Tiri bolsam, qazaqqa qyzmet etpeı qoımaımyn!

Álıhan Bókeıhan

«Bizge mońǵol degen attan qashýdyń keregi joq». «Joshy han» jaıly romanynyń tuńǵysh tólıesi Ularbek Dáleıulymen syr-suhbat

08 mamyr 2024 2432

Ult jadnamasynyń joǵyn túgendep, alaqaýdan, andaǵaı qalǵan rýhanıat atyrabyn baıytýǵa aıryqsha úles qosqan qazaqtyń qalamgeri, kósheli jazýshy Ularbek Dáleıulynyń «Joshy han» romany jaryq kórdi. Bizge aıqyny, Ularbek Dáleıuly – jankeshti jazarman, keńtynysty tanymger. Jazý jolynda tyń súrleý, sony soqpaqqa túsýden tartynbaıdy. İzdenisi men qalamgerlik qýaty da boldyrýdan ada, demigýden tys. Árbir sózin eseppen jumsaıtyn, árbir derek-dáıegin ornymen qoldanatyn jazýshynyń «Joshy han» romany da kórkemdigimen, aıqyndyǵymen, qısyndyǵymen qundy, ult sanasyna qunar tógýimen baǵaly. Biz, osy oraıda, máńgilik maqtanyshymyz «Joshy han» jaıly roman jazǵan talantty tólıe, ejettes qalamgermen tildesip, shyǵarmashylyq dalanynyń aıryqshalyqtaryna úńilip kórdik.


- Armysyz, Ularbek aǵa? Ult rýhanıatynyń shańyraǵyna jańa tanymda ýyq shanshyǵan «Joshy han» romanynyń qunary mol bolsyn! Tarıhı-baıan, derekti-kórkemdik sanattyń joly ashyq bolsyn dep tileımiz! Kertigi ketken, tarıhı tanymdy tápsirleýde esesin jibergen ulttyń perzenti esebinde mundaı baǵdarda qalam terbeý oıy qashan týdy? Qandaı maqsat-múddemen bul asyl boryshty enshiledińiz?

– Rahmet! Bala kezimnen, kitapqa úńilýge jaraǵan shaǵymnan-aq tarıhı ádebıetterdi qunyǵa oqydym. Óte kitapqumar edim. Kitap qushaqtap tósek astyna, úıdiń shatyryna tyǵylyp alyp, qunyǵa oqıtynmyn. Keıinirek, shynaıy tarıhı derekter arqyly ótken zaman shyndyǵyna kózim jetken kezde, ózegimdi ókinish kerneıtin. Sonshama berilip, qyzyǵyp, tipti, keı taraýlaryn jattap ósken sol dúnıelerdiń kóp jeri uly tarıh aldynda burmalanyp jazylǵanyn bilip ókinesiń. «Zaman qysymy, komýnıs qyzyldardyń ádeıi jasaǵan las saıasaty» desek te, sol bostyqty toltyrýǵa umtylasyń. «Joshy han» tarıhı romanyn jazý maqsaty áý, basta osylaı kelgen. Basqa da sebepter kóp, aıta bersem.

Buǵan deıin paıdalanǵan derek izderin aıtyp keldim. Al, kórkem shyǵarmalar jaıyna kelsek, bala kúnimde Japon jazýshylarynyń, ózge de álemdik ádebıette Shyńǵys áýleti jaıly jazylǵan romandardy jastanyp oqydym. Keıinirek, jazýshy, tarıhshy Tursynhan Zákenulynyń Shyńǵys qaǵan zamanyn sýrettegen «Kókbórilerdiń kóz jasy» degen tamasha romany qazaq oqyrmandaryna keń taraldy. Mine, osyndaı tarıhı shyǵarmalardyń áseri boldy.

