tirilgen joq…
Basy-qasynda bolmaǵan, kózderimen kórmegen alashtyń balalary, bir mınýt kózderińdi jumyp, qıalǵa salyp qarańdar, sonda kórgendeı bolarsyńdar: bireý táltirektep aıaǵyn basa almaı jyǵylyp jatqan, bireý ashtyqtan isinip, «qandaı kúná-sumdyǵymyzdan mundaı kúıge ushyrattyń, qudaı!» – degendeı,qımyldaýǵa shamasy kelmeı, kókke qarap jatqanyn, joldyń bir shetinde ólip, ólgenine rahattanǵandaı, máńgilik uıqyǵa ketken shaldy kórersiń. Ústi-basy dal-dal, táni kórinip, etbetinen jyǵylǵan kúıde ólip ketken kempirdi kóresiń. Jas balasyn baýyryna qysyp, qushaqtaǵan kúıinde ólgen jas qatyndy kórersiń. Bulardyń mundaı haline qaıǵyrar eshkim joq.Tek qýanyshpen as pen toıǵa jınalǵandaı top-top qarǵa-quzǵyn, ıt-qus, ólgenderdiń kózin shoqyp, etin jep, súıegin kemirip jatqanyn kórersiń. Bul ólikter qudaıdyń keń dalasyn sasytqan. Yq jaǵynan jan júrerlik emes, munyń ıisin óziń ıiskegendeı bolarsyń.
Munyń bári ertegi emes, bolǵan is! Keýdede shybyn jany qalǵandary eline jetti. Bular ne kórdi? Qora-qopsy oıran bolǵan. Qoımalary talanǵan, maldan adal qara qalmaǵan. Jerine egin shyqpaǵan, egin salar jan qalmaǵan. Jerine shóp shyqpaǵan. Shóp jeıtin mal qalmaǵan. Aıaq jeter jerde azyq joq. Azyqty jerge jeter kólik joq. Kólik bolsa azyq joq. Qalyń alash alysta, qany basqadan qaıyr joq.Taǵy daǵdarys, asharshylyq, taǵy ólim…
Bostandyq týdy, jadyrap jaz shyqty, kúrkirep kún shyqty. Biraq, ol bısharalardyń basynan qara tuman serpilmedi, ǵazreıil qylyshyn qynabyna salmady. Basy aman, maly túgel aǵaıyn jetkilikti járdem bere almady, ár-berden soń jurt olardyń hálin umytýǵa aınaldy.
Qazaq-qyrǵyz qyrylyp jatyr eken dep tabıǵat ózgermedi: taǵy da qys týdy. Bısharalardyń hali burynǵydan myń ese jamanǵa aınaldy. Bir jyldyń ishinde ólgeni júz myńnan asty. Endi bul qys talaıyn óltirgen shyǵar. Qansha ólgenin aq kebindeı qar jasyryp jatqan shyǵar.
Mine, qar ketip jaz shyǵýǵa aınaldy. Quzǵyn-qarǵa toı qylar jáne sasyr… Biraq adam balasy jansebil eken, áli ólip bitken joq kórinedi. Tirilerine «tamaq» ta tabylyp qaldy degendi estip otyrmyz, tirileri ólgenderiniń etin jep jatyr deıdi. Buǵan alash, ıa qýanarsyń, ıa jylarsyń, óziń bil. Jylasań – aǵaıyndyǵyń. Biraq seniń kóz jasyń ashqa tamaq, jalańashqa kıim bolmaıdy. Kóz jasy kómekke jaraıtyn bolsa ózgeden kende bolsa da, olar kózdiń jasynan, kóńildiń qaıǵysynan kende emes edi. Aǵaıynǵa alash shyn janyń ashysa, shyn jylasań kómegińdi kórset, jylýyńdy ber. Jaıshylyqtaǵy qaıyrshyǵa beretin tıynyńdy berme, urýly eliń ólimnen qalǵandaı jylýyńdy ber.
