Tiri bolsam, qazaqqa qyzmet etpeı qoımaımyn!

Álıhan Bókeıhan

Bilimdi urpaq ult bolashaǵy

15 qyrkúıek 2022 87
Tárbıe tal besikten... Qazaq halqy qashanda bala tárbıesine erekshe kóńil bólgen. Tárbıe otbasynan, ata-anadan, qorshaǵan ortadan bastalady. Jalpy alǵanda, bala tárbıesine kóptegen dúnıeler áserin tıgizedi. Ata-anasynan kórgenin, is-áreketin balanyń tárbıeni boıyna sińirýi avtomatty túrde júzege asyrylatyny, ıaǵnı balańdy tárbıeleme ózińdi tárbıele, báribir balań ózińe uqsaıdy degennen-aq oı túıýge bolady.

Ásirese, balanyń aınalany tanyp-bilýine mektep ustazdarynyń da kóp áseri mol.
El Prezıdenti Qasym-Jomart Toqaev 2022 jyldy elimizde «Balalar jyly» dep jarıalady. Osyǵan oraı: «Balalarǵa erekshe nazar aýdarý kerek. Sebebi, olardyń amandyǵy-memleketimizdiń jarqyn bolashaǵynyń senimdi kepili. Sol sebepti kelesi jyldy balalar jyly dep jarıalaý kerek dep esepteımin. Bul jyldy tek urandatyp nemese mereke túrinde ǵana emes, eń aldymen bılik tarapynan densaýlyq saqtaý, bilim berý jáne áleýmettik qamsyzdandyrý salasynda balalardy qorǵaý maqsatynda naqty is-sharalar jasalýy kerek. «Óskeleń urpaqtyń úılesimdi damýy men baqytty balalyq – bul bizdiń jalpyulttyq mindetimiz»,- dep atap ótken bolatyn.

Sondaı-aq memleket basshysy óskeleń urpaqtyń máslesine mán berý arqyly, ult taǵdyry sheshiletinin, al olarǵa barlyq jaǵdaı jasaý kerektigin jetkizgen edi. Búginde osy tapsyrma men aıtylǵan másele tóńireginde elimizdiń ár óńirinde balalarǵa arnalaǵan ártúrli sharalar uıymdastyrylýda. Mundaı ıgilikti is-sharalardy Jetisý aýdanyna qarasty №129 jalpy bilim beretin ózge tilde oqytatyn mekteptiń qazaq jáne orys tili men ádebıeti birlestikteriniń uıymshyl ujymy da uıymdastyrdy. Tilder merekesi qarsańynda «Máńgilik el-mártebeli til» taqyrybyndaǵy ótkizilgen aptalyq memlekettik tildiń abyroıyn asqaqtatyp, bedelin bıiktetti. Atalmysh sharany ótkizýdegi negizgi maqsat - mektep oqýshylarynyń óz ana tiline degen qurmet sezimin arttyrý, til mártebesin kóterý, taza sóıleýge úıretý, óz ultyna, eline degen súıispenshiligin oıatý. Ana tilimizdiń tuǵyrynyń myqty bolýyna negiz qalaǵan babalarymyzdyń ósıetin uran etý, qazaq tiliniń mártebesin kóterý jáne Qazaqstan memleketinde turatyn barlyq halyqtardyń tilderin qurmetteý bolyp tabylady.

Bir aptaǵa sozylǵan tilder kúninde til janashyrlary ár túrli taqyrypta ıgilikti is-sharalar ótkizdi. Atap aıtqanda, tilder aptalyǵynyń saltanatty ashylýynda «Máńgilik El-Máńgilik til» atty ashyq sabaq ótkizilse, pán muǵalimderiniń atsalysýymen «Qazaqstan-dostyq mekeni» taqyrybynda bastaýysh synyptyń balalary sýret salyp óz oılaryn aq qaǵazdyń betine órnektep túsirýge kiristi. Al «Ana tilim-asyl qazynam» taqyrybynda esse jazǵan altynshy synyp oqýshylary orys synybynda oqysa da, memlekettik tildiń qadir-qasıetin túsinetindikterin bildirtti. Til biliminiń atasy - Ahmet Baıtursynulynyń 150 jyldyǵyna aqparattyq-tanymdyq sabaq ótken S.Amırjanova men M.Nýrtazaeva balalarǵa sabaq barysynda «Ahmet.Ult ustazy» degen kórkem fılmdi kórýdi usyndy. Ahmet atamyz jaıly málimet berýden A.Býlanbaeva men G.Aqkóz apaılarymyz da qalys qalmady. Olar da óz kezeginde «A.Baıtursynuly qazaq til biliminiń negizin qalaýshy» degen taqyrypty oqýshylardyń jetesine jetkize túsindirip, kórnekilik quraldaryn utymdy paıdalana bildi.

Gaýkar Karsybaeva,
129 jalpy bilim beretin orta mektep
Bul maqala týraly ne oılaısyz?