Odan keıin meni qatty tolǵandyrǵany – Joshy han tóńiregindegi ósek-aıań. Tipti, onyń ólimin ákesinen kóretin tarıhshylar bar.  Mine, osyndaı jumbaq ta qyzyqty áńgimeler meniń Joshy han ómirine tereń úńilýime túrtki boldy. Sábettik ótirik tarıhty oqyp, qaradaı alasuratynmyn. «Bizge sonsha ne boldy? Sonshama namyssyz boldyq pa? Óz tarıhymyzdy nege ózimiz izdep jazbaı, ózgeler syzyp bergen shatpaqty maltaı beremiz?» degen oı mazamdy aldy. Uly babalar rýhy jigerimdi janydy, rýhymdy qamshylady. Sonymen táýekel etip jazýǵa otyrdym. Romandy jazý úshin sol taqyrypty jaqsylap meńgerýiń, dańqty dáýirler aıshyǵyn janyńmen túısinýiń kerek. Alǵash kirisken sátimnen romandy jazýǵa otyrǵanǵa deıin tórt jyl boıy tynbaı izdenip, mol derekter bazasyn jasap aldym.

- Shyǵarmada qandaı eńbekterdi basshylyqqa aldyńyz? Qandaı tarıhı týyndylar sizdiń tanymyńyzdy sáýlelendirdi?

– Roman jelisine arqaý bolar oqıǵalar tizbegi kóp kitaptan tabylady. Másele – eń túıindi tustaryna basa nazar aýdarýda. Eń qajetti degen on bes avtordyń ishinen Rashıd ad-Dınniń «Jamıǵ at-taýrıh» bes tomdyǵy men Muhtar Maǵaýınniń «Shyńǵys han jáne onyń zamany» atty derekti tarıhı hıkaıalar tomdyǵynda negizdelgen zertteýler izin arqaý etýge bekindim. Sonshama jınaǵan materıaldar ishinen sanama sáýle quıyp, kúsh syılaǵany osy eki eńbek.

     Burmalanǵan tarıhı jazbalar da óte kóp kezdesedi. Sonyń basynda álem jazarmandaryn, tarıhshylaryn shatastyrǵan «Mońǵoldyń qupıa shejiresi» degen tegi kúmándi kitap tur. Onyń túpnusqasy joq. Bul jerde myna máselege basa qaraý kerek – atalǵan qupıa shejireniń áýelgi ataýy olaı emes. Anyǵy – «Iýan patshalyǵynyń qupıa tarıhy» bolatyn. Iýan patshalyǵy degen Shyńǵys qaǵannan biraz keıin qytaıda Qubylaı qurǵan otyryqshy memleket qoı. Kóshpendilerdi qorǵan ishine tyǵylǵan qytaılarǵa jyǵyp bergen Qubylaıdyń memleketi. Joǵaryda aıtqan qupıa shejireni jazǵan sol Qubylaı urpaqtary. Olardyń Joshyǵa nege sonsha óshigetini tarıhtan belgili. Aǵaıyndy eki áýlet arasynda bitispes kek, túbi kórinbes soǵys kóp zamanǵa deıin tolastamady. Sondyqtan «Mońǵoldyń qupıa shejiresi» dep atalǵan, beride jazylǵan senimsiz kitapqa negizdelip tarıh jazatyndarmen óz basym kelise almaımyn.

     Shyńǵys áýleti men Joshy han tóńiregindegi alyp-qashpa jeldirme aıańdarǵa tarıhı faktilermen tusaý salǵan avtor Muhtar Maǵaýın. Ol kisi de Rashıd ad-Dın derekterin basty nazarǵa alady.

- Maǵaýın óziniń «Alasapyranyn» jazarda kórkemdik tanymyn kóńilimen kesteleý úshin Oraz-Muhammed babamyzdyń izimen saparlap, týyndyǵa tireý bolar ólke-aımaqtardy tegis bajaılap qaıtady? Sizdiń de roman jolynda «jolǵa shyqqan» kezińiz boldy ma? Qaı mekenderge at basyn arnaıy burdyńyz?