Joǵaryda aıtylǵan oqıǵany Jetisý qazaq-qyrǵyzynyń basynan keship otyr. Endi bul kúnde Jetisýǵa kórshi Syrdarıa oblysynyń qazaǵy asharshylyqqa, qyrǵynǵa ushyraı bastady. Bul elde ótken jaz egin-shóp shyqpaı, qysqa qarsy maldary jutap, shetten astyq kelmeı, keltirýge shamasy kelmeı, Jetisýdaı bolmasa da, bastaryna qarańǵy kún týdy. Shet jaǵasy bóten elderge aýyp, bulardyń da adamdary satylyp, berekesi, eldigi ketýge aınaldy.
Osy eki oblystaǵy ash-jalańash qazaq-qyrǵyz baýyrlarǵa jurttan jetkilikti jylý jınap, rýly elimizdi ólimnen aman saqtap qalý maqsatymen Semeı oblysynyń Alash qalasynda (Jańa Semeı) qazaq komıteti hám jastardyń «Janar» atty uıymy basshylyq etip qaýym jasady. 5-naýryzda qaýym ortasynan is basqaratyn bes kisilik komıtet saılap shyǵardy. Qaýymnyń qurmetti bastyǵy – Álıhan Bókeıhanov, jáı bastyǵy Muqash Poshtaıuly boldy.
Komıtet tóraǵasy – Mirjaqyp Dýlatuly, orynbasary Júsipbek Aımaýytuly, hatshysy Muhtar Áýezuly, qaznashy Ǵabdolla Esirkepuly, taǵy bir múshesi Ǵabdolla Qoskeıuly.
Májiliste jeti myń somdaı jylý jınaldy. Komıtet qazir iske kiristi.
Sanaly Alash!
Myna eki oblystaǵy baýyrlarymyzdyń jaıy joǵaryda aıtyldy. Biz jurt bolamyz, óz tizginimizdi ózimiz alamyz dep otyrmyz. Jurtymyzdyń bir jaǵy mynadaı joǵalǵaly turǵanda kimmen jurt bolamyz?! Keshe bir oblysymyz oıran bolsa, búgin ekinshi oblysymyz mynadaı apatqa ushyrap tursa, erteń úshinshi, arǵy kúni tórtinshi oblysymyzdyń basyna, súıte-súıte, bárimizdiń basymyzǵa mundaı háldiń kelmesine qaıdan kózimiz jetedi?! Tutanǵan órtti mezgilinde sóndirmesek, ol órtke erteń bárimiz de shalynbaımyz ba? Sharpylmaımyz ba? Sonda bizdi kim jurt qylady! Onda biz jurt bola almaımyz, joǵalamyz.
Meıirimdi Alash!
Rýly eliń qan jutyp turǵanda, sen maı jutpa!
Ata-analar, sender balalaryńdy erkeletip, mańdaıynan sıpap, kúnge, jelge qaqtyrmaı otyrǵanda, ózderińdeı adamdardyń balalary satylyp, kózderine shybyn úımelep, jetimdikte júrgenin, bir túıir tamaqqa, bir jutym sýsynǵa zar bolyp jylap otyrǵanyn oılańdar!
Senderdiń qatyn-qyzdaryń altyn-kúmiske malynyp, boılaryn túzep, jyly úı, jaıly tósekte otyrǵanda, olardyń qatyn-qyzdary kúńdikte ash-jalańash abyroıyn jaba almaı otyrǵanyn oılańdar!
Atqa mingen azamat! Senderge el kerek, jurt kerek bolsa, basshylyq qylyp, Alashty aman saqtaý qamyna kirisińder!
- Namystan, Alash!
- Jigerlen, Alash!
- Tas baýyr bolma Alash!
Mirjaqyp Dýlatuly,
«Alashqa» maqalasynan, 1918 j.