– Árıne, shynaıy, tartymdy tarıhı dúnıe jazý úshin derekter bazasyn jınaý ǵana jetkiliksiz. Sol zaman etnografıasyn, halyqtardyń ómir daǵdysyn, áskerı qurylymyn da myqtap meńgerý kerek. Odan keıin, sol oqıǵalar ótken el men jerdi kózben kórip, aýasyn jutyp, sýyn ishý kerek.

Osy maqsatta aldymen, Joshy han júrip ótken Syr boıyndaǵy qalalardyń ornyn, Otyrardy, odan keıin Ózbekstandaǵy Buhara, Samarqand qalalaryn, Ámý-Jeıhun alabyn derlikteı aralap shyqtym. Roman tezısi daıyn bolǵan soń Mońǵolıaǵa sapar shektim. Ushaq, poıyz emes, «jer qadirin sezineıin» dep tek qana taksımen júrdim. Tústik Iakýtıa shegi, sol dáýirde Barǵujyn-Toqym atalǵan Selengi darıasynyń shyǵys teristigi men Selengi boıyn, Orhunsýdy quldaı Ótúken dalasyna soǵyp, Bilge, Kúltegin máńgitasyna táý ettim. Odan órleı Toǵryl han orda tikken Toly (Týla) ózeni boıyn endeı kezip, Han Kentaıdyń baýraıyn sharladym. Shyńǵys ordasy shańyraq kótergen, Joshy ómirge keldi-aý degen jerlerdi jobalap bolsa da araladym. Ony kún boıyna sozylǵan uıqysyz sapar.

Bir ádetim bar – tarıhı jerlerge sapar shekkende ár mekennen birer túıir tas, topyraq, jýsan, arsha ala júremin. Ótúkenge saparymda Selengi, Orhun, Toly darıalarynan arnaıy sý quıyp alǵanmyn. Úıge ákelip qatyryp qoıdym da, romandy jazý barysynda sol sýlardan urttap qoıyp, tasy men topyraǵyn sıpap, jýsany men arshasyn ıiskep, ózgeshe bir kúshpen kiristim.

Mine, uly handar árýaǵy, dańqty dáýirler rýhy degen sol eken! Solar meni jelep-jebedi.

- Joshy han basqarǵan Uly dáýletten irge jaıyp shyqqan jumhyrıet – Qazaq eli. Qazaq eliniń qalyptasýynda, ult bolyp uıysýynda Joshy hannyń qanshalyqty úlesi bar?

– Jalpylaı aıtqanda, Joshy hannyń ǵumyry qysqa boldy. 1223 jyly kóktemde qazirgi Qazaq jerindegi Qulanbasyda ótken Uly Quryltaıda Shyńǵys qaǵan tuńǵysh ulyna ózi ıelik etip otyrǵan qara shańyraǵynan da úlken Qypshaq dalasyn enshige berdi. Bul degen eshkim kútpegen uly syılyq! Qaǵannyń Joshyny bolashaq taq murageri retinde daıyndaǵany anyq. Bul jaıly Muhtar Maǵaýın tamasha dálelder keltiredi. Biz sony qabyldaýymyz kerek.

Al, 1221 jyly kóktemde Úrgenish túbinde inisi Shaǵataımen arasynda týyndaǵan renishten keıin Joshy han Qypshaq dalasyna, Ulytaýǵa kelip ornyqty. Bul sapary da qaǵan ákeniń ruqsatymen, ekeýara kelisimmen boldy dep oılaımyn. Kele salyp bosqa qarap jatpady. Shyǵys elderimen bolǵan uzaq qaıshylyqtan keıin Horezm bıleýshisi Muhammed ala ad-Dın sultan múlde jaýyp tastaǵan Jibek jolyn qaıta ashty. Dáshti-Qypshaq dalasyna «Uly Jasaq zańy» negizinde jańa jarǵylar belgilep, soǵystan qajyǵan tústik shaharlar jurtyn salyqtan bosatty. Saýda joldaryna qatań kúzetter qoıyp, saýdagerlerge erekshe jaǵdaı jasady. Sonymen qatar, ásker isin retke salyp, Qypshaq dalasynda ómir súrip jatqan taıpalarǵa erkindik berdi. Sonyń arqasynda az ýaqytta mal basy qaıta ósip, saýda, qolóner isi jyldam damydy. El beıbit, tynysh ómirdiń rahatyn kórdi.

Taǵy bir atap aıtatyn jaıt – Shyńǵys qaǵan Joshyǵa batys joryǵyn jasap, irge keńeıtý jaıyn eskertse de, ol jańa shapqyn jasaýǵa onsha qyzyqpady. Batys pen orys tarıhshylary osy jaıdy kóldeneń tartyp, áke men bala arasynan ilik izdeıdi. Biraq, bári ákesimen kelise otyryp júrgizgen jańa saıasaty bolatyn. «Ol Qypshaq dalasyna baýyr basyp ketti» dep jazady kóne tarıhshylar. Osy sózden-aq onyń qanshalyqty jaǵymdy tulǵa bolǵanyn túsiný qıyn emes. Al endi ol han boldy ma degen suraqty tereńdeı zertteý kerek. Keıingi zamanda, Altyn Orda dáýirinde, odan beri de Joshy esimin qadirlep, kóshpendi jurt «Joshy han» dep áspettedi.

Kózi tirisinde jurtqa jaıly, jasaqqa jaǵymdy, ákesine tireý bolǵany sózsiz. Onyń keıingi jolyn ekinshi uly, qaǵan atasynan bir kem emes Batý jalǵastyrdy...

- Bir jazbańyzda «Basty ustanymym – tarıhı shyndyqtan aınymaý, qaǵan ákege barabar týǵan Joshy hannyń bekzat bolmysyn, qaıyrymdy júregin, parasatty erligin jyrlaýǵa barymdy saldym» deısiz. Joshy hannyń órligi jaıly az aıtylmaıdy. Siz qalamger-zertteýshi retinde Shyńǵys hannyń tula boıy tuńǵyshy Joshy hannyń ıntellekti, strategıalyq shymyrlyǵy jaıly qandaı paıym aıtar edińiz?

– Joshy han at jalyn tartyp mine sala qaterli de aýyr joryqtarǵa attandy. Ákesiniń uly ımperıa qurý isinde eń senimdi, parasatty qolqanaty bola bildi. Sol zamanda, qaǵanattyń teristiginde «Aǵash eli» dep atalatyn, Baıkól boıyn mekendep otyrǵan ulanǵaıyr ulystar boldy. Negizgileri – oırat, qory tumat, barǵut, qyrǵyzdar. 1207 jyly 25 jasynda qaǵan jarlyǵymen sonda attandy da, asqan parasatymen eshkim kútpegen jeńisterge qol jetkizdi. Jeńil ótken urys maıdandaryn aıtpaǵanda, tutas teristikti soǵyssyz baǵyndyryp keldi. Qaǵan aldyna mereıi tasyp, ózi qol astyna qaratqan jerdi sol sátte-aq enshige aldy. Sodaı keıin Joshy ómirindegi uly joryqtar bastaldy da ketti. Bárinde ákesiniń eń senimdi batyry ári ókili retinde qalyń qoldyń aldyn bastady. Tańǵutty, qytaıdy odan keıin Sartaýyl-Horezmdi shaýyp, adam senbes erlikter jasady.

Joshy han negizinde ishki álemi qaıshylyqqa toly tulǵa. Syrttan túsken ár túrli qysymnan jany jıi jaralanǵan. Ol jaıynda tipti, Joshyny qaralaýǵa beıim turatyn erte zamanǵy qaı derekti ashsańyz da, qaı tarıhshy jazsa da aınalyp óte almaıdy. «Iýan tarıhy» da, Jýbáını bastaǵan arab-parsy tarıhshylary da Joshynyń erek bolmysyn bir sózinde bolsa da aıtyp ketedi. Joshy týmysynan qaıyrymdy, izgi jan bolǵan. Eń basty qasıetiniń biri meıirimdiligi edi. Sonyń kesapatyn da kóp kórdi. Ol meıirim – ózin baýlyǵan úsh anadan, Ógelin áje men Bórte-eneden, ákesiniń kenje qaryndasy, asqan batyr Temýlúnnen darydy. Ol bir zulmat, qandy zaman edi. Sen qan tókpeseń, ol tógedi degendeı. Alaıda, Joshy sonshama qaıshylyqty qatigez ortada óz tuǵyrynan aınyǵan joq.

Alapat soǵystarda aldymen elshi jiberip, beıbit baǵyndyrý tásilin qoldanyp otyrǵan. Qaǵan belgilegen «qarsylasyp, kónbegenderge tek qana ólim» zańynan ár túrli tásildermen aınalyp ketip otyrdy. Amalsyzdan qyrǵyn maıdan ashqan kezderinde «Múmkindiginshe az óltirý» jarlyǵyn berip otyrǵan. Onysy úshin joryqtan shettetilgen kezderi bar.

Qorytyp aıtqanda, Joshy han syılaý men jazalaý da eń ádil joldy ustanǵan óte aqyldy adam bolǵan. Sol minezi arqyly barǵan jurtyn birden baýrap alyp otyrdy.

- Tarıhı zerdemen dolbarlasaq, muńǵuldar nemese qıattar uǵymy bizge qanshalyqty jaqyn?

– Bizge mońǵol degen attan qashýdyń keregi joq. Ol bizge jat ta emes. Er Túriktiń bir butaǵy qıat taıpasynan taraǵan rýlar muńǵul dep atalǵan. Berisi bizben, arysy barsha túrik balasymen týystas, tamyrlas. Ony eshkim bólip ala almaıdy. Baıkól, Enıseı boıyndaǵy túrik taıpalarynyń arasynan da sondaı ataýlar kezdesedi. Ol keıin ımperıa ataýyna aınaldy. Shyndap kelgende, naǵyz muńǵuldar – myna bizdermiz, ıaǵnı, qazirgi Qazaq ataýyn alyp otyrǵan baıtaq jurt. Bul ataýdy Shyńǵys qaǵan ólgen soń 73 jyldan keıin jazylǵan tarıhı kitabynda Rashıd ad-Dın «Moǵul» dep ataıdy, ony Maǵaýın qýattaıdy. Moǵul desek te, mońǵol desek te, biz ony qabyldaýǵa tispiz. Qan jaǵynan bolsyn, ómir salty, turmys daǵdysy jaǵynan bolsyn, Shyńǵys qaǵan túrik balasy, ol qurǵan Uluǵ Ulys bárimizdiń basymyzdy qosqan qara shańyraq edi..

- «Joshy han» romany sizdiń shyǵarmashylyq sheberhanańyzda qalaı jazyldy? Sar jeliske salyp aıańdaǵan, qyza shapqan ıa da, jelgen kezderińizdi, jazý mashyǵyn myǵymdaý kezindegi kisilik mashaqatyńyz ben baraqatyńyz jaıly baıandap bere alasyz ba?

– Jazý da bir azap qoı. Lázzatty azap. Aldymen ózime ońasha bólme jasaqtap aldym da, bala-shaǵaǵa túsindirý jumystaryn júrgizdim. «Men jazýǵa birjola otyramyn. Bar-joǵymmen, keıbir tosyn qylyqtarymmen sanaspańdar. Endi mende kún men tún túsinik bolmaıdy. As-tamaq jaıyn qadaǵalap qoıyńdar» dedim. Osy qystyń qalaı ótkenin de sezbeı qaldym. Túnimen otyryp, tań ata taza aýa jutýǵa balkonǵa shyqqanymda el jumysyna, balalar sabaqtaryna ketip jatady. «Eee, tań atqan eken ǵoı» deımin. Bir ornymnan turǵanda tún kelgenin kóremin. Basym salaqtap júrip, talaı ret kórshi úıge kirip kettim. Bastabynda ańtaryla qaraıtyn edi, sońyra olar da túsindi.

Úıdegi kisiniń ótinishimen bazarǵa kólik aıdap baryp, basyma tosyn oılar jelisi kelgende qasymda adam baryn umytyp, úıge jalǵyz ketip qalǵan kezderim de kóp. Qolymdaǵy telefonymdy tappaı, balalaryma talaı qońyraý shaldym: «Telefonym joǵalyp ketti. Kórdińder me?» dep. Qyzyqty sújetterdi, surapyl maıdandardy jazǵanda erinim kebersı qalady. Ondaıda Orhun men Selenginiń sýyn tańdaı jibitemin.

Jalpy, jazý barysy tym aýyr soqqan joq. Bári de mıymda pisip, oıymda qaınap daıyn turǵan. Keı kúnderi 15 saǵatqa deıin tapjylmaı otyrǵanda aldymdaǵy kompúter qyzyp, pernetaqtasy sartyldata soqqan saýsaq kúshine shydas bermeı qalady. Tabandy eńbektiń arqasynda 2024 jyldyń 18-shi aqpany tús aýa romandy aıaqtap, núktesin qoıdym. Sol sátten estelik dep fotoǵa tústim.

Ne qylsa da úlken eńbektiń údesinen shyqtym. Júz paıyz kirshiksiz dúnıe joq. Romannyń artyq-kemi jaıynda kózqaraqty ádebıetshiler, synshylar óz pikirin aıta jatar.

-«Joshy han» dáýiriniń jalǵasy – búgingi sapaly, saf qazaq ekenine daý joq. Jalpy, «Joshy han» romanynyń jalǵasyn, ózge de súbeli sanatty oqı alamyz ba?

– Shyńǵys, Joshy han dáýiri bizdiń dańqty tarıhymyz. Uly babalar qalyptap ketken ǵajaıyp dalanyń muragerimiz. Ol – biz úshin máńgi maqtanysh! Sóz basynda aıtqanymdaı, Joshy han jete almaı ketken murat izin onyń uly erjúrek Batý jalǵady. Romanym da Batýdyń qaǵan atasynan mindet alyp, Temýge otshygenmen birge Joshy ulysyna betalǵan jerinen aıaqtaıdy. Uly babalar tizbegi sıaqty, men de romandar jelisin sol tarıhtan úzgim kelmeıdi. Jaratýshy qýat berse, keler jylǵa Batý han jaıly tarıhı romanymdy sátti jazyp, oqyrmanǵa usynsam deımin. Alǵashqy taraýlaryn bastap, jazyp ta kettim. Ol kitapty jazýda bir qolaıly jeri Joshy hanǵa qaraǵanda Batý jaıly derek ushan-teńiz. Buǵan deıin İlıas Esenberlın atamyz jazdy. Ol bir keńestik qyzyldardyń qutyrynyp turǵan kezi. Onda İlıas atam aıta almaı ketken shyndyqtardy basqa qyrynan, jańasha kózqaraspen alyp shyqsam deımin.

Odan keıin, Kók Túrikter zamanyna, alyp qaǵanattar qurǵan tulǵalar tóńiregine at izin salsam deımin...

- Jazýshylyq súrleýinde shyǵarmashylyq tabys tileımiz!

- Rahmet!

 

Suhbattasqan: Dastan Qastaı
Jýrnalıs, qalamger

Bul maqala týraly ne oılaısyz